Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru  

Taotluste laekumise tähtaeg on laupäev, 5. veebruar kell 23.59 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2022. aasta sügisesse vooru). Käesoleva vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 21.02.-30.03.2022. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kehtiva kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid tõendusmaterjale (vt näidisportfooliot ja kutse taotlemisega alustamise 5 sammu). See tähendab, et igal kompetentsil on portfoolios oma alamleht, mis sisaldab analüüsi, näiteid ja teisi tõendusmaterjale. Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Algas õpetajakutse taotlemise sügisvoor

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse sügisese taotlusvooru  

Taotluste laekumise tähtaeg on teisipäev, 5. oktoober kell 23.59 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2022. aasta kevadisse vooru). Käesoleva vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 26.10-27.11 2021. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kehtiva kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid tõendusmaterjale (vt  Alusta siit: 5 sammu kutse taotlemisega alustamiseks + e-portfoolio näidis). See tähendab, et igal kompetentsil on portfoolios oma alamleht, mis sisaldab analüüsi, näiteid ja teisi tõendusmaterjale. Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu arvamus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 349 SE kohta

Riigikogu kultuurikomisjonile                                                                                 23.03.2021

Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu arvamus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 349 SE kohta.

Lugupeetud kultuurikomisjoni liikmed!

Lõppemas on erakordne kooliaasta – kodus, siis jälle koolis ja nüüd kooliaasta lõpul jälle pikemalt kodus. Ees on ootamas veel viimased pingutused ja seda eriti lõpuklasside puhul. Alanud on eksamiteks kordamise periood ning esimene riigieksam toimub praeguse plaani järgi juba vähem kui kuu aja pärast. Kui käiku läheb teine plaan, mille kavandi Valitsus esitas ja mis näeb ette eksamite edasi lükkamist, on selleni veidi rohkem aega. Kontaktõppes on käidud 8 või 11 aastat ja enamik koolitarkust peaks olema tänaseks omandatud. Kellel tahtmist olnud, on hoolimata õppevormist saanud ka viimasel kooliaastal õppida, kaasa mõelda, arutleda.

Õpetajate, koolijuhtide, lastevanemate ja õpilaste esindusorganisatsioonid ei ole vastu ettepanekule sel aastal eksamid korraldada, kuid peavad vajalikuks anda kooli õppenõukogule võimalus teha erisusi ja lubada lõpetada ka neil, kel epidemioloogilise olukorra tõttu mõni eksam tegemata jääb. Eksamile tohib eranditult tulla ainult isolatsioonikohustuseta terve õpilane. Vaja on hoolt kanda, et kellelgi koroona pärast kool lõpetamata ei jääks.

Praegu on väga reaalne olukord, kus õpilane on eksamiks valmistunud, kuid saab eelmisel õhtul teate, et peab eneseisolatsiooni jääma. On ka neid õpilasi, kes peavad end terviseseisundi tõttu väga hoidma ja kõiki võimalikke kontakte jälgima. Kõik need põhjused võivad takistada lõpetajal ühe või mitme eksami sooritamist.

Riik soovib saada ühe eesmärgina eksamitulemuste põhjal tagasisidet meie harituse kohta ning tänavu lisaks veel sügavuti leida õpilaste õpilüngad, mis distantsõppe tõttu võivad olla tekkinud. Õpilünkade väljaselgitamine on riigi üks peamine argument, miks eksamid sel aastal kindlasti korraldada tahetakse. Oluline on aga ka see, et teeksime kriisis otsuseid, mis ei tekita lisapingeid ega pane kellegi tervist ohtu. Nende õpilaste osakaal, kes õppenõukogu otsusega eksamit sooritamata lõpetaksid, ei mõjutaks märgatavalt eksamitulemustest saadavat tagasisidet. Tegemist oleks siiski pigem erandi kui tavapraktikaga.

Üksiti kutsume kõiki kõrgkoole üles vastuvõtutingimusi paindlikumaks muutma. Keerulise olukorra küüsi jäänud õpilaste haridustee ei tohiks katkeda vaid seetõttu, et üks või teine eksam sooritamata jäi. Usume ja loodame, et kõrgkoolid tulevad appi tänastes oludes lahendusi leidma.

Lugupidamisega

Urmo Uiboleht, Eesti Koolijuhtide Ühendus

Kristin Pintson, Eesti Õpilasesinduste Liit

Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liit

Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liit

Aivar Haller, Eesti Lastevanemate Liit

 

Viide Riigikogu kultuurikomisjoni veebilehele Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 349 SE

Hariduse salongiõhtu 25.01.21

Alates 2020. aasta septembrist on iga kuu viimasel nädalal toimunud Eesti Õpetajate Liidu hariduse salongiõhtu. 

Jaanuarikuu salongiõhtu toimub Eesti Õpetajate Liidu taasasutamise 30. aastapäeval, esmaspäeval, 25. jaanuaril kell 16:00-17:00 veebiaruteluna teemal “Võimalus ja vabadus olla täna õpetaja“. 

Juttu tuleb sellest, millest saab õpetaja täna kinni hoida ja millel võiks minna lasta.

Registreerimislink on SIIN

Koosoleku link saadetakse registreerunutele sama päeva hommikul.

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on reede, 5. veebruar kell 23.59 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2021. aasta järgmisesse vooru). Käesoleva kevadise vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 26.02-20.03 2021. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kehtiva kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid tõendusmaterjale (vt Kutse taotlemisega alustamise 5 sammu). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Kutsehindajate konkurss

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja konkursi, et täiendada õpetaja kutse hindajate ridu

Õpetaja peab olema enesekindel professionaal, et pidevates muutuste tuultes enda rolli ühiskonnas teadvustada ja väärtustada. Õpetaja kutse aitab muuhulgas läbi eneseanalüüsi taastada õpetaja usku iseendasse ning enda ametisse, viia end kvalifikatsioonile vastavusse. Kutse hindajana on Sul võimalus toetada õpetajaid selles protsessis. Tule anna oma panus!

Hindaja ülesandeks on:

– hinnata kutsetaotlejate kompetentside vastavust kutsestandardile,

– anda tagasisidet,

– olla erapooletu,

– olla heaks eeskujuks õpetaja maine kujundamisel ühiskonnas.

Kui Sa oled

– tugeva praktilise pedagoogika kogemuse ja tugeva empaatiavõimega,

– hea eneseväljendus- ja argumenteerimisoskusega,

– näidanud üles head otsustusvõimet,

– valmis hindajate regulaarseteks koolitusteks,

– ja Sul on soov panustada eesti õpetajate professionaalsesse arengusse,

siis tule ja osale õpetaja kutse hindajate konkursil.

Selleks saada:

  1. oma CV ja motivatsioonikiri,

2) kaks soovituskirja, mis kinnitavad Sinu senist tegevust nõustaja, otsustaja või teiste töö hindajana aadressil kutsekoordinaator@gmail.com hiljemalt 30. detsembriks 2020. 

Riigikogu kultuurikomisjonis kõneldi õpetajate järelkasvust

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmed Edgar Roditšenko ja Margit Timakov olid Riigikogu kultuurikomisjoni teisipäevasel istungil 20. oktoobril, et meie poolt õpetajaameti väärtustamise ja järelkasvu teemade murekohti esitada.

Aitäh veelkord kõikidele liikmetele, kes kaasa mõtlesid ja oma arvamust avaldasid – koondasime ideed ja rõhutasime kolme peamist punkti:

1)     õpetaja töökoormus – see olgu 16 kontakttundi – kui õpetajalt üha rohkem nõutakse, tuleb midagi eest ära võtta või midagi ära jätta;

2)     motivatsioonipakett on enamat kui palk – siia alla mahuvad nii supervisiooni võimaluse loomine;  sportID, mis annaks õpetajale võimaluse hoolt kanda ka enda füüsilise tervise eest;  suurem töötasu, mis arvestaks karjäärimudeliga ning looks vanemõpetajale ja meisterõpetajale kõrgema töötasu võimaluse; roteeruvad töökohad; kaasaegsed töövahendid;

3)     tugi on hädavajalik ja hõlmab erinevaid aspekte– tugispetsialiste, ajakohastatud ning diferentseeritud õppematerjale, tänapäevast töökeskkonda, vajaduspõhist täiendkoolitus.

Vaata ka põhjalikumat tabelit (Kultuurikomisjon_opetajakutsse2020) , mis eelnevalt sai komisjoniliikmetele tutvumiseks saadetud. Kõiki teemasid 10-minutilisse sõnavõttu ei jõudnud mahutada, kuid kindlasti saab ja peab arutama järelkasvu teemasid õpetajatöö terviku osana. Kui king kusagilt pigistab, siis on vaja kiirelt toimiv lahendus leida.

Kohapeal esitatud esitluse sissejuhatuseks  peab meeles pidama, miks me seda kõike hetkel arutame – Eesti tuleviku parema käekäigu nimel. Ja kui me julgeid poliitilisi otsuseid täna ei tee, siis selle eest maksavad homme meie lapsed ja lapselapsed.

10 mõtlemiskohta koolidele

Eesti Õpetajate Liidu liikmete tööseminaril “Elu võimalikkusest distantsilt” toimunud arutelude põhjal panime kirja olulisemad mõttekohad, mille arvestamisest võiks praegusel keerulisel ajal kooliinimestele abi olla.
Postril toodud 10 soovitust on heakskiidetud ka EÕEL-i ja EKJÜ poolt, kellele need enne avaldamist tutvumiseks saatsime.
1 2 3 4 5 13