Haridusotsuste tegemine haridusvaldkonda kaasamata – haridusjuhtimine Eesti moodi?
Haridusvaldkonna huvirühmade allakirjutanud esindusorganisatsioonid soovivad avaldada nördimust 12. oktoobril 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi välja kuulutatud otsuse kohta „Põhikooli lõpetamisel kehtivad sel aastal koroonaviiruse-eelse aja tingimused“. Otsus on osapooltega läbi arutamata ning ei toeta Eesti hariduses seatud ja võetud eesmärke, sihte ning koostatud strateegiate rakendamist.
Kahetsusega peame tõdema, et kaasamise hea tava on mitmes punktis rikutud: osapooli ei ole kaasatud ega isegi mitte informeeritud, rääkimata konsulteerimisest. Põhikooli lõpetamist puudutavatest otsustest on nii õpilased, lapsevanemad, õpetajad kui koolijuhid teada saanud ainult meedia vahendusel, hoolimata sellest, et käesoleva aasta 22. veebruaril kultuurikomisjoni avaliku ülekandega vastavateemalise päevakorrapunkti arutelu vägagi mitmeid küsimusi õhku jättis ning vajadust arutelude jätkamiseks rõhutas.
Arusaamatuks jääb nii ministeeriumi põhikoolieksamite kohase otsuse tegemine, selle sisu kui ka selle eesmärk ning see, miks olukorras, kus kõikidele osapooltele on väljakuulutatul otsustav mõju, ei ole huvirühmadelt arvamust küsitud. Sellele lisaks peab ministeeriumile varasemalt teada olema nii osapoolte teemakohane ühispöördumine kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil esitatud seisukohad. Nendega ei ole täna arvestatud, täpsustusi ei ole küsitud, ent otsusega on tehtud kannapööre Eesti hariduses seatud eesmärkidest vastupidises suunas.
Ministeerium kinnitab ka enda 12. oktoobril avaldatud uudise lõpus, et „Haridus- ja Teadusministeerium on tulenevalt haridusvaldkonna pikaajalise arengukava eesmärkidest alustanud Eesti haridusmudeli nüüdisajastamist. Lähema paari aasta jooksul on kavas koos ülikoolide ja haridusvaldkonna sidusrühmadega välja töötada uued, tänapäevasel teaduslikul teadmisel põhinevad hindamispõhimõtted“. Jääb selgusetuks, mis takistab selle protsessiga alustamist koheselt, sidusrühmi ühises infoväljas hoides ning dialoogi pidades?
Kahetsusega peame nentima, et ministri selgitus otsust põhjendades ja väites, et eksamid annavad õpilastele enesedistsipliini ja keskendumise kogemusi vaid tingimusel, kui kooli lõpetamine eksamitulemustest sõltub, on reaalsest koolielust kaugel, lubamatult õpilasi halvustav, ennastjuhtiva õppija olemust ignoreeriv ja vastuolus uueneva õpikäsituse sisuga. Õpimotivatsiooni säilitamiseks ei pea eksam olema kohustuslik ja numbriliselt hinnatav. Hariduse sidusrühmad on hämmingus, kuna minister väidab enda sõnavõtus, et eksamitega vanaviisi jätkamine „ei ole ainult haridus- ja teadusministeeriumi käsitlus, vaid ka koolide oma“. Soovime esitada avalikult küsimused ministrile: Millistele koolidele viitab minister? Milliseid koolide seas läbiviidud küsitluse tulemusi minister otsuse tegemisel kasutab?
Kas minister ja ministeerium on analüüsides hetkeseisu teadlikud, et järgmisel kevadel lõpetavad põhikooli õpilased, kes kogu 3. kooliastme vältel on õppinud kriisiolukorras. Kui pandeemia 2020. aastal algas, oli neil 7. klassis läbitud kaks trimestrit, 3. trimestri läbisid nad põhimõtteliselt distantsõppel. Ka siis, kui see lend 8. klassi jõudis, oli õppeaasta vältel distantsõppeperioode ja päris palju Covidisse haigestumisest või isolatsioonis olemisest põhjustatud puudumisi. Selle aasta veebruaris lisandus veel Ukraina sõda, mille psühholoogilise mõju tagajärjed õpilaste psüühikale pole veel selged. Rahvusvahelisel vaimse tervise kuul tundub riigi poolt vastutustundetu stressiga toimetulekut ja heaolu põhikooli lõpetajate puhul mitte arvestada.
Kahe aasta jooksul sooritatud põhikooli lõpueksamid, mida on hinnatud protsendiga, ei ole kuidagi näidanud õpilaste motivatsiooni langust ning on olnud osapooltele arusaadavamad ja ka järgmisele kooliastmele suundudes ühesemalt mõistetavad. Protsendiga eksamitulemused näitavad selgemalt, milleks õpilased on valmis, suundudes järgmisele haridustasemele.
Kõike seda arvesse võttes tundub, et ministeeriumi ennatlikult ning koolirahvaga läbi arutamata tehtud otsus ei ole kooskõlas koolide ja õpilaste tegelike vajadustega ning noorte vaimse tervise väärtustamisega. Tagasipöördumine pandeemia-eelsesse eksamikorraldusse ei toeta riiklike õppekavade ja Eesti elukestva õppe strateegia 2035 ega uueneva õpikäsituse eesmärke ning näitab usaldamatust koolide ja õpetajate suhtes. Tehtud otsus on vastuolus riigijuhtimise hea tavaga, kus huvigruppe otsuste tegemisse kaasatakse ja nende arvamusi kuulatakse.
Kui õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, lapsevanemate katuseorganisatsioone ei ole otsuste tegemisse kaasatud, siis kelle huve ja sõnumeid minister esitab?
Teeme ettepaneku ministrile, ministeeriumile, kultuurikomisjonile juba novembris osapooled ühise laua taha kutsuda.
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Lastevanemate Liit