Hariduse Kutsenõukogu 25.10.2023 toimunud koosoleku otsusega nr 34 kuulutati õpetaja kutsete kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Õpetajate Liit. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO/vaata/10499005
Täpsem info ETAR-projekti kohta on siin:https://www.yfu.ee/koolile/koostoo/
Koolitusele registreerida saab SIIN
Sel aastal ühendame õpetajakutse andmises suve- ja sügisese taotlusvooru. Kuna viieks aastaks antud kutse andja õiguste periood lõpeb 06.11.2023, mõjutab see ka sügisest kutse taotlemise tähtaega. Selleks, et otsused õigeks ajaks tehtud saaksid, on taotluste esitamise tähtaeg sel korral varasem.
Taotluste laekumise tähtaeg on emaspäev, 21. august kell 23.59 (hiljem laekunud taotlusi
menetlusse ei võeta). Vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 28.08.-15.10.2023. Konkreetne aeg
lepitakse taotlejaga eraldi kokku.
Juhime tähelepanu muudatustele, mis Hariduse Kutsenõukogu 09.11.2022 kutse andmise korras
õpetaja kutsetele kinnitas: taotlemisel tuleb esitada töökogemust õpetajana kinnitav väljavõte Eesti
Hariduse Infosüsteemist ja eesti keelest erineva emakeelega taotlejatel keeleseadusest ja selle alusel
kehtestatud määrusest tulenevalt eesti keele oskuse taseme B2/C1 tõendamiseks vastava
keeletasemeeksami või eesti keeles omandatud tasemehariduse tunnistus.
Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kehtiva
kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid tõendusmaterjale
(vt Kutse taotlemisega alustamise 5 sammu). See tähendab, et igal kompetentsil on portfoolios oma
alamleht, mis sisaldab analüüsi, näiteid ja teisi tõendusmaterjale. Tuletame meelde, et analüüs on
enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.
Need, kes on arvestanud 5. oktoobri taotlusvooruga ja ei jõua enda portfooliot valmis 21. augustiks, saavad osaleda järgmise perioodi taotlusvoorudes.
Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata
meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.
Täpsem info alajaotuses: Õpetaja kutse taotlemine.
Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru
Taotluste laekumise tähtaeg on esmaspäev, 6. veebruar kell 23.59 (hiljem laekunud taotluste
läbivaatamine lükkub järgmisesse vooru). Käesoleva vooru vestlused toimuvad ajavahemikus
27.02 – 25.03.2023. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.
Juhime tähelepanu muudatustele, mille Hariduse Kutsenõukogu 09.11.2022 kutse andmise
korras õpetaja kutsetele kinnitas:
1) taotlemisel tuleb esitada töökogemust õpetajana kinnitav väljavõte Eesti Hariduse Infosüsteemist,
2) eesti keelest erineva emakeelega taotlejad esitavad
keeleseadusest ning selle alusel kehtestatud määrusest tulenevalt eesti keele oskuse
B2/C1 taseme tõendamiseks vastava keeletasemeeksami või eesti keeles omandatud
tasemehariduse tunnistuse.
Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles
ehitatud kehtiva kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid
tõendusmaterjale (vt Kutse taotlemisega alustamise 5 sammu). See tähendab, et igal
kompetentsil on portfoolios oma alamleht, mis sisaldab analüüsi, näiteid ja teisi
tõendusmaterjale. Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide
põhjalikum kui loetelu tegevustest.
Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata
meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.
Täpsem info alajaotuses: Õpetaja kutse taotlemine.
Haridusvaldkonna huvirühmade allakirjutanud esindusorganisatsioonid soovivad avaldada nördimust 12. oktoobril 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi välja kuulutatud otsuse kohta „Põhikooli lõpetamisel kehtivad sel aastal koroonaviiruse-eelse aja tingimused“. Otsus on osapooltega läbi arutamata ning ei toeta Eesti hariduses seatud ja võetud eesmärke, sihte ning koostatud strateegiate rakendamist.
Kahetsusega peame tõdema, et kaasamise hea tava on mitmes punktis rikutud: osapooli ei ole kaasatud ega isegi mitte informeeritud, rääkimata konsulteerimisest. Põhikooli lõpetamist puudutavatest otsustest on nii õpilased, lapsevanemad, õpetajad kui koolijuhid teada saanud ainult meedia vahendusel, hoolimata sellest, et käesoleva aasta 22. veebruaril kultuurikomisjoni avaliku ülekandega vastavateemalise päevakorrapunkti arutelu vägagi mitmeid küsimusi õhku jättis ning vajadust arutelude jätkamiseks rõhutas.
Arusaamatuks jääb nii ministeeriumi põhikoolieksamite kohase otsuse tegemine, selle sisu kui ka selle eesmärk ning see, miks olukorras, kus kõikidele osapooltele on väljakuulutatul otsustav mõju, ei ole huvirühmadelt arvamust küsitud. Sellele lisaks peab ministeeriumile varasemalt teada olema nii osapoolte teemakohane ühispöördumine kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil esitatud seisukohad. Nendega ei ole täna arvestatud, täpsustusi ei ole küsitud, ent otsusega on tehtud kannapööre Eesti hariduses seatud eesmärkidest vastupidises suunas.
Ministeerium kinnitab ka enda 12. oktoobril avaldatud uudise lõpus, et „Haridus- ja Teadusministeerium on tulenevalt haridusvaldkonna pikaajalise arengukava eesmärkidest alustanud Eesti haridusmudeli nüüdisajastamist. Lähema paari aasta jooksul on kavas koos ülikoolide ja haridusvaldkonna sidusrühmadega välja töötada uued, tänapäevasel teaduslikul teadmisel põhinevad hindamispõhimõtted“. Jääb selgusetuks, mis takistab selle protsessiga alustamist koheselt, sidusrühmi ühises infoväljas hoides ning dialoogi pidades?
Kahetsusega peame nentima, et ministri selgitus otsust põhjendades ja väites, et eksamid annavad õpilastele enesedistsipliini ja keskendumise kogemusi vaid tingimusel, kui kooli lõpetamine eksamitulemustest sõltub, on reaalsest koolielust kaugel, lubamatult õpilasi halvustav, ennastjuhtiva õppija olemust ignoreeriv ja vastuolus uueneva õpikäsituse sisuga. Õpimotivatsiooni säilitamiseks ei pea eksam olema kohustuslik ja numbriliselt hinnatav. Hariduse sidusrühmad on hämmingus, kuna minister väidab enda sõnavõtus, et eksamitega vanaviisi jätkamine „ei ole ainult haridus- ja teadusministeeriumi käsitlus, vaid ka koolide oma“. Soovime esitada avalikult küsimused ministrile: Millistele koolidele viitab minister? Milliseid koolide seas läbiviidud küsitluse tulemusi minister otsuse tegemisel kasutab?
Kas minister ja ministeerium on analüüsides hetkeseisu teadlikud, et järgmisel kevadel lõpetavad põhikooli õpilased, kes kogu 3. kooliastme vältel on õppinud kriisiolukorras. Kui pandeemia 2020. aastal algas, oli neil 7. klassis läbitud kaks trimestrit, 3. trimestri läbisid nad põhimõtteliselt distantsõppel. Ka siis, kui see lend 8. klassi jõudis, oli õppeaasta vältel distantsõppeperioode ja päris palju Covidisse haigestumisest või isolatsioonis olemisest põhjustatud puudumisi. Selle aasta veebruaris lisandus veel Ukraina sõda, mille psühholoogilise mõju tagajärjed õpilaste psüühikale pole veel selged. Rahvusvahelisel vaimse tervise kuul tundub riigi poolt vastutustundetu stressiga toimetulekut ja heaolu põhikooli lõpetajate puhul mitte arvestada.
Kahe aasta jooksul sooritatud põhikooli lõpueksamid, mida on hinnatud protsendiga, ei ole kuidagi näidanud õpilaste motivatsiooni langust ning on olnud osapooltele arusaadavamad ja ka järgmisele kooliastmele suundudes ühesemalt mõistetavad. Protsendiga eksamitulemused näitavad selgemalt, milleks õpilased on valmis, suundudes järgmisele haridustasemele.
Kõike seda arvesse võttes tundub, et ministeeriumi ennatlikult ning koolirahvaga läbi arutamata tehtud otsus ei ole kooskõlas koolide ja õpilaste tegelike vajadustega ning noorte vaimse tervise väärtustamisega. Tagasipöördumine pandeemia-eelsesse eksamikorraldusse ei toeta riiklike õppekavade ja Eesti elukestva õppe strateegia 2035 ega uueneva õpikäsituse eesmärke ning näitab usaldamatust koolide ja õpetajate suhtes. Tehtud otsus on vastuolus riigijuhtimise hea tavaga, kus huvigruppe otsuste tegemisse kaasatakse ja nende arvamusi kuulatakse.
Kui õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, lapsevanemate katuseorganisatsioone ei ole otsuste tegemisse kaasatud, siis kelle huve ja sõnumeid minister esitab?
Teeme ettepaneku ministrile, ministeeriumile, kultuurikomisjonile juba novembris osapooled ühise laua taha kutsuda.
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Lastevanemate Liit
Neljapäeval, 8.septembril kell 16-17 toimub veebiseminar õpetajatele, kes soovivad kutset taotleda.
Eelregistreeimine toimub aadressil https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfomFmp0yfAn_dLAfHl6D37CUTGtYTvTUJ2T2FLJ7TWYQyDTw/viewform
Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse sügisese taotlusvooru
Taotluste laekumise tähtaeg on kolmapäev, 5. oktoober kell 23.59 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2023. aasta kevadisse vooru). Käesoleva vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 24.10-30.11.2022. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.
Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kehtiva kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid tõendusmaterjale (vt Kutse taotlemisega alustamise 5 sammu). See tähendab, et igal kompetentsil on portfoolios oma alamleht, mis sisaldab analüüsi, näiteid ja teisi tõendusmaterjale. Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.
Kutsume osalema ka kutse taotlemist tutvustaval seminaril 8. septembril kell 16-17 veebis, kuhu registreerida saab siin.
Avaldus kutse taotlemiseks koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.
Täpsem info alajaotuses: Õpetaja kutse taotlemine.
ÕPETAJA KUTSE HINDAJATE KONKURSS
Õpetaja peab olema enesekindel professionaal, et pidevates muutuste tuultes enda rolli ühiskonnas
teadvustada ja väärtustada. Õpetaja kutse aitab läbi eneseanalüüsi taastada õpetaja usku iseendasse
ning enda ametisse. Kutse hindajana on Sul võimalus toetada õpetajaid selles protsessis. Tule anna
oma panus!
Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja konkursi, et täiendada õpetaja kutse kompetentsuse hindajate
ridu.
Hindaja ülesandeks on:
– olla teadlik kutsesüsteemist,
– hinnata kutsetaotlejate kompetentside vastavust kutsestandardile,
– anda edasiviivat tagasisidet,
– olla sõltumatu ja erapooletu,
– olla heaks eeskujuks õpetaja maine kujundamisel ühiskonnas.
Kui Sa oled
– tugeva praktilise pedagoogika kogemuse ja tugeva empaatiavõimega,
– hea eneseväljendus- ja argumenteerimisoskusega,
– näidanud üles head otsustusvõimet,
– valmis hindajate regulaarseteks koolitusteks,
– ja Sul on soov panustada eesti õpetajate professionaalsesse arengusse,
tule osale õpetaja kutse hindajate konkursil.
Selleks saada:
1) oma CV ja motivatsioonikiri,
2) kaks soovituskirja, mis kinnitavad Sinu senist tegevust nõustaja, otsustaja või teiste töö hindajana
aadressil kutsekoordinaator@gmail.com hiljemalt 12. septembriks 2022.
Taotluste laekumise tähtaeg on teisipäev, 26. juuli kell 23.59 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2022. aasta sügisesse vooru). Vestlused toimuvad taotlejaga kokkuleppel.
Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kehtiva kutsestandardi kompetentside põhiselt ning sisaldaks erinevaid tõendusmaterjale (vt näidisportfooliot ja kutse taotlemisega alustamise 5 sammu). See tähendab, et igal kompetentsil on portfoolios oma alamleht, mis sisaldab analüüsi, näiteid ja teisi tõendusmaterjale. Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.
Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.
Palume suvisest taotlusvoorust huvitunutel end samal meiliaadressil eelnevalt registreerida.
Täpsem info alajaotuses: Õpetaja kutse taotlemine.
