Kui saad ja soovid, tule appi!
Tere, hea inimene!
Tere, hea inimene!
SA Kutsekoda tunnustas Eesti Õpetajate Liitu kutseandja kvaliteedimärgi ja tiitliga „Selgesõnaline teejuht kutse taotlejale“ (https://www.kutsekoda.ee/et/uudised/view/10673249)
Kuigi erinevad organisatsioonid ja sihtrühmad on oma ettepanekud käesoleval aastal nii suuliselt kui kirjalikult Kultuurikomisjonile edastanud, peame vajalikuks esitada oma ühispöördumise Vabariigi Presidendile, peaministrile, haridus- ja teadusministrile, tervise- ja tööministrile, sotsiaalkaitseministrile ja Riigikogule.
Me ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE519 vastu võtmist, kuna puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs ning kaasava hariduse dokumendi koostamisse ja seaduseelnõu menetlemisse ei ole ametlikult (mh eelnõuga kaasas oleva seletuskirja põhjal) kaasatud seaduse muudatuste ühte peamist osapoolt ehk õpetajaid. Oleme arvamusel, et käesolev seaduseelnõu:
– ei toeta iga lapse arengut, kuna omavalitsuste erineva sotsiaalmajandusliku seisukorra, koolipidaja rolli mõistmise ning käesoleva teema oskusteabe tõttu on lapsed ebavõrdses olukorras ning me ei näe sellel tasandil konkreetse lapse vajadustest lähtuvat paindlikkust. Planeeritavad regulatsioonid ei arvesta tegelikkuses laste vajaduste ega koolide võimalustega;
– ei loo selgust, kuidas riik tagab selle regulatsiooniga kõigile inimestele kvaliteetse ja valikuterohke hariduse omandamise võimalused (tugispetsialistid, abiõpetajad, lisaruumid, õppevahendid; sh erinevate raskusastmetega õpikud igas aines ja igale klassile), kuidas on võimalik kavandatavat reaalselt rakendada ja kuidas eraldatav raha tegelike abivajajateni jõuab;
– ei anna kindlust, et seaduse rakendamine aitab reaalselt kaasa koolis ja ühiskonnas laiemalt kujunenud probleemide lahendamisele, kuna puuduvad lähteanalüüsid ja süsteemsed plaanid, rääkimata uuringutest. Kui elukestva õppe strateegia üldeesmärk sedastab, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused, siis kõnealune seaduseelnõu ei arvesta reaalse olukorraga ega aita riiklikku strateegilist eesmärki täita.
Teeme omapoolse ettepaneku
Seda kõike selleks, et sisuliselt toetada iga õpilase arengut Eesti Vabariigis.
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Lastevanemate Liit
Eesti Lastekaitse Liit
Teise Keele Õpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Kunstihariduse Ühing
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Tööõpetajate Selts
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühing
Eesti Maakoolide Ühendus
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Tekst printimiseks Ühispöördumine
Eesti Õpetajate Liidu juhatus saatis 20. novembril riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise
Poliitiline populism noorte inimeste tervise ja toimetuleku arvel ehk kaasava hariduse rääkimata lood
HEV (õpi)laste kaasamine ühiskonnas on igati õige mõte ja näitab head tahet, mille eest võiks ju lausa kiita, kuid teemapüstituses ja käsitluses on mitmeid valusaid agasid, mis panevadkahjuks õpetajaid tundma tõrjutust ja isegi hariduslikku kiusamist riiklikul tasandil.
Sissejuhatuseks võib öelda, et hetkel puuduvad tõendid ja märgid, isegi tunnetuslik
veendumus, et riiklikult kavandatav toimima hakkab, kuna nii suure muudatuse elluviimise
planeerimisse ei ole kaasatud õpetajaid, puuduvad piisavad tugisüsteemid ja ettevalmistus
praktiliselt puudub nende jaoks, kes kavandatavat tööd tegema peavad hakkama.
Tundub nagu toimuks riiklikult KOVidele võimaluse egiidi all ent käsu korras ülesannete
kehtestamine läbi üleskutse koolidepoolseks vastutuse võtmiseks õpetajate vastutulelikkuse arvel.
Probleemid:
1. Riik plaanib teha kaasava hariduse käsitlusse muudatused kaasamata õpetajaid, kes
tegelikult peaksid kaasava hariduse ideed ellu viima – protsessi planeerimise käigus kaasatud pole, kooskõlastust pole küsitud, isegi arvamuse avaldamiseks peame ise võimalusi otsima.
2. Strateegiline plaan ja sammud kaasava hariduse elluviimiseks pole läbimõeldud või
puuduvad sootuks – tutvustatud neid igatahes õpetajatele ei ole. Kuidas on võimalik, et nii
oluline ja mahukas muudatus ei ole ideest teostuseni põhjalikult läbi mõeldud? Ei tahaks küll uskuda, et riiklik plaan ongi kogu temaatika teostus koolide ja õpetajate kaela veeretada,
võtmata vastutust isegi õpetajate ettevalmistuse või õppematerjalide olemasolu eest.
3. Kaasav haridus ei kaasa.
Õpetajad
1. Õpetaja jaoks muutuvad sisuliselt töötingimused ja tööiseloom. Millega tagatakse
uutes tingimustes tööga toimetulek? – nt mis juhtuks kui igale autojuhile öeldaks, et
alates homsest juhtigu lennukit?
2. HEV-lastega tegelemine tavaklassis tõstab oluliselt õpetajate tegelikku töökoormust ja
ühtlasi ka stressitaset, suurendades läbipõlemisohtu. Täna puuduvad õpetajate
stressimaandamiseks vahendid, teadmised, oskus, huvi – kelle asi see on?
3. Kõik õpetajad ei sobi oma isiksuseomaduste tõttu tegelema HEV-lastega, nende selleks
sundimine toob pigem kõigile osapooltele kahju. Täna ei toeta ootust kvaliteetsele HEV
toele ka kahjuks riigipoolne huvi puudumine õpetajate kvalifikatsiooni vastu – muutuva
õpikäsituse ootustele vastavate ja rakendumist toetavate kompetentside põhine
õpetaja kutse on nt vabatahtlik, vaid isiklikult enda professionaalsest arengust
huvitunud õpetajate protsess. See annab aga vale signaali töötavatele õpetajatele –
õpetaja kutset pole tarvis, ning riigi enda suur töö nii kutsestandardite väljatöötamisel
kui ülikoolidelt õppekavade vastavusse viimise nõudmisel kui koolitusprioriteetide ja
täiendkoolituse pakkumiste kehtestamisel ei saavuta soovitud mõju. Nii ei teagi riik
täna muuhulgas ka seda, milline on õpetajate valmisolek kaasava hariduse teema enda
õlgadele võtta.
4. Enamus tavakoolide õpetajatest ei ole oma teadmistelt ega oskustelt valmis HEV-
lastega adekvaatselt tegelema. Neil puudub selleks süsteemne ettevalmistus.
Arvestades õpetajate hulka ja teema pakilisust näib riik suhtuvat niivõrd kriitilises
hariduslikus olukorras lausa ignorantselt.
Kui Haridus- ja teadusministeerium lähtub riigi poolt vaadatuna sellest, et HEV
temaatika on üks koolituste prioriteete olnud aastaid, siis samas ei ole just HEV
temaatika koolitus olnud eraldi igale õpetajale kohustuslik olnud. Teemasid, mis on
aastaid olnud riiklikud prioriteedid on olnud enam ning kõikide valdkondadega kurssi
viimiseks ei ole jätkunud seni ressurssi. Palume andmeid selle kohta, kui palju
töötavaid õpetajaid täiendkoolituse raames vastava HEV-temaatilise ettevalmistava
koolituse aastate jooksul läbinud on?
5. Õpetajad hindavad oma oskusi ja teadmisi üle, sest ei oma teemast terviklikku
ettekujutust. Seda näitas ka Centari uuring.
6. Välishindamise järjest suureneva surve (elektroonilised testid jne) tõttu on õpetajad
sunnitud tegelema pigem oma aine iga hinna eest õpetamisega kui laste individuaalse
arengu toetamisega. Ka riiklik näiliselt innovaatiline ja justkui tänast õppimist toetav
lähenemine kooli poolt pakutud lisandväärtuse mõõtmisest kannab tegelikult edasi
sõnumit, et hindame rohkem, testime rohkem, võrdleme numbreid.
7. Abiõpetajate arvu suurendamine sõnakõlksuna teeb tavaklassis õppimise ja õpetamise
veelgi segasemaks, sest HEV-laste õpetamine vajab teistsugust metoodikat, mida
lihtsalt keskharidusega abitööjõult oodata ei saa.
8. Suur osa õpetajaid on läbipõlenud ja olukord on plahvatusohtlik kõikide jaoks. Kahjuks
ei ole see aga väga kellegi mure.
Tugispetsialistid
1. Tugispetsialiste koolides ei ole piisavalt, nende arv koolides jääb nõudlusele
kindlasti veel aastaid alla. Juhul kui ministeeriumil on vastupidiseid andmeid,
oleme tänulikud nende avalikustamise eest – kui paljud koolid on esmatasandi
tugispetsialisti teenusega kaetud?
2. Erinevate andmete kohaselt on praegu koolides keskmiselt üle viiendiku õpilastest
täiendava toe vajadusega. See tähendab, et sarnaselt õpetajatega on töötavate
tugispetsialistide töökoormus sisuliselt väga suur.
Koolid
1. Koolijuhtidel on raske õigeid otsuseid teha, kuna puudub vastav ettevalmistus.
2. Koolides tugispetsialistide puudus jääb. Palgatingimuste paranemine ei too neid
massiliselt juurde, sest Eestis olev spetsialistide koguarv sellest kohe automaatselt ei
suurene.
3. Koolides puuduvad füüsilised tingimused HEV-õppe lastega tegelemiseks – selleks pole
kohandatud ruume, abivahendeid, õppevahendeid. Edukas muutuse käivitamine vajab
arukat planeerimist, aga asjatundjaid napib.
4. Eripedagoogilised kursused õpetajatele on väga kallid.
5. Gümnaasiumide suured koolid ja suured klassid ei arvesta üldjuhul HEV laste
vajadustega. Häid praktikaid ja lahendusi nii meilt kui mujalt maailmast kahjuks
süsteemselt ei jagata.
Kohalikud omavalitsused
1. Praegu toimuv haldusreform on nii omavalitsuste juhtimise kui koolide tuleviku osas
väga segane. Selle paika loksumisega läheb veel aega.
2. Lähtume eeldusest, et kõik koolipidajad on ausad ja heaperemehelikud ning teadlikud
koolide vajadustest – kas see nii aga ka on? Kui ressursse pole ette nähtud ei pruugi
kõik nende vajalikkust endale teadvustada.
3. Ka KOVide haridusametnike pädevus haridusotsuste tegemisel võib olla väga erinev.
Puudulik koostöö
1. Sisulise koostöö puudumine HTMi ja SOMi vahel. Kaasava hariduse teemat ja
rahastamist on vaja vaadata laiemalt. HEV-õpilastega oleks koolides vähem
probleeme, kui lapsed saaksid juba enne kooli õigeaegset ja tõhusat abi.
2. Kaasava hariduse seadusemuudatuste tegemisel on tegevõpetajad kõrvale jäetud.
Konsultatsioonidele ja töörühmadesse neid kutsutud pole.
HEV õpilased
1. Mida tähendab tegelikult iga õpilase toetamine? Kas soovides kaasata poleks aus mitte läbi
mõelda protsessi mõju kõikidele osapooltele?
2. Laste heaoluga – ei HEV ega terve ülejäänud klassi omaga – ei tohi mängida: õpetaja
tähelepanu on HEV-l või mitmel HEV-l, aga kust siis tuleb aeg ja jõud tegeleda kõikide lastega?
Abiõpetajad? Tugiõpetajad? Süsteemne tugi? Toetav tugisüsteem?
Meenutus, millest tasub õppida: Kui koolidesse jagati Tiigrihüppe raames sülearvuteid ei
toimunud innovaatilist hüpet, kuna oodati, et see juhtub iseenesest. Vaja oleks olnud
strateegiliselt planeerida, süsteemselt metoodiline vara ette valmistada, laiali jagada ja
pidevalt korrigeerides rakendada. Kasutama oleks pidanud tuumikrühma ja pilootprojekte,
õppima analüüsidest ning monitooringu järeldustest.
Mida siis teha?
Esmalt tuleb küsida: Läbi kelle plaanib riik kaasava hariduse jaoks tingimusi luua? Kui PGSi
muudatustega, siis lisaks sellele, et see on lubamatu hariduslik inimkatse õpilaste ning
õpetajate peal, saab see olema ülimalt valuline ja piinarikas pikk protsess, mis toob kaasa palju
negatiivseid tagajärgi – segaduses õpilased, rahulolematud lapsevanemad, suurenev hulk
tugiteenuseid vajavaid noori, läbipõlenud õpetajate kasv, kasvav lahkuvate õpetajate hulk,
pingestatud õhkkonnaga koolikeskkond.
Seega: millal ja kuidas luuakse vajalikud tingimused?
Juhul kui pakutakse õpetajate täiend- ja ümberõpet – tuleb arvestada nendega, kes soovivad enda töö profiili muutust ja nendega, kes on valmis nädalavahetused ja koolivaheajad õpingutele pühendama ja nendega, kes on valmis selliseid intensiivseid koolitusi pakkuma.Tuleb abiõpetamise/tugiõpetamise süsteem välja töötada.
Rahastamisel tuleb arvestada, et tugispetsialisti töö (muuhulgas ka nt väikeklassis õpetamine) ei tähenda väiksemat koormust, kuna töö olemus ja intensiivsus kogu sinna juurde käivaga on erinev tavaklassi õpetusest.
Läbipõlemise ennetamiseks on ülioluline toetada õpetajate supervisiooni ja coachingu
süsteemi rakendumist – Eesti Õpetajate Liit on selle välja töötamiseks koos spetsialistidega
valmis. Samuti oleme valmis pakkuma lahendust õpetajaskonna koolitamiseks ja teemaga
kurssi viimiseks.
Esmajärjekorras tuleb aga muudatuse tarvis pakkuda süsteemset terviklikku lahendust, mis eilähtu vaid õilsast ideest, vaid ka reaalsest olukorrast kõikide takistuste ning puudustega.
Reedel, 3. novembril esitles Maailmapank Tallinna Ülikoolis oma 2018. aasta arenguraportit Learning – to Realize Education´s Promise.
Esinejad alustasid tõdedes, et uuringud ja tulemused näitavad, et üle maailma on lõhed hariduses järjest kasvamas. Mõtlesin samal ajal, et kuidas meil? Hoolimata statistilistest näitajatest on mul tunne, et meil on sama lugu. Mida meie teeme, et seda takistada?
Kolme probleemina on juba varem OECD poolt identifitseeritud: koolid ei suuda tagada häid tulemusi, õpetajate puudus, hariduspoliitika ei toeta õppimist ning teadmiste omandamist. Seetõttu võttis maailmapank ette ka haridusteemalise raporti koostamise, kuna nende üheks eesmärgiks on aidata kaasa vaesuse välja juurimisele ja haridusel on potentsiaal seda teha. Mõtlesin, et kuigi oleme uhked, et Eestis ei ole sotsiaalmajanduslikust taustast tulenevalt nii suuri erinevusi kui mujal, siis ei saa me kuidagi väita, et meil neid probleeme ei ole. Loodan, et mingil tasandil toimub ka selle raporti Eesti konteksti „tõlkimine“: mida tähendab see meie jaoks, mida saame ja mida peame (teisiti) tegema.
Peas mõlguvad küsimused: Kas meie head tulemused näitavad ka tegelikult õpioskust, õpivalmidust, õpihimu? Kas meie haridussüsteem õigustab talle pandavaid ootusi õppimises?
Oluline oli õppimise ebaõnnestumise puhul nelja teguri rõhutamine: ettevalmistunud õppijad, kompetentsed õpetajad, kooli juhtimine, koolipoolne sisend. Nende lahtiharutamine on igaüks omaette teema, aga mõelgem: kas meie õppija on valmis vastutust võtma ja soovib õppida? kas meie õpetajad on kompetentsed? millisel tasemel on meie koolide juhtimine? milliseid võimalusi meie koolidele luuakse nii keskkonna, materjalide kui õppevahendite näol?
Hoolimata kurbadest oludest nii mitmeski kohas tõdesid raporti koostajad, et on ikkagi põhjust loota, kuna ridamisi on ka häid näiteid. Selleks, et muudatused edukad oleksid soovitasid raporti koostajad hariduse lubaduse realiseerimiseks kasutada kolmest lähenemist: hinnata õppimist, tegutseda vastavalt tõendusmaterjalile, panna tööle kõik osapooled. Loodan, et raportiga lähemalt tutvudes võib ikka näha, et nad mõtlevad tõsiselt õppimise ehk lisandväärtuse tekkimise mõõtmist, mitte lihtsalt hindeid. Ja eks ta loogiline ju ole, et teadmaks, mida teha-muuta-jätta, peame teadma, mis seis hetkel on. See aga eeldab tõsiselt kõikide osapoolte ühist arutelu, parimate lahenduste otsimist ning pühendumist kokkulepete elluviimiseks, mitte poliitilist võitlust, ärapanemist või soleerimist.
Lahkusin kahetunniselt esitluselt-arutelult pea mõtteid täis ja olles tegelikult tänulik selle eest, et meil niigi hästi on. Aga siis tuli kohe mitmeid mõtteid selle kohta, mida kõike peaks ja saaks parandada…nii Eestis kui kaugemal maailmas.
Margit Timakov
Raportiga saab tutvuda siin: http://www.worldbank.org/en/publication/wdr2018
Konverentsi esitlused on lehel “Terve õpetaja – terve ühiskond”
Vaata ka saatelõiku Kanal 2 uudistesaatest “Reporter”
Info 20.oktoobri konverentsi kohta asub siin: EÕL_Konverents2017
Detsember 2017
Kaasavat haridust puudutavad raadiontervjuud Vikerraadios ja Kukus ning artikkel Postimehes
Oktoober 2017
September 2017
Margit Timakov ELi hariduskohtumisel
August 2017
Juuni 2017
Aprill 2017
Jaanuar
Margit Timakov kommenteerib õpetajate tööõiguste teemat: http://opleht.ee/2017/01/iga-neljas-eesti-opetaja-ei-tea-oma-toooigusi/
Hea õpetaja!
Küsimustiku täitmine on anonüümne, sissejuhatavas osas olevad taustaküsimused aitavad välja selgitada, kui erinev pilt on maakonniti-ainevaldkonniti.
Suur aitäh, et annad oma panuse!
Vastata saad siin.
Eesti Õpetajate Liit
Vabatahtlikuks Aafrikasse ja Aasiasse: eripedagoogide ja inglise keele õpetajate kandideerimistähtaeg pikendatud kuni 30. aprillini!
Vaata lähemalt SIIT