Autor: Koolmeister
Õpetajakutse taotluste hindajate konkurss
ÕPETAJA KUTSE TAOTLEMISE HINDAJATE KONKURSS
Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja konkursi hindajate leidmiseks kutsete
õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7 taotlemisel.
Hindaja ülesanneteks on:
– hinnata kutsetaotlejate kompetentside vastavust kutsestandardile,
– anda hinnang enda kompetentsidele tuginedes,
– olla erapooletu,
– vajadusel külastada, vaadelda kutsetaotleja tunde,
– anda tagasisidet,
– nõustada taotlejaid.
Hindaja peab olema:
– tugeva praktilise pedagoogika kogemusega,
– hea eneseväljendusoskusega,
– näidanud üles head otsustusvõimet,
– meisterõpetaja, tase 8 kompetentsidega,
– valmis hindajate regulaarseks koolitusteks,
Kui Sul on soov panustada eesti õpetajate professionaalsuse arendamisse,
tule osale õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7 hindaja konkursil ja saada
1) oma CV ja motivatsioonikiri,
2) kaks soovituskirja, mis kinnitavad Sinu senist tegevust nõustaja, otsustaja või
teiste töö hindajana
e-posti aadressil: eestiopetajateliit@gmail.com hiljemalt 26. jaanuariks 2014.
Soovi korral tee seda juba oma isikliku portfoolioga, mis tugineb meisterõpetaja
kutsestandardile.
Õpetaja kutse kvalifikatsiooniraamistikus
Aasta 2013 tõi eesti õpetajate professionaalse arengu hindamisse ja edendamisse paradigmaatilise muutuse – kinnitati õpetaja kutsestandardid. Senikehtinud riiklik atesteerimissüsteem ei vastanud enam vajadustele ning oli liialt sõltuv subjektiivsetest asjaoludest, mitte õpetaja tegelikust professionaalsusest. Eesti õpetajate liitu on aastate jooksul korduvalt informeeritud juhtumitest, mil oma ametijärku tõsta sooviv õpetaja ei leidnud kooli juhtkonnalt toetust ja oli sunnitud sellest mõttest loobuma. Ka olid mitmedki atesteerimistingimused sobilikud küll suurtes koolides töötavatele õpetajatele, kuid raskesti täidetavad väiksemate maakoolide tublide pedagoogide jaoks. Ilmselt olid ebavõrdsed taotlemistingimused üks põhjustest, millega seletada atesteeritud õpetajate väikest arvu (eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147).
Uus kutseomistamissüsteem on oma olemuselt õpetajasõbralikum ja läbipaistvam.
Loe kvalifikatsiooniraamistikust lähemalt SIIT
Margit Timakov osalemas USA õpetajate virtuaalses ümarlauas
Education Week on haridusuudiste sõltumatu kajastaja Ameerika Ühendriikides. 2011. aastal võitsid nad online-meedia auhinna kui parim erialane veebisait (http://www.edweek.org) . Koostöös Center for Teaching Quality-ga välja töötatud õpetajate virtuaalse ümarlaua projekt toob arutelule õpetajate endi ideed oma elukutsest. Iga kuu palutakse valitud panelistidel arutleda etteantud teemal selleks, et riiklikku diskussiooni koolide tuleviku üle elavdada. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehel Margit Timakovil paluti kaasa mõelda teemal, mida võiks USA teistelt õppida. Margit tõi sel korral välja virtuaalsete kogukondade loodud võimaluse koolide ja riikide üleseks koostööks (eTwinning) ning pideva professionaalse arengu nii Singapuri kui ka meie Eesti endi näitel. Loe artiklit SIIT
PISA 2012 tulemused kinnitavad Eesti kooli elujõulisust
Hiljuti avalikustatud PISA 2012 uuringu tulemused näitavad veenvalt, et Eesti õpilased ja õpetajad on maailmatasemel.
Eestikeelse aruandega saab tutvuda SIIN.
Eesti õpetajate liit kutsub arvamust avaldama
PISA 2012 uuringu tulemused on Eesti jaoks väga rõõmustavad. Ometi selgub, et päris palju õpilasi ei tunne end koolis hästi. Sama tendents on varasemate uuringute järgi ilmnenud ka õpetajate puhul, kuigi iga eestlane teab juba maast madalast, et kõvasti tööd tehes peab kindlasti ka armastus tulema.
Mida siis teha, et inimesed end koolis paremini tunneksid ega oleks nii väsinud ja pinges? Kas oleks võimalik midagi muuta juba praegu, lihtsate vahenditega, ilma pikki arengukavasid koostamata?
Häid ideid ootame veebiseinale http://padlet.com/wall/konverents21. Sinna ei pea ennast sisse logima. Piisab, kui teha seinal kaks hiireklõpsu vasaku klahviga, siis ilmub kastike, kuhu saab oma mõtted kirja panna (140 tähemärki ühe korraga).
Inspiratsiooni ideede genereerimiseks võib leida konverentsi “21 sajandi õpetaja” materjalidest: http://www.opetajateliit.ee/?p=1027
Konverentsi “21. sajandi õpetaja” mõtteid ja järelkajasid
Konverentsil esinenute esitlusi saab vaadata SIIN
Eesti õpetajate liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Arvamusaias: http://arvamusaed.ee/951-21-sajandi-opetaja-konverentsi-kaleidoskoop-pilt-1/
Telesarja “Üheksandikud” produtsendi Toomas Luhatsi konverentsiettekanne: http://arvamusaed.ee/961-konverentsi-loppsona-21-sajandi-opetaja-laur-kaegakatsutav-tulevik-voi-voimatu-muutus/
Riin Aljase artikkel Eesti Päevalehes:http://epl.delfi.ee/news/eesti/soome-haridusedu-isa-21-sajandi-koolides-levib-hiv-ga-vorreldav-viirus.d?id=67345832
Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Silla muljeid: http://lillekylaharidus.blogspot.com/2013/11/konverents-21-sajandi-opetaja-tallinnas.html
Uudislõik Tudeng.TV uudistes: http://www.youtube.com/watch?v=1b4JpvUgpVM&list=PL6Kt08w8b7PBfl9LhpdCEq6Hhc2sQGHR4&index=5
Õpetaja kutse andja
Pressiteade
29.11.2013
Hariduse Kutsenõukogu kuulutas õpetaja kutse andja konkursi võitjaks Eesti Õpetajate Liidu.
28. novembril teatas SA Kutsekoda, et tänavu mais välja kuulutatud õpetaja, tase 7-1 ja õpetaja, tase 7-2 kutsete kutse andja avaliku konkursi võitjaks on Eesti Õpetajate Liit (EÕL). Uue nimega on tasemete nimetused vastavalt õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7.
EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võisid sellise otsuse peamisteks argumentideks olla EÕLi pakutud nägemus laiapõhjalisest ja kaasavast kutsesüsteemist, realistlik nägemus valdkonna olukorrast ja töömahust, kutse andja kui institutsiooni ja kutseliidu eesmärkide kattumine ning loomulikult see, et paljud olulised partnerid EÕLi selles protsessis toetama on asunud.
EÕL peab kutseliiduna ülimalt oluliseks, et õpetajad oma töö sisu üle järjest rohkem ise otsustavad ning oma kutset väärtustavad. Õpetaja on kaugelt rohkem kui pelgalt tunni andja ning õpetaja roll peab suurenema nii kooli- kui kogukonnaelu korraldamises, mitte sellepärast, et nii saab õpetajale rohkem ülesandeid anda, vaid sellepärast, et kool ja kogukond (terve ühiskond) ei tule muud moodi toime.
EÕLi juhatuse liikmetena oleme teadlikud, et kutse andja roll ei ole ühelgi moel formaalsus. Kutsesüsteemi kui sellist veel ei ole ning meil endil tuleb see välja töötada nii, et me kõik õpetajatena ise tahame kutset kasutada tööalaselt paremate tulemuste saavutamiseks, enesetäienduseks õpetajale individuaalse arengu tööriistana ja haridussüsteemi tööjaotuse paremaks korraldamiseks. Kutsesüsteem on ennekõike õpetajate täiendõppe-, koostöö- ja haridusvaldkonna töö- ning vastutusalasid korraldav võrgustik, mitte õpetajaid hindav või nende taset kontrolliv mehhanism. Kutse andja suurim väljakutse on koondada selles momendis kokku kõik see energia ja tarkus, mis haridusvaldkonnas ringleb ja panna käima üks toimiv lahendus.
Järgmiste sammudena kavatseb EÕL võimalikult operatiivselt anda koolidesse ja partneritele täiendamiseks ja kaasa mõtlemiseks-tegutsemiseks kutse andmise tegevuskava ning valmistada ette kutse hindajate konkursi. Esimesed uue kutsestandardi järgi kutse saajad võiksid kutsetunnistuse kätte saada juba 2014. a esimeses pooles.
Eestis töötab praegu kõigis üldhariduse kooliastmetes ja suundades üle 22 000 õpetaja. Õpetajate ametijärke eelnevalt reguleeriva õpetajate atesteerimissüsteemiga on riigis otsustatud enam mitte jätkata, kuigi ametijärgud jäävad kehtima kuni nende aegumiseni.
Margit Timakov
EÕLi juhatuse esimees, EÕLi juhatuse nimel
Konverents “21. sajandi õpetaja” – pilk juba toimuvasse tulevikku
Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja TLÜ Haridusinnovatsioonikeskuse ühisel jõul korraldatud konverents tõi kokku palju huvilisi. Erilise huviga oodati muidugi professor Pasi Sahlbergi esinemist, sest mitte igapäev ei kohtu Eesti õpetajad inimesega, kes kuulub hetkel üleilmses mastaabis tõhusaima haridussüsteemi arhitektide hulka. Ettekande slaide saab autori loal vaadata SIIT
Ka teiste esinejate mõtted leidsid elavat vastukaja ja vaatamata pikale päevale oli saal konverentsi lõpuni rahvast tulvil. Teadlased, koolijuhid, õpetajad ja ajakirjanikud avasid vanu teemasid uutest vaatepunktidest, rääkisid paradigmaatilistest muudatustest nii personaalsel kui globaalsel tasandil. Õpetajatööks ei piisa enam ainult aine- ja pedagoogikateadmistest, on vaja tajuda ning mõista ka maailma ja selles toimuvaid muutusi meie ümber.
Et konverentsil räägitu ei jääks vaid Tallinna Ülikooli Astra õppehoone seinte vahele, vaid leiaks ka laiemat vastukaja, lisame siin kodulehel viiteid meediakajastusele ning esinejate ettekannetele.
Huvilised saavad oma muljeid, aga veel parem, arvamuslugusid avaldada Arvamusaias.
Astu Eesti Õpetajate Liidu liikmeks!
Õpetajatel on aeg selg sirgu lüüa ja võtta endale vastutus Eesti kooli tuleviku eest. Ei saa rahul olla olukorraga, kus otsuseid tehakse päevapoliitilistest valikutest ning mitte rahva ja riigi kui terviku vajadustest lähtuvalt. Kuid selleks, et midagi hariduselus muutuks, peab õpetaja vahel ka klassiruumist välja tulema ja teiste õpetajatega arutama, analüüsima ja oma arvamust avaldama. Ja kui enamik õpetajaid leiab, et midagi tuleb muuta, siis ainult üheskoos on võimalik seda teha.
See on meie ajaloos juba korra toimunud: need õpetajad, kes 1917. aasta kevadel lõid Eesti Õpetajate Liidu, suutsid ühisel nõul ja jõul rajada meie rahvuslikule haridusele nii tugeva aluse, et see jaksas kanda eestluse elujõudu siiani välja. Praegu on olukord muutunud – nii globaalse kui lokaalse surve tõttu on sellesse vundamenti hakanud tekkima ohtlikud mõrad. Ametnikud püüavad neid küll kinni kleepida, aga sellest ei piisa. On vaja missioonitundega teotahtelisi asjatundjaid.
Eesti Õpetajate Liit ootab oma ridadesse inimesi, kes tahavad ja julgevad ise mõelda, otsustada ning vastutada. Liidu liikmeks astumise ankeedi saab täita SIIN
Arvamusaed kutsub
Loe ja räägi kaasa! Arvamusaed asub SIIN
Kutse konverentsile „21. sajandi õpetaja“
Maailm muutub ja koos sellega uuenevad ka ootused õpetajale. Õpetajalt oodatakse oluliselt enamat, kui pelgalt ainetundide andmist. Oodatakse uut õpikäsitust ja õpilase arengu toetamist, oodatakse eestvedamist ja tehnoloogiatundmist. Kuidas õpetaja uute ootustega toime tuleb, mis teda aitab, mis takistab? Kuidas saaks õpetajat muutuste maailmas parimal viisil toetada?
Neile küsimustele otsitakse vastuseid Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse konverentsil „21. sajandi õpetaja“, mis toimub neljapäeval, 28. novembril 2013 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses, Narva mnt 29.
Konverentsil esinevad nii uurijad kui praktikud, õpetajad ja koolijuhid. Lisaks vaatame viise ja võtteid, kuidas õpetaja juba täna uuenenud oludega hakkama on saanud, millised on tänase õpetajatöö värsked ideed ja parimad praktikad.
Ootame Teid konverentsil osalema. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale. Konverentsile saab registreeruda aadressil http://www.tlu.ee/et/konverentsikeskus/tulevasedkonverentsid/Konverents-21-sajandi-opetaja/Untitled-page
Ootame Teid osalema! Registreerida saab kuni 25.11.2013. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale.
KAVA
Konverents „21. sajandi õpetaja“
Neljapäev, 28. november 2013
Registreerimine 9.15-10.00
Avamine 10.00 Tervitus. Avasõnad.Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt
MAAILM JA EESTI
10.20 – 11.20 Pasi Sahlberg (üks Soome eduloo autoritest, 2014 alates Harvardi ülikooli külalisprofessor):Global educational reform movement and the school of the future – mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab õpetajat?
11.20 -12.00 Margit Timakov (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja, Eesti Õpetajate Liit): Väljakutsed ja ootused Eesti õpetajale, õpetaja valmisolek muutustega kaasa minna.
12.00-12.30 Kosutuspaus
KOOSTÖÖ JA AVATUS
12.30 – 13.00 Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor) Muutuvad õpilase vajadused, muutuvad ühiskonna vajadused. Kuidas õpetajaharidus saab õpetaja toimetulekut toetada?
13:00 – 13:30 Karin Lukk (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi koolijuht) Koostöine arengu toetamine – arengu hindamisest ja monitoorimisest. Erinevad viisid, võtted ja praktikad.
13.30 – 14.00 Mart Laanpere (Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus) Avatud õpikeskkond. Mis on õppimine, kui see toimub kõikjal?
14:00 – 14:30 Ingrid Maadvere (HITSA Innovatsioonikeskuse ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog) Õpe avatud õpikeskkondades – mida see õpetajalt eeldab?
14.30 – 15.30 LÕUNA
LOOV MUUTUMINE
15.30 – 16.00 Priit Hõbemägi Mõtteviisi muutumine – kuidas uuega kaasa minna(kse)? Näide ajalehetoimetusest.
16.00 – 16.30 Toomas Kruusimägi (Tallinna Inglise Kolledži koolijuht) Julgus uut proovida – kas võimalik ka koolis?
16.30 – 17.30 Otsiv kool ja otsiv õpetaja Miks hea? Miks vajalik? Mida otsida? Mida on selleks vaja teha? Kuidas leida võimalused?
Seinteta õpe – Klassideta õpe – Pingeteta õpe
17.30 – 18.00 Lõppsõna – 21. sajandi õpetaja Laur – käegakatsutav tulevik või võimatu muutus?
Õpetajate päeva tervitus
Kallis õpetaja!
Lõõgastavat õpetajate päeva!
Olgu tänane laupäevane päev päikeseline, rahumeelne, ent ikkagi pidulik!
Suur tänu, et päevast päeva endast laste arengu toetamisel nii palju annad!
Suur tänu, et õpetad enda aine kõrval ennekõike inimlikke väärtusi ning omadusi!
Suur tänu, et jaksad raskuste kiuste naeratada ning mõistev ja sõbralik olla!
Suur tänu, et OLED õpetaja!
Eesti Õpetajate Liit
Mõtisklusi uue kooliaasta valguses
Rahvatarkus ütleb, et aastad ei ole vennad, sama kehtib ka kooliaja kohta. Iga 1. september ja sellele järgnev õppeaasta on oma olemuselt uus ja isemoodi.
Seekordne kooliaasta toob endaga kaasa palju muutusi.Õpetajaid puudutab enim paradigmaatiline murrang tööaja arvestamisel. Kui seni on nii pedagoogid ise kui ka laiem avalikkus harjunud õpetaja tööd mõõtma klassi ees õpetatud tundides, siis nüüd kehtima hakanud määruse järgi on tööaja- ja palgaarvestuse aluseks õpetaja ametikoht, mis sisaldab ka neid tööülesandeid (arenguvestlused, uurimistööde juhendamine, õppematerjalide valmistamine jne), mida siiani pole tasustatud, kuid mille hulk on aastatega drastiliselt kasvanud. Uus suhtumine õpetaja tööaega muudab paljude pedagoogide olukorra märgatavalt stabiilsemaks, seda eriti väiksemates koolides. Samas omandab väga olulise rolli koolijuhi ja õpetajate koostöövõimekus ehk siis organisatsioonikultuur.
Teine muutus, millele sel kevadel kutsestandardite kehtestamisega alus pandi, puudutab õpetajate professionaalset arengut. Kutsestandarditeema on veel nii värske, et sellega harjumine vajab ilmselt aega. Kuni selle aasta lõpuni kehtiv senine pedagoogide atesteerimiskord on näiliselt õpetajaid suurema töötasu nimel rohkem pingutama õhutav, kuid fakte lähemalt uurides selgub, et tegelikult ei ole kõrgema ametijärguga pedagoogide hulk kuigi suur. Eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147. Need arvud näitavad, et üle 10 tuhande pedagoogi ei ole ühel või teisel põhjusel oma kvalifikatsiooni tõstmist oluliseks pidanud. Siin on mõtlemise koht – kas need õpetajad on kui iga tööandja täitunud unistused – tugevad professionaalid, kes töötavad missioonitundest, suuremat töötasu ihaldamata või siis hoopis mugavusstsooni takerdunud inimesed. Seega on õpetaja professionaalse arengu temaatika kiirelt muutuvas infoühiskonnas olulise tähtsusega valdkond, mida kutsestandardite loomisel on püütud arvestada.Teisalt liitub siia kindlasti ka õpetajate palga küsimus – professionaalse pedagoogi palgaaste peaks vastama vähemalt kahekordsele keskmise palgale. Küsimus on prioriteetides – kas ehitada hiiglaslikke ministeeriumihooneid olukorras, kus koole pannakse kinni, kuna lapsi jääb järjest vähemaks ja järelikult väheneb ka valitsetava rahva arv. Või asuda lõpuks tegelikkuses haridust väärtustama ja tagada tulevasi maksumaksjaid targaks koolitavatele inimestele inimväärne palk, näidates, et haridus siiski loeb ka siin, Eestis.
Kolmas oluline muutus on toimumas suhtumises RÕK-i ainekavade mahtu. EÕL on riiklike õppekavade arendustöö kooskõlastusetappidel pidevalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et igas ainekavas peaks olema eraldi välja toodud nn kohustuslik raudvara, mis oleks sellest ainest arusaamise vundamendiks. Kui sel sajandil kehtinud ainekavade mahtu väga subjektiivselt hinnata, siis on need täismahus omandatavad neile kohusetundlikele eliitkoolide õpilastele, kes on harjunud oma koduseid töid järjekindlalt öösel kella kaheni tegema. Nõrgema vaimu ja tervisega õpilased on sellistele pingutustele käega löönud. Seega on õpimaterjali mahu üle vaatamine igati tervitatav: selle vajalikkusele on viidanud aineeksperdid, kes hindasid 2011/12 õppeaastal haridusministeeriumi ja õpetajate liidu koostööprojektis uue RÕK-i ainekavasid. Samal seisukohal olid ka paljud aineõpetajad HTM-i üldharidusosakonna poolt korraldatud veebiküsitlusele “Uue riikliku õppekava arendusest ja rakendumisest koolis” vastates. (Küsitlusele vastanute koguarv oli 1839).
Nagu juba sellest lühikesest sissejuhatusest aimub, ootab kooliperesid pingeline ja huvitav õppeaasta. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine pole veel lõppenud, sügisel hakatakse uuesti hariduse finantseerimise probleeme arutama ja otsuseid tegema.
Kooli peetakse ühiskonnas konservatiivseks institutsiooniks – rahvusliku vaimu ja kultuuritraditsioonide hoidmisel teisiti ei saakski ning tasakaalukas meel poliitiliste tõmbetuulte keerises on võimaldanud hoida ka rahvusvahelises võrdluses eestlaste igati kõrget haridustaset. Samas ei pruugi kõik uued tuuled ainult põhjakaarest puhuda ning “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” pole fataalne loodusjõud, vaid inimlooming, mida saab vajadusel muuta ja täiendada – tuleb ainult tahta ning ennast usaldada. Õpetaja pole hädine olukordade ohver, vaid Tegija, tuleviku Eesti arengu suunaja ja kujundaja.
Eesti Õpetajate Liit kutsub õpetajaid julgemalt oma arvamust avaldama ja arutlema haridusküsimuste üle. Eestis on rohkem kui 14 tuhat õpetajat – see on väga suur vaimne jõud – ärgem hoidkem seda vakka olles vaka all. Eesti õpetaja, julge olla tark!
Astrid Sildnik
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige