Väljavõte valitsusliidu tegevusprogrammist: teadus- ja hariduspoliitika

Avaldame teadus- ja hariduspollitikat puudutava peatüki valitsusliidu kokkuleppeid kajastavast töödokumendist. Täismahus on tegevuspogramm nähtav SIIT

13. TEADUS- JA HARIDUSPOLIITIKA

13.1 Seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku sektori kuludest püsiks jätkuvalt vahemikus 6–7% SKP-st ning hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.

13.2 Väärtustame valdkondadevahelist koostööd haridussüsteemi korraldamisel.

13.3 Peame kõige olulisemaks liikumist uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele kõikidel haridustasemetel ning elukestva õppe printsiibi juurutamisele. Ühtlasi peavad haridus ja teadus olema tihedamalt seotud Eesti üldise arengu ja väljakutsetega.

13.4 Lähtume „Elukestva õppe strateegiast 2020”, ning tagame programmide tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest. Aitame kaasa elukestva õppe võimaluste laialdasemale kasutamisele, et eakad saaksid soovi korral ümber kvalifitseeruda ning tööelus osaleda.

13.5 Muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe.

13.6 Muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks, optimeerides majanduskulude taset.

13.7 Vaatame üle ja lihtsustame EL vahendite kasutamise siseriiklikud regulatsioonid, sh kaalume siseriikliku järelvalve ümberkorraldamist ja ratsionaliseerimist (bürokraatia vähendamine).

13.8 Toetame teadusasutuste ja ülikoolide koostööd ja integratsiooni.

Õpetajad

13.9 Anname õpetajatele suurema otsustusõiguse õppetöö kujundamisel, eeskätt ainete lõimimise ja e-õppe rakendamisel.

13.10 Tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest. Viime sisse koolijuhtide korralise hindamise süsteemi.

13.11 Toetame õpetajat ja klassi juhtimist väärtustavat koolikultuuri kujundamist.

13.12 Soodustame kujundava hindamise ja õppeainete lõimimise rakendamist.

13.13 Toetame õpetajahariduse kompetentsikeskuste arendamist, kaasates rahvusvahelist kompetentsi. Muuhulgas soodustame pedagoogipädevuste omandamist teiste erialade inimestel.

13.14 Suurendame Euroopa tõukefondide abil täiendkoolituse rahastamist.

13.15 Soodustame õpetajate ümberõpet ja täiendkoolitust, et tagada õppeprotsessi ajakohasus (kujundav hindamine, ainekavade lõimitus, pidevalt uueneva digitehnoloogia rakendamine ja e-õppe arendamine jms).

13.16 Kaasame praktika korras õpetajaabi lasteaedadesse ja koolidesse õpetajaks õppivaid tudengeid.

Alusharidus

13.17 Töötame Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös huvigruppidega välja ja rakendame tervikliku lastehoiu ja alushariduse kontseptsiooni.

13.18 Algatame arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks muutmiseks.

13.19 Kaotame ülemäärased bürokraatlikud nõuded lastehoidudele ja –aedadele.

13.20 Soodustame erasektori poolt loodavaid lastehoiuvõimalusi.

13.21 Tagame Euroopa toetusfondide abil investeeringutoetused lasteaedade ja mänguväljakute ohutuse tõstmisesse ning lastehoiutingimuste parandamisse.

13.22 Peame võimalikuks sanktsioonide rakendamist, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta või hoiukohta.

13.23 Tagame erivajadustega lastele võimaluse käia lasteaias ning ühtlustame varajase sekkumise sihte alus- ja põhihariduses.

13.24 Parandame hoiuvõimalusi Eestisse tööle asuvate spetsialistide lastele.

13.25 Toetame täiendõppe korraldamise teel erinevate õppemetoodikate rakendamist koolieelsetes lasteasutustes.

13.26 Muudame Eesti haridusasutused kiusamisvabaks – toetame tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamist lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides.

Üldharidus

13.27 Vähendame haridustee katkestajate hulka, selleks täiustame tugisüsteeme ja kaalume koolikohustuse pikendamist kuni kutse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 18-eluaastani.

13.28 Tagame kooskõlas ümberkorraldustega koolivõrgus õpilaste vajadustele vastava ühistranspordi.

13.29 Tagame riigigümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele õpilasmajutuse ja transpordi.

13.30 Arendame välja Hariduspilve tehnoloogianeutraalse keskkonna digitaalse õppevara kasutamiseks.

13.31 Pöörame tähelepanu algklasside õpetajatele IT-alase täiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides arendada algoritmilist mõtlemist.

13.32 Vähendame gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu 96-lt 75-ni ja suurendame valikuvõimalusi, andes koolidele võimaluse õpetada aineid paindlikumalt, süvendatumalt ja õpilaste eelistustele vastavamalt ning harjutades õpilasi tegema valikuid, planeerima aega ja võtma vastutust oma õpingute eest.

13.33 Laiendame e-õppe võimalusi kõigis gümnaasiumides üleriigilise e-gümnaasiumi tugisüsteemi loomise abil. Toetame kvaliteetse e-õppevara kättesaadavust haridussüsteemis ja pakume koolidele haridustehnoloogide abi digitaalse õppe juurutamisel.

13.34 Peame oluliseks finantskirjaoskuse, ettevõtlus- ja programmeerimisõppe, robootika ning riigikaitseõppe edendamist kõikides Eesti koolides.

13.35 Tagame gümnaasiumis hea eesti keele omandamise ning kvaliteetse aineõpetuse, suurendame riigi tuge ja nõudlikkust keeleoskuse tegelikuks saavutamiseks ning koolide ja koolipidajate vastutust selle eesmärgi täitmise eest.

13.36 Kaalume kooli töötajatele suuremate õiguste andmist kooliturvalise suurendamiseks.

13.37 Arendame koostöös kodanikuühendustega „Kaasava koolikultuuri“ mudeli, mis võimaldab koolil kujuneda kogukonnaelu oluliseks keskuseks.

13.38 Muudame riiklikku järelevalvet sisulisemaks ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse kõrge taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli.

13.39 Läheme edasi riigigümnaasiumide arendamisega, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel.

13.40 Korrigeerime kaasava hariduse kontseptsiooni nüüdisaegsetest rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes. Haridusliku erivajadusega lastele luuakse sobivad õppekohad kodukoolis, piirkonna koolide koostöös või vajadusel erikoolis, mis siiski on seotud ühtsesse süsteemi ja kus prioriteediks on kõikide laste kaasatus ühiskonnaellu.

13.41 Toetame jätkuvalt IB-õppe arendamist Eestis.

13.42 Edendame lisaks kehalise kasvatuse õpetusele nüüdisaegset liikumisõpetust kõigil haridusastmetel ja teiste õppeainetega integreeritult ning anname võimaluse siduda õppekava õpilaste tegeliku sportimisega.

13.43 Jätkame ujumise algõppe programmi toetamist koolides, et tagada kõigile põhikooli lõpetajatele algtasemel ujumisoskus.

Kutseharidus

13.44 Muudame kõik kutse- ja kõrgharidusprogrammid tööturupädevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu õppekavades. Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimib kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi (nn õpipoisiõppe), mille õppekava loomise peamine sisend tuleb tööandjatelt ja mida rahastatakse täiendavalt EL vahenditest.

13.45 Toetame 55+ inimeste täiend- ja ümberõppeks sihtotstarbelisi õppeprogramme.

13.46 Taotleme erasektori stipendiumite süsteemi loomist kutseõppuritele.

13.47 Laiendame põhikooli baasil õpitavate erialade valikut.

13.48 Süvendame koostööd gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada mõlema võimalusi õpilastele valikute pakkumisel.

13.49 Seame prioriteediks puuetega noorte sujuvale siirdumisele üldharidussüsteemist kutseõppesse ja haridustee lõppemise järel tööturule. Selleks asume arendama paindlikke rakendusvõimalusi, kaasates kombineeritud sotsiaaltööd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevõtluse vorme.

13.50 Analüüsime piirkondlike haridus- ja kompetentsikeskuste võrgustiku loomise vajalikkust ja otstarbekust.

13.51 Kaasajastame kutsehariduse rahastamise süsteemi, tuginedes õppekava põhisele rahastamisele.

13.52 Soodustame 35 aastaste ja vanemate täiskasvanute ümberõpet kõrg- ja kutseharidussüsteemis. Loome täiendavaid võimalusi teise erihariduse töö kõrvalt omandamiseks ülikoolides osaajaga õppes.

Kõrgharidus

13.53 Väärtustame eraraha kaasamist kõrgharidusse.

13.54 Seome tugevamalt ülikoolide hariduslikud vastutusvaldkonnad ning nende arendatavad teadusvaldkonnad.

13.55 Toetame ülikoolide rahvusvahelistumist ja nii välisõppejõudude kui ka välisüliõpilaste osakaalu suurendamist.

13.56 Kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet.

13.57 Soodustame kõrg- ja kutsekoolide õppepraktikat ning toetame tööandjaid praktikaga seotud kulude osalise kompenseerimisega.

13.58 Peame vajalikuks kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste selgemat spetsialiseerumist.

13.59 Ühitame tööturu kvalifikatsiooninõuded ja haridussüsteemi õppekavade õpiväljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koostöö, tuginedes moodustatavatele kutsenõukogudele.

13.60 Toetame rahvusteaduste programmi Eesti ülikoolides.

Teaduspoliitika

13.61 Loome täiendavad motivaatorid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, arvestades Euroopa riikide parimat kogemust ning seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst (sealhulgas erasektori panuseni 2% SKTst).

13.62 Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust, selleks kasvatame teadusasutuste baasfinantseerimist, seades eesmärgiks baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste võrdse osakaalu.

13.63 Toetame täiendavalt teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, sh suurendades ettevõtluslepingute osakaalu mõju baasrahastamisel.

13.64 Suurendame rakendusuuringute rahastust majanduse nutika spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks.

13.65 Tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust.

13.66 Soosime avaliku sektori ja riigile kuuluvate ettevõtete osalemist pilootprojektide harjutusväljakutena Eesti päritolu innovatiivse tehnoloogia rakendamisel ja edasiarendamisel.

13.67 Tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määratlemisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Kaalume Teadus- ja Arendusnõukogu rolli tugevdamist läbi erinevate sidusrühmade kaasamise.

13.68 Tugevdame ministeeriumite ja teiste riigiasutuste kompetentsi rakendusuuringute tellimiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks.

Huviharidus

13.69 Toetame riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi.

13.70 Loome riikliku programmi huvitegevuse toetamiseks omavalitsustes.

Eesti keele õpe

13.71 Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühma raportis kajastuvaid järeldusi ja ettepanekuid, parandame eesti keele õpetamist lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides. Peaeesmärgiks on eesti keele suhtlemiskeelena omandamine, selle saavutamiseks konkretiseerime riigi ja koolipidajate kohustused ning vastutuse.

13.72 Otsime koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega võimalusi koolide sportimistingimuste ja spordiinventari parendamiseks.

Vaimne tervis koolis

Vaimse tervise teemad koolis muutuvad üha aktuaalsemaks. Ühiskonnas toimuvad muutused ja pinged peegelduvad igapäevases koolielus järjest enam. Õpetajate abistamiseks hakkame meie kodulehel avaldama artikleid, tõlkelugusid ja nõuandeid, mis pärinevad meie liidu liikmeilt, aga ka headelt partneritelt vaimse tervise portaalist Peaasi.ee

Avaartiklina avaldame Toivo Niibergi mõtted teemal

KOOLIVÄGIVALLA  KAKS TASANDIT, KOLM TEED JA NELI VÄLJUNDIT

Artiklit saad lugeda SIIT

Küsimustik õpetajatele õpilasuurimuste juhendamise kohta koolis

Lugupeetud õpetaja! Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 31 sätestab, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb õpilasel rahuldavalt sooritada õpilasuurimus või praktiline töö. 2014. a. kevadel lõpetas esimene lend uue õppekava järgi õppinuid. Seepärast soovimegi uurida, kuidas on edenenud uurimistööde juhendamine, millised olid rõõmud, kitsaskohad jm.ÜPUI –s (Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut) tehtava töö raames palume vastata järgmisele küsimustikule. Teie vastuseid kasutatakse ainult kokkuvõtete tegemisel, ei kasutata individuaalselt ega ka kooli nime.NB! Palume täita küsimustik ka juhul, kui Te ei ole veel ühtegi uurimistööd juhendanud.Ankeeti saab siin: Õpilasuurimus koolis

Eesti Õpetajate Liidu juht 5. rahvusvahelisel õpetajaameti tippkohtumisel Kanadas

Rahvusvahelisel areenil

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov viibib Eesti delegatsiooni liikmena rahvusvahelisel õpetajaameti tippkohtumisel Kanadas. Kolm arutluse all olevat põhisuunda, mille kohta häid näiteid jagatakse ning väljakutseid sõnastatakse:

1)      Tõhusa juhtimise edendamine

2)      Õpetajate enesekindluse tugevdamine läbi iseenda võimetesse uskumise

3)      21. sajandi õpikeskkonna loomine läbi innovatsiooni

Laua ümber istumas on 18 riiki, kelle olukorrad, edusammud ning murekohad on päris erinevad, kuid ometi, kes kõik on sama asja eest väljas – õppida, areneda ja muuta midagi enda vastutusalas paremaks. Lisaks sellele on kohal eksperdid nagu nt Andreas Schleicher OECD-st, Michael Fullan ja Linda Darling-Hammond.

Vaata ka ürituse kodulehte http://www.istp2015.org/

Emakeelepäevaks

Eesti kultuuri ja teaduse edenemiseks on vältimatu, et lapsed omandaksid täpse  emakeelse mõtlemis- ja väljendusoskuse. Vaimse loovuse aluseks jääb  selge mõtlemine ning see toimub kõige tulemuslikumalt ikkagi emakeeles. Eesti Õpetajate Liidu algusaastatest alates on kantud hoolt selle eest, et meil oleks ja säiliks eestkeelne  kool. Hoidkem ja armastagem seda.

Kaunist emakeelepäeva kõigile Eesti õpetajatele!

Abistavaid viiteid kutse taotlemise ettevalmistamiseks

Kutsetaotluste esitamise kevadvooru tähtaeg 5. veebruar hakkab järjest lähemale jõudma. Kahtluste ja kõhkluste vähendamiseks avaldame vastused senistel infopäevadel esitatud neljale kõige sagedasemale küsimusele.

(Siin toodud materjalid ei ole kohustuslikud, kuid võivad osutuda kasulikuks.)

1. Kuidas teha eneseanalüüsi?

Õpetaja professionaalsuse üks näitajaid on enesereflekteerimise oskus. Samas seda tegema asudes on tulemuseks tihti hoopis tegevuste kirjeldus, mitte mõtestatud analüüs. Sellega põhjalikumaks tegelemiseks võib osaleda HITSA  “Tuleviku Õpetaja” programmis, aga sissejuhatavat materjali leiab ka SIIT.

2.Kuidas teha e-portfooliot?

Paljudel õpetajatel on tegelikkuses e-portfoolio ehk digitaalse arengumapi põhi juba olemas, sest Tiigrihüppe ja HITSA õpetajakoolitustel on oma ajaveebi tegemist õpetatud, tuleb lihtsalt aadress ja parool meelde tuletada. Kellel see aga tõesti puudub, siis on enimkasutatavad keskkonnad selleks www.blogger.com, wordpress.com, www.weebly.comKa on soovitav läbida “Tuleviku Õpetaja” eelmoodul “Õpetaja pädevused digiajastul” , sellest on palju abi. Ja veel: väga kasulik on oma e-portfooliot pidevalt täiendada, lisada sinna infot läbitud koolituste, õpilaste saavutuste, ürituste ja muude oluliste tegevuste kohta. Suurepäraseks näiteks hästi liigendatud materjalist on  ajaveeb: https://sites.google.com/site/kutsegaopetajaareng   Privaatsemat infot on võimalik parooliga kaitsta.

3. Mis on digipädevused? Appi! Ma ei oska ju!

Tegelikult oskate küll 🙂 Kui ei oskaks, ei oleks Te praegu siin. Õpetaja kutsestandardi puhul  on lähtutud ISTE digipädevuste standardist, mis asub SIIN ja hindamismudelist, mis on SIIN   Digipädevuste standard annab ettekujutuse, sellest kuhu pürgida ning hindamismudeli järgi saab pildi sellest, kus parasjagu ise ollakse. Kui Te olete loonud oma e-portfoolio ja täidate seda, siis on juba seegi hea tõestus Teie digipädevuste kohta.

4. Võõrkeeleoskus – kuidas ma seda tõestan?

Oma võõrkeele oskuse hindamisel on abiks keelte oskustasemete kirjeldused.  E-portfoolios saab näidata, kuidas on võõrkeeleoskus Teie igapäevases elus kajastatud – rahvusvahelistel koolitustel või projektides osalemine, õppematerjalide koostamisel võõrkeelsete allikate kasutamine, võõrkeelse kirjanduse ja ajakirjanduse lugemine – võimalusi on palju. Vaja ainult meelede tuletada.

Kasuliike vihjeid leiab ka Europassikeskuse kodulehelt

Toimetulekust psühholoogilise traumaga ning turvalisustunde taastamisest

Viljandis toimunud veretöö, kus õpilaste silme all tulistati surnuks  kaitsetu naisõpetaja, on vapustanud kogu ühiskonda. Tänase päeva jooksul on meedias ilmunud kogenud erialainimestelt  mitmeid artikleid ja nõuandeid, kuidas selle traumaatilise kogemusega ise toime tulla ja ka lastele toeks olla. Eesti Õpetajate Liidu hea partner, noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee on kokku pannud väikese abivahendi õpetajatele turvatunde ja vaimse heaaolu taastamiseks. Lehelt http://peaasi.ee/2014/10/toimetulek-psuhholoogilise-traumaga/  leiate häid nõuandeid nii endale kui ka teistele.

 

Kutse taotlemisest

 

Õpetaja kutse andmine

21. sajandi muutuv kool, elukestev õpe ja pidev arenguvajadus on oma väljakutsetega osa tänase ja tulevase õpetaja igapäevaelust. Kutsestandardid on  õpetajale abiks, et ta  saaks paremini hinnata oma töö tulemusi ning isiklikku arengut. Kutse omandamine annab juurde professionaalset enesekindlust ja on oluliseks vahendiks karjääri planeerimisel. Paljud koolijuhid on andnud märku, et kutse omamine võib muutuda tulevikus oluliseks teguriks õpetaja tõõ hindamisel ja tasustamisel.
Hariduse kutsenõukogu on andnud Eesti Õpetajate Liidule kutse andmise õiguse 27.novembril 2013. aastal järgmistele kutsetele: õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7  ja 22. mail 2014 kutsetele õpetaja, tase 6 ja meisterõpetaja, tase 8.
Kutset saab taotleda 2 korda aastas. Kutsetaotluste esitamise tähtajad on 5. november ja 5. aprilll. Lähem info kutse taotlemise kohta asub SIIN
Lisainfo kutse teemadel: e-post eestiopetajateliit@gmail.com ja tel 50 96 166 (Margit Timakov)

Tasuta ekskursioonid Rahvusarhiivi filmiarhiivis

Seoses filmipärandi päevaga kutsub Rahvusarhiivi filmiarhiiv kooligruppe tasuta ekskursioonile:

Ekskursioon pikkusega 30-45 minutit sisaldab:

  • ülevaadet helisalvestiste, filmideja fotode ajaloost;
  • konservaatorite töö tutvustust
  • ringkäiku majas asuvates endise sõjaväevangla kongidesEkskursioonile järgneb filmiprogramm (20-30 min)

Filmiprogramm sisaldab videoülevaadet arhiivikogudest (10 min)  ja 1939. aastast pärinevat dokumentaalfilmi “Eesti algkool” (10 min).

Koostöös õpetajaga on võimalik ette valmistada ka temaatilisi filmiprogramme.

Ekskursioonid toimuvad kokkulepitud kellaajal ajavahemikus 27-31. oktoober ja on eelregistreerimisega.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv asub aadressil Ristiku 84, Tallinn.

Lisainfo ja registreerimine:
filmiarhiiv@ra.ee;
tel 6938613; 6938619
Liisi Taimre
Rahvusarhiivi turundusjuht
+372 5886 2202
www.ra.ee
www.facebook.com/rahvusarhiiv
www.twitter.com/rahvusarhiiv

Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele

Keskkonnaamet korraldab oktoobris ja novembris kuus regionaalset konverentsi, mis keskenduvad säästvale energiakasutusele.

Konverentsidel keskendutakse energiakasutuse teemadele: milleks ja kui palju me energiat kulutame, kuidas loomad energiat säästavad ja mida on inimesel neilt õppida, kas prügi on kütus, tooraine või kasutu rämps, mis on toiduenergia ja palju muud.

Energiateemadel arutlevad Erik Puura (Tartu Ülikool), Georg Aher (MTÜ Hared), Valdur Lahtvee (Säästva Eesti Instituut), Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tagli Pitsi (Tervise Arengu Instituut), Lauri Tammiste (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) ja paljud teised.

„Konverentsi töötubades antakse praktilisi soovitusi, mil moel kodus, kontoris ja koolis energiat kokku hoida või kuidas arvutada, kui palju kulub põlevkivi näiteks ühe liitri vee keetmiseks. Huvilised saavad kätt proovida lihtsamate energiateemaliste katsete läbiviimisel ja päikesepaneeli valmistamisel. Töötoas tutvustatakse ka internetipõhiseid energiateemalisi õppematerjale ja palju muud huvitavat,“ kommenteeris töötubade laia valikut Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsile oodatakse osalema keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesi: kooli- ja lasteaiaõpetajaid, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhte, keskkonnahariduskeskuste ja muuseumide töötajaid, haridusametnikke ja kõiki huvilisi,  kes soovivad end paremini kurssi viia energia säästmise võimalustega.

Konverentsil osalemine on tasuta, osalemiseks tuleb valida endale sobiv konverentsipaik ning registreeruda. Registreerimine algab kuu aega enne konverentsi toimumist. Avatud on registreerumine Pärnus toimuvale konverentsile. Vaata lähemalt SIIT.

Kõigis regioonides pakutakse kindlal marsruudil tasuta bussitransporti konverentsile ja tagasi.

Konverentsid toimuvad:

16.10.2014 Pärnu, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

23.10.2014 Haapsalu, Haapsalu Kultuurikeskus

30.10.2014 Tallinn, Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimaja

06.11.2014 Väimela, Võrumaa Kutsehariduskeskus

11.11.2014 Jõhvi, Jõhvi kontserdimaja

20.11.2014 Tartu, Tartu Kutsehariduskeskus

Konverentside ettekannete ja töötubade salvestused avaldatakse veebis https://www.youtube.com/user/Keskkonnaharidus.

Keskkonnaamet korraldab regionaalseid keskkonnahariduse konverentse juba alates 2010. aastast ning nendest osavõtt on olnud alati rohkearvuline.

Regionaalsete konverentside korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keskkonnahariduse arendamine“.

 

 

Lisainfo:

Kristi Palm

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna programmi assistent

e-post kristi.palm@keskkonnaamet.ee

tel 5697 9334

 

Õpetajate palgaläbirääkimistel keskenduti sisule

Eesti Õpetajate Liit osales täna, 18. juunil Haridus- ja Teadusministeeriumis palgaläbirääkimistel. Teemadena olid laual õpetaja palga alammäär, õpetajate kutsekvalifikatsioon, tunnikoormus ja klassijuhatajatöö.

Erakordseks peame tänasel päeval õpetajate kutseliiduna seda, et osapooled on hoolimata sõnastusest ja erinevatest lähenemistest tegelikult orienteeritud sama eesmärgi saavutamisele. Positiivsena võib tõdeda, et ühise eesmärgina tajutakse õpetajaameti väärtustamist muuhulgas tippspetsialistile väärilise palgaga. Samuti ollakse ühel meelel, et kõik haridusüldsuse osapooled (õpetaja, koolijuht riik, koolipidaja) peavad võtma senisest suurema vastutuse.

Kartust teadmatuse ees vähendab ministeerium soov teha endast olenev, et õpetaja palgakorralduse küsimused oleksid selged enne uue eelarveaasta algust.

Kutseliiduna oli hea meel kuulda, et õpetajate kutsekvalifikatsioon on tõstetud palga- ning tööaja teemade juurde. Üha olulisemaks on astronoomiliste tundide lugemise asemel kujunemas õpetajatöö sisu.

Õpetajatöö tegelikul mõtestamisel (nii õpetaja enda kui ühiskonna jaoks) ja jätkusuutlikusel muutuva ajaga kaasaskäimisel on hindamatu väärtusega kutsesüsteem. See loob lisaks valikutele ja vastutusele ka võimaluse tuua meie haridusmaastikule kauaoodatud uus õpikäsitus.

Arutelu tulemusena siduvaid kokkuleppeid ei sõlmitud, kuid lepiti kokku, et järgmisel korral kohtutakse augustis, millele eelnevalt osapooled oma ettepanekute paketi kokku panevad. Võib öelda, et oleme õigel kursil, kuid pikk tee on veel minna. Konstruktiivsed arutelud on kindlasti hea lähtekoht sihtpunkti jõudmiseks.

Eesti Õpetajate Liit 97

Täna, 27. mail  möödub Eesti Õpetajate Liidu asutamisest 97 aastat. Meenutame sügava  tänutundega toonaseid koolmeistreid, kellel jätkus energiat ja julgust 1917. pöördelistel aegadel asuda Eesti koolielu uueks looma, rajades sellega püsiva vundamendi meie rahva vaimukultuuri edenemisele ning säilimisele.
Mälestame neid õpetajaid, kes on langenud  Eesti vabaduse eest võideldes või kannatanud poliitiliste repressioonide all. Mõtleme austusega õpetajatele, kes aastakümnete jooksul on hoidnud eesti õpetamis- ja õppimiskultuuri kõrgtasemel.

Soovime kõigile eesti õpetajatele tugevat elujõudu ja armastust!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

 

 

1 7 8 9 10 11 13