Riigikogu kultuurikomisjonile  06.04.2020 saadetud kiri                                                                    

Eesti Õpetajate Liidu seisukoht seoses Vabariigi Valitsuse Riigikogus 2. aprillil 2020 algatatud  „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõule 170 SE

170 SE § 20. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Antud eriolukorras on kindlasti õigustatud muuhulgas PGS-i muutmine, et tänased põhikooli ning gümnaasiumi lõpetajad võiksid enda kooliastme rahulikult lõpetada. See aga tähendab, et:

1. Põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite toimumise otsus tuleb teha kiirelt (mitte kiirustades) ja see peab olema selge, arvestades ennekõike õpilastega. See tähendab, et võimalikud pinged, mis teadmatusega kaasnevad ning mure ja kuhjuv stress hakkama saamise, tulemuste ning edasise suhtes tuleb viia miinimumini. Me ei toeta seda, et hakkame eksameid sel aastal edasi lükkama, iga kahe nädala või kahe kuu tagant uuesti arutama või otsustama, kas ikka eksamid toimuvad või mitte. Kui nt tehakse eksamite mitte toimumise otsus, saavad lõpuklasside õpilased rahulikult kooli lõpetamisele keskenduda, üks pinge vähem. Kui teha eksamite toimumise otsus, saab edasi mõelda, millal ja kuidas ning mis vormis neid teha on võimalik. Toetame kiiret menetlust. Hetkel pakutud SE sõnastus ei ütle midagi selle kohta, mis ajaks peab valitsus enda määruse avalikuks tegema ja see on meie meelest murekoht.Samas juhime tähelepanu sellele, et käesoleva SE tekst on ette valmistatud selliselt, et jätab valdkonna  inimestele mitmeid vastamata küsimusi ning tekitab muresid.  
2. Arvestades, et mitmed olulised viimaste aastate otsused hariduskorralduses on tehtud ja tehakse valdkonna inimestega piisavalt läbi rääkimata, neid kaasamata ja kiirustades, ei saa me toetada eriolukorras pikaajalise mõjujõuga otsuste tegemist. Antud juhul ei ole tegemist eksamite toimumise või mitte toimumise pooldamisega, siin on tegemist põhimõttelise küsimusega! Käesolevas seaduseelnõus võiks täiendus paragrahvi 30 lõikele 1 olla sõnastatud nii, et  „Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud eriolukorras kinnitatakse põhikooli lõpetamise tingimused VV määrusega.” See ütleks otse, et eriolukorras on see õigus Vabariigi valitsusel, muul ajal aga toimub vastavalt parlamendis vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Olukorras, kus hariduskorralduse arengukava on veel läbi vaidlemisel ja valdkonnas valitseb ebakindlus (ning otsuste mitte läbirääkimine), ei luba senine huvirühmade otsuste tegemisse kaasamata jätmisest tingitud usalduskriis anda selliseid piiramatuid volitusi. See tekitab asjatuid pingeid, mida keegi antud olukorras valdkondade siseselt ega üleselt ei soovi. Me ei näe, et käesoleva aasta õpilaste aastakäik midagi kaotab, kui eksameid sel aastal ei toimu. Kas see paneks tänased lõpetajad ebavõrdsesse seisu? Juhul, kui ülikoolid mõtlevad läbi enda sisseastumistingimused nii, et see ei mõjuta kedagi diskrimineerivalt sel aastal, saab sellega arvestada ju ka järgmisel aastal. Õigusliku selguse huvides ja silmas pidades edasist õpiteed tuleks kaaluda lõputunnistusele märke lisamist, et gümnaasium on lõpetatud eriolukorra tingimustes. Olukorras, kus õpilastel ei ole täna hoolimata toimivast distantsõppest olnud õppeaasta viimastel kuudel võrdseid võimalusi saada eelnevate aastate lõpetajatega sarnast ettevalmistust ning paistab, et seda olukorda ei päästaks ka silmast-silma õppetöö võimalusel mais-juunis, siis peame õigeks otsustada, et sel aastal keegi eksameid ei tee. Juba praegu on tänased lõpetajad teatud mõttes ebavõrdses seisus. Samuti tuleb arvestada mittemõõdetavate teguritega nagu noorte vaimne tervis, ootused, eraldatus, pingeseisund, jne. Riik peab võimaldama õpilastele, kellel on vaja nt seoses välismaale õppima suundumisega teha mõni riigieksam või kes seda ise soovivad, riigieksami sooritamist olukorra stabiliseerudes esimesel võimalusel.
3. Toetame paindlikuma hindamise (numbrilist, sõnalist tagasisidet ilma teisendamise kohustuseta) võimaldamist. Samas võib praegust § 100 sõnastust „Eriolukorra perioodil toimunud õppetegevuses omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamisel” ekslikult (erinevalt seletuskirjas toodust) tõlgendada ka kui ainuüksi praegu märtsis-aprillis toimunud õppetöö ja mitte koondhinnetele rakenduvaks. Koolidel peab jääma siinkohal endil suurem vabadus otsustada, mil moel antud õppeperioodi ning koondhindeid pannakse.
4. Ei saa märkimata jätta, et eriolukorras kogetu peaks nüüd motiveerima nii ministeeriume, koole, õpetajaid ja lapsevanemaid pandeemiatest tingitud kriisiolukordade jaoks töötavaid süsteeme üles ehitama. Pikemas perspektiivis annab tekkinud olukord uue tõuke muuhulgas ka eksamite teema tõstatamiseks ja arutamiseks. Juhul, kui nt järgmiste aastate jooksul võivad maailmas sarnased epideemiad korduda või võib olla vajadus distantsõppeks jne, peame läbi arutama, kuidas saab meie hariduskorraldus olla ühelt poolt piisavalt paindlik, et selliseid muudatusi lubada ning teiselt poolt piisavalt stabiilne, et ühistele väärtustele tuginedes Eesti haridusedu hoida ja uut arengut võimaldada. See eeldab koostööd ja kaasamist ning ka õpetajate ning koolijuhtide seas õigust erinevatele arvamustele, isegi eksamite suhtes. Oluline peab riigi jaoks olema see, mitte kellel on õigus, vaid mis on õige meie õpilaste, meie rahva, meie hariduse, meie ühiskonna jaoks. Seepärast on ülimalt oluline, et arutame rahumeelselt läbi, miks üks või teine lähenemine hea on, millistele väärtustele need tuginevad ja mida ühe või teise otsusega kaotame, mida võidame.

Tegevused 2014-2019

Alates 1. jaanuarist 2020 hakkavad kehtima uued õpetaja kutse standardid. Millised need on ja kuidas alustada kutse taotlemist, on kirjas siin:

Alates 1. jaanuarist 2020 kehtivad õpetajakutse uuendatud kutsestandardid!

Õpetaja, tase 6 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10747319?from=viimati_kinnitatud

Õpetaja tase 7 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10748091?from=viimati_kinnitatud

Vanemõpetaja, tase 7 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10748188?from=viimati_kinnitatud

Meisterõpetaja, tase 8 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10748230?from=viimati_kinnitatud

Üldinfo ühel lehel ;https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO/vaata/10499005#komp_tasud

Eesti Õpetajate Liit tunnustas kauaaegset Harku valla hariduse- ja kultuuriosakonna juhatajat Aivar Soed õpetaja kutse väärtustamise ja edendamise eest ning andis kolmapäeval, 30. oktoobril üle tunnustuskirja.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE

Eesti Õpetajate Liit juhib tähelepanu sellele, et:

1. Seadusemuudatus on seadusandlikku võimu survestav – alles planeeritavatest muudatustest räägitakse nii enesekindlalt, nagu oleks need juba kinnitatud,  eeldades, et riigikogu selle sellisel kujul igal juhul heaks kiidab. (Seadus tehakse valmis ja oodatakse ainult kummitemplit). Taaskord vaatame kriitiliselt kogu seaduse valmimise protsessile. Aasta tagasi toimunud ekspertide ümarlaud Haridus- ja Teadusministeeriumis, mis hetkeolukorda kaardistas ja oli pigem sissejuhatav,  ei anna piisavat alust väita, et huvigrupid ikka olid otsustamisel kaasatud.

2. Kiirustamine – kuna seaduse menetlemine jääb sügisesse, ei ole koolidel ja lastevanematel õppeaasta alguses kindlat arusaama sellest, mis kevadel toimuma hakkab. Selline taktika, kus jooksval õppeaastal rakendatakse õpilasi puudutavaid olulisi muudatusi on eksitav, õiglustunnet riivav ja vastuolus hea õigustavaga.

Lisaks sellele, kui praegu arutletakse uue haridusstrateegia üle, mis peaks ametlikult alguse saama aastal 2021, siis  on väga imelik hakata mingeid asju lihtsalt muutmise pärast muutma, mitte süsteemselt. Huvigruppidel puudub täna kindlus

3. Sisuline segadus – nt SE-s mainitud valitsusprogrammis on punkt 3.30 all juttu kõigile soovijaile ühiskonnaõpetuse tasemeeksami tegemisest, eelnõus aga põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise kontrollimisest. Need seadused on üks osa ühiskonnaõpetusest, mitte selle sünonüümid. Kas seaduste tundmise test muutub kõigile kohustuslikuks?

4. Tehniline valmidus – Kas Innove on eelnõus toodud muutusteks sisuliselt ja tehniliselt valmis? Näiteks e-tasemetööde puhul on tehnilised probleemid õpilasi segadusse ajanud, mistõttu võivad tehnilised probleemid saada takistuseks ja anda ebaobjektiivse pildi õpilase teadmistest.

5. Tõenduspõhisuse puudumine – millised on teaduslikud või teiste riikide näidetel tuginevad kogemuslikud analüüsid kohustusliku põhikooli lõpus tehtavate lõpueksamite kaotamiseks? Lisaks jääb selgusetuks, kuidas „Uus lahendus annab lisaks tarbetu koormuse vähendamisele ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta”.

Täna on tunne, et uut maja proovitakse kliendile maha müüa, kuid juhtmed on vedamata ja torud ühendamata jäänud.

Peame oluliseks toetada õpilaste tasemel ettevalmistust, mida toetavad kvalifitseeritud õpetajad, ajakohastatud õppekava ning olulise aspektina õpilase enda vastutus ja suhtumine.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov osales täna, 26. septembril, Euroopa keeltepäeval, Euroopa teisel hariduse tippkohtumisel “Õpetajad eelkõige: professionaalsus ja tunnustatus Euroopa haridusalaks” (Teachers First: Excellence and Prestige for the European Education Area), mis nagu nimigi juba ütleb, keskendus sel korral õpetajate teemale. Kohal oli üle Euroopa enam kui 800 osalejat 19 haridusministri ning 160 õpetajaga.

Margit osales ühes paralleelselt toimunud paneeldiskussioonis koos Soome ja Malta haridusministrite ning Portugali haridusministeeriumi asekantsleriga arutades seda, kuidas õpetajaametit atraktiivsemaks muuta.

Taotluste laekumise tähtaeg on laupäev, 5. oktoober kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2020. aasta kevadisse vooru, mil kehtivad juba uued kutsestandardid!). Käesoleva sügisese vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 5.-20 november 2019. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Juhime tähelepanu sellele, et praegune taotlusvoor on viimane hetkel kehtivate  kutsestandaritega (kehtivad kuni 31.12.2019). Alates 01.01.2020 kehtivad uued kutsestandardid (kehtivus kuni 31.12.2024), milles toodud kompetentside põhiselt saab kutset taotleda alates kevadisest voorust 05.02.2020.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Õpetajatel on hea meel, et ka väljaspool õpetajaskonda on kooliteemad viimasel ajal ühiskonnas laiemat kajastust leidnud. Eesti Õpetajate Liit soovib sõnastada probleemi olemuse; tuua välja, milliseid lahendusi õpetajad vajavad ning pakkuda esmaseid soovitusi erinevatele osapooltele.

Milles on täna probleem: 1. piirid, 2. …kultuur, 3. koormus
Koolis võivad tahes tahtmata põrkuda erinevate inimeste käitumisnormid ja väärtustest tulenev sobib-ei sobi, lubatud-pole lubatud mõtlemine ning suhtumine. Samas on erinevate õpetajate taluvuse piirid samuti väga erinevad – see, mis ühe jaoks tundub murdeealise emotsioonide ülekeemisena, mida saab rahuliku järjekindluse ning õpetliku sõnadega maha jahutada, tundub teise jaoks isikliku (andestamatu) solvanguna. Seega ületatakse aktiivselt nii tahtlikult kui tahtmata käitumise, tunnetuse ja taluvuse piire ning ilmselgelt ei jää see tavaliselt osapooltele märkamata.

See, kuidas piiride ületamisega toime tullakse on väga suuresti ka kultuuri küsimus: nii koolikultuuri ehk nt kuidas ja kes õppimise eest vastutab kui ka laiemalt suhtluskultuuri küsimus. Siia viimase alla mahub üksteise kuulamine, vastastikku teineteisega arvestamine ja lugupidamine – seda nii kolleegide kui õpilaste ja lastevanematega isekeskis ja vastastikusel suhtlemisel. Kahjuks on kool siiras aususes ühiskonna peegel ja kajastab hästi nii perekondades kui ka riigikogus lahendamata küsimusi.

Üheks selliseks lahendamata küsimuseks on õpetajate (tunni)koormus. Koolitööst rääkides kipuvad sõnavõtjad viibutama pika suvepuhkusega, kuid unustavad intensiivsuse astme, millega üheksa kuud igapäevaselt koolis tegutsetakse. Magamata või ületöötanud õpetajad on probleemiks nii koolijuhile, lapsevanemale kui õpilasele, rääkimata õpetajast endast ja professiooni maintes. Ootust ja oskust hoida tasakaalus enda aega ning soovi õpilaste heaks kõik anda põrmustab hetkega ülekoormus (erinevatel põhjustel). Kooli jäävad püsima vaid tugevaimad.

Vaja on lahendusi – mitte kiireid, kuid toimivaid ja püsivaid:

1) supervisioon / kovisioon koolis. Sellise läbipõlemisohuga töökohal nagu õpetaja oma peaks supervisioon riiklikult võimaldatud olema, et spetsialiste tööl hoida ning nende tööga toimetulekut ja võimekust toetada. Me peame hoidma neid, kes koolis töötavad!

2) õpetaja töökoormuse vähendamine (16-18 tundi) ning töötingimuste parandamine:  kui õpetajal ei ole analüüsimiseks, puhkamiseks, akude laadimiseks aega ei ole tulemused imestada. Väiksem koormus aitab hoida õpetaja vaimset tervist!

3) koolitusvajadus: riiklikult on kindlasti teada nii prioriteetsed valdkonnad hariduspoliitikast kui õpetajate endi soovidest ja vajadustest – endast lugupidav ja innovaatiline haridusriik kogub ja analüüsib ju selliseid andmeid ning teeb vastavaid järeldusi ning ka IGAT õpetajat mõjutavaid otsuseid. Kui õpetajad on riigile väärtuslikud, siis toetatakse nende soovi veelgi paremaks saada!

Mõned esmased soovitused:

õpetaja – 1) võta aega endale! 2) tunneta ja teadvusta enda piire – anna teada, kui sinu taluvuse piir on käes – pigem varem kui hiljem

koolijuht – 1) kuula enda õpetajaid – nende rõõme ja muresid, suhtle; 2) pea regulaarselt sisukaid arenguvestlusi ning tee töökorralduses vajalikke ümberkorraldusi

lapsevanem – 1) mõtle korraks: kui kõik Sinu lapse kooli õpetajad ühel päeval enam kooli ei tuleks, kas see meeldiks Sulle?; 2) õpetaja on kui Sinu partner – olete sama eesmärgi peal väljas – tehke koostööd!

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on teisipäev, 5. veebruar kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2019. aasta sügisesse vooru). Käesoleva kevadise vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 8.-16. märts 2019. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

23. – 25. novembril 2018 toimus Tallinnas ja Viljandis Eesti kultuuri ja hariduse kongress motoga “Õppimine ja areng Eesti kultuuris” Loe lähemalt SIIT

Sügis – nagu teinekord ka koolielu – kipub teinekord olema vihmane. Ära pelga, vaid lase sel end tõsta – vihm on tihti vajalik ja kosutav.

Kosutavat ja kaunist õpetajate päeva! Aitäh, et oled õpetaja!

UNESCO tähistab sel aastal rahvusvahelisel õpetajate päeval inimõiguste deklaratsiooni 70. aastapäeva ning on valinud enda teemaks  “The right to education means the right to a qualified teacher,“ (Õigus haridusele tähendab õigust kvalifitseeritud õpetajale). Pädevad õpetajad, kes soovivad toetada iga lapse arengut, muudavad jätkuvalt iga päev maailma.

Huumorimeel on õpetaja tähtsaim kutseoskus, mis on kaasa sündinud ja millest 5% inimesi on lihtsalt ilma jäetud. Inimene, kellel huumorimeel puudub, on äärmiselt konfliktne ja võtab kõiki ainuisiklikult, solvub kergesti, ega andesta iialgi…

KUIDAS ON LOOD SINU HUUMORIMEELEGA? Vaaata SIIT