Eesti Õpetajate Liidu arvamus sel õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kohta (esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumile 21.04.20)

Uudised

Toetame 

  1. Eriolukorrast tulenevat võimalust kursusehinde välja panemiseks mitte numbrilise hindena, vaid hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”.
  2. Eriolukorras vajadusel ka koondhindega nt A/MA ehk mitte numbrilist hindamist.
  3. Seda, et koolieksamid ei ole eriolukorras gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks.
  4. Seda, et koolidele jääb suurem otsustusõigus nõuda eriolukorrast tingitult loovtöö tegemist või mitte tegemist põhikooli lõpetamisel ja uurimistööd gümnaasiumi lõpetamisel – toetame, et see on õppenõukogu otsus.
  5. Riigieksamite toimumise lahti sidumist lõpetamistingimustest – toetame, et riigieksami tegemine on antud eriolukorras vabatahtlik. Olukorras, kus nii eksamite korralduse kui ka nendeks ettevalmistusega on pigem rohkem ebakindlust kui selgust ning abituriendid on eriolukorrast tingitult juba niigi ebavõrdses seisus ei pea me õigeks riigieksameid lõpetamise eeltingimusena hoida.

Täpsustavad küsimused: 

  1. Kas koolid peavad nüüd enda õppekavasid muutma?
  2. Eeldame, et VV määruse seletuskirjas lehekülgedel 4 ja 5 olevad vead (loovtöö gümnaasiumis ja uurimistöö põhikoolis) on inimlikud eksitused? Palume parandada eksitavad laused „Loovtöö sooritamine on riikliku õppekava kohaselt ette nähtud gümnaasiumis” ja „Samas on õpilasuurimuse või praktilise töö oluliseks osaks põhikooliõpingutest.”
  3. Kas on mingi konkreetne põhjus, miks  9. klassi lõpetajad peavad saama keeletaseme tunnistuse just nüüd? Ühiskonnaõpetuse ja kodakondsuse lisaeksamit nad ju praegu teha ei saa.
  4. VV määruse seletuskirjast võib lugeda, et „Eriolukorrast ja valitsevast epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt ei saa pidada otstarbekaks lõpueksamite korraldamist  2019/2020.  õppeaastal.” Palume selgitada, kuidas saab pidada eriolukorrast ja valitsevast epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt otstarbekaks korraldada 2019/2020. õppeaastal riigieksameid? Seda eriti olukorras, kus ajaliselt kattuvad uued riigieksamite ajad enam-vähem algselt põhikooli lõpueksamite ajaga.
  5. HTM määruse seletuskirjas lk 2 lõigus 4 on kirjas, et „Kool komplekteerib varem kolme kaupa moodustatud eksamikomisjonid ümber ühe kaupa komisjonidesse (rakendada saab ka võõrkeele riigieksamite komisjonide liikmeid) ja töö kiiremaks sujumiseks kinnitab need komisjonid direktor oma käskkirjaga.”

Koolil peab olema õigus mitte ainult riigieksamikomisjone ümber komplekteerida vaid ka valida / määrata uusi inimesi, kuna eksamit korraldavale asutusele teatatud eksamikomisjonis võib ju olla ka riskigrupis õpetajaid. 

Eksamikorralduse suhtes oleme kriitilised järgmistes punktides: 

  1. Mida tähendab kontaktivabalt eksamitööde jagamine / vastu võtmine võrreldes senise praktikaga? Paber ongi kontakt ja hetkel on kahjuks ka  piisavalt tõendeid, et viiruse levik toimub pindadelt, kaasa arvatud paberilt. Samuti pidavat viirus püsima paberil aktiivsena 24 tundi.
  2. Kuidas saab kontaktivabalt nt kellaaega kirjutada eksamitööle?
  3. Ei saa olla nõus sellega, et riigieksamite korraldamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, isegi kui ei toimu võõrkeele eksamit on eesti keele ja matemaatika riigieksami korralduse kohta kirjas, et välisvaatlejate arv kasvab 500lt 900le.
  4. Kas ruumi saab jätta vaid ühte komisjoni liiget, kui teine peab eksaminandiga nt vältimatu vajaduse tekkides lahkuma?
  5. Teeme ettepaneku rakendada suuremat õpilase usaldust – tualetti minekul ei pea olema õpilasel saatjat. Kas ei piisaks sellest, kui koridoris on olemas üks-kaks inimest, selleks puhuks, kui õpilasel tekib nt tervisehäire. Õpilane, kes soovib tualetti minnes midagi spikerdada, teeb seda niikuinii tualetis olles, mitte klassiruumist väljudes ja veel koridoris liikudes. Piisaks sellest, kui õpilane jätab enda töö enda lauale nii, et vastuseid ei ole näha (eriolukorras võiks olla piisav, kui õpilase tööle ei kirjutata midagi, vaid see kirjutatakse eraldi komisjoni käes olevale lehele, et vältida liigset kontakti), lahkub ruumist ja naaseb ning jätkab töö kirjutamist.