20. oktoobril toimus konverents “Terve õpetaja – terve ühiskond”
Konverentsi esitlused on lehel “Terve õpetaja – terve ühiskond”
Vaata ka saatelõiku Kanal 2 uudistesaatest “Reporter”
Konverentsi esitlused on lehel “Terve õpetaja – terve ühiskond”
Vaata ka saatelõiku Kanal 2 uudistesaatest “Reporter”
EESTI ÕPETAJATE LIIDU konverents 27. oktoobril 2016 „Õpetaja koolikultuuri kujundajana“
Viimsi looduskeskuses
Eesmärk: kuidas näha metsa taga PUUD ja märgata koolis õpetajat
10.30 Tervituskohv
11.00 Avasõnad
SISSEJUHATUS – KÄBI (võimalused)
11.15 Margit Timakov – Eesti õpetaja rahvusvahelises džunglis
11.45 Kuidas toetab HTM õpetajat koolikultuuri kujundajana?
12.15 Kerttu Mölder ja Mihkel Kõrbe – Õpetajad koostööst ehk kuidas luuakse õpetajatega ühiselt koolikultuuri? Millised on selleks võimalused? Millised on erinevad lahendused?
LÕUNA 13.00-13.45
TÖÖTOAD – ISTIK (reaalsus)
13.45 – tutvumine püsinäitusega Metsas on väge!
14.30 – Töötoad – Kuidas teha nii, et koolis oleks (v)äge? –
läbivalt teemadeks Õpetaja võimalused, ohud ja vastutus koolikultuuri kujundajana:
tuba 1 – Haruldane taim haridusmaastikul ehk kujunev õpetaja
tuba 2 – Puukallistajad ehk õpetajad, koolijuhid, haridusametnikud, õpilased,
kes teadlikult koolikultuuri toetavad
tuba 3 – Põlispuud ehk õpetaja meistriklass
JÄRELDUSED ja KOKKUVÕTTED – PUU (kasv, areng)
15.45 Töötubade kokkuvõtted erinevate koolimeeskondade näidetega
16.15 arborist Heiki Hanso – iga puu on väärtus!
16.45 EÕL 100 sünnipäeva-aasta väljakuulutamine
Konverentsile saab registreerida SIIN (NB! Kohtade arv on piiratud!)
Eesti Õpetajate Liidu 98. sünnipäevakonverentsi “Õpetaja mängimata roll” meediakajastus ja esitlused
Artiklid:
http://opleht.ee/23450-opetajate-mangimata-roll/
http://www.ht.ut.ee/et/uudised/eesti-opetajate-liit-tahistas-sunnipaeva-konverentsiga
Esitlused:
Peeter Eerik Ots, EÕL: Õpetajate tee
Annela Tammiste, õpilane: Millist õpetajat soovivad õpilased?
Toivo Niiberg, õpetaja ja psühholoog: Õpetaja rollist väljas
Karmen Palts, lapsevanem: Kelle vaateväljas on laps väljaspool kodu?
Maailm muutub ja koos sellega uuenevad ka ootused õpetajale. Õpetajalt oodatakse oluliselt enamat, kui pelgalt ainetundide andmist. Oodatakse uut õpikäsitust ja õpilase arengu toetamist, oodatakse eestvedamist ja tehnoloogiatundmist. Kuidas õpetaja uute ootustega toime tuleb, mis teda aitab, mis takistab? Kuidas saaks õpetajat muutuste maailmas parimal viisil toetada?
Neile küsimustele otsitakse vastuseid Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse konverentsil „21. sajandi õpetaja“, mis toimub neljapäeval, 28. novembril 2013 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses, Narva mnt 29.
Konverentsil esinevad nii uurijad kui praktikud, õpetajad ja koolijuhid. Lisaks vaatame viise ja võtteid, kuidas õpetaja juba täna uuenenud oludega hakkama on saanud, millised on tänase õpetajatöö värsked ideed ja parimad praktikad.
Ootame Teid konverentsil osalema. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale. Konverentsile saab registreeruda aadressil http://www.tlu.ee/et/konverentsikeskus/tulevasedkonverentsid/Konverents-21-sajandi-opetaja/Untitled-page
KAVA
Konverents „21. sajandi õpetaja“
Neljapäev, 28. november 2013
Registreerimine 9.15-10.00
Avamine 10.00 Tervitus. Avasõnad.Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt
MAAILM JA EESTI
10.20 – 11.20 Pasi Sahlberg (üks Soome eduloo autoritest, 2014 alates Harvardi ülikooli külalisprofessor):Global educational reform movement and the school of the future – mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab õpetajat?
11.20 -12.00 Margit Timakov (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja, Eesti Õpetajate Liit): Väljakutsed ja ootused Eesti õpetajale, õpetaja valmisolek muutustega kaasa minna.
12.00-12.30 Kosutuspaus
KOOSTÖÖ JA AVATUS
12.30 – 13.00 Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor) Muutuvad õpilase vajadused, muutuvad ühiskonna vajadused. Kuidas õpetajaharidus saab õpetaja toimetulekut toetada?
13:00 – 13:30 Karin Lukk (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi koolijuht) Koostöine arengu toetamine – arengu hindamisest ja monitoorimisest. Erinevad viisid, võtted ja praktikad.
13.30 – 14.00 Mart Laanpere (Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus) Avatud õpikeskkond. Mis on õppimine, kui see toimub kõikjal?
14:00 – 14:30 Ingrid Maadvere (HITSA Innovatsioonikeskuse ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog) Õpe avatud õpikeskkondades – mida see õpetajalt eeldab?
14.30 – 15.30 LÕUNA
LOOV MUUTUMINE
15.30 – 16.00 Priit Hõbemägi Mõtteviisi muutumine – kuidas uuega kaasa minna(kse)? Näide ajalehetoimetusest.
16.00 – 16.30 Toomas Kruusimägi (Tallinna Inglise Kolledži koolijuht) Julgus uut proovida – kas võimalik ka koolis?
16.30 – 17.30 Otsiv kool ja otsiv õpetaja Miks hea? Miks vajalik? Mida otsida? Mida on selleks vaja teha? Kuidas leida võimalused?
Seinteta õpe – Klassideta õpe – Pingeteta õpe
17.30 – 18.00 Lõppsõna – 21. sajandi õpetaja Laur – käegakatsutav tulevik või võimatu muutus?
“Õppiv organisatsioon ja organisatsiooniteadlikkus tagavad edu hariduses ja rahulolu õpetajatöös”
Seminar toimub 18. jaanuaril algusega kell 11.00 Tallinnas, Gustav Adolfi Gümnaasiumis aadressil Suur- Kloostri 16
Päevakava: | |
11.00 | Seminari avamine L. Jõemaa V. Tüür Õpetajate organisatsioonid ja nende tegevusest tänases Eestis. |
11.30 | Petri Lindroos Helsinki õpetajate ametiühingu esimees “OAJ – struktuur ja funktsioonid. Piirkondlike organisatsioonide funktsioonid ja tähtsus” Leena Ronkainen Helsingi piirkonna sekretär alga- ja sotsiaalsete garantiide nõunik “Palgapoliitika ja sotsiaalsed garantiid Soomes. Saavutatud edu “ Jouko Pekkarinen Soome Tehniliste Ainete Õpetajate Liidu esimees “Aineliidu tähtsusest õpetajate erialases töös. Funktsioonid ja koostöötoime OAJ-s “ |
13.30 | Kohvipaus |
14.00 | Haridus- ja teadusministeerium “Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi poolt kavandatud muudatused õpetajate tööd puudutavates õigusaktides“ |
15.00 | Rühmatööd: |
• Palk ja atesteerimineJ. Vene• Õpetaja kutse ja kutseeetikaJ. Hirv• TäiendkoolitusL. Niinesalu• Riiklik õppekavaE. Muni• Töökeskkond ja töövõimeV. Metsaar• Õpetajate ettevalmistamineP. Leppik | |
16.30 | Rühmatööde kokkuvõtted ja ettepanekud Õpetajate Kongressiks. |
17.00 | Lõpp |
17.15 | Eesti Õpetajate Liidu juhatuse ja õpetajate kongressi korraldustoimkonna koosolek. |
Eesti Õpetajate Liit tähistas 85. aastapäeva
Eesti Õpetajate Liit on de jure omaaegse organisatsiooni järglane. Tänu tublidele eesti õpetajate tööle eksiilis on meil au sellist juubelit pidada.
Sünnipäevapidu tähistati Tallinna Õpetajate Majas laupäeval 25. mail väikese konverentsiga “Õpetaja eile, täna, homme”.
Ajaloolise ülevaate Eesti Õpetajate Liidu tegevusest andis Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Ilmar Kopso, kes oskuslikult tõmbas paralleele ühiskondlik poliitilise olukorraga omal ajal ja seostas haridussituatsioonidega tänases ühiskonnas. Haritud, kõrge kultuuriga, eetiliste tõekspidamiste ja väärtushinnangute kujundamise on olnud ja on kõikidel aegadel haridussüsteemi ja õpetaja pädevuses.
Ajalooline stendiettekanne liidu ajaloolisest järjepidevusest ja Eesti pedagoogika suurkujudest sõnas ja pildis ilmestas juubelipäeva.
Pedagoogika Ülikooli rektori professor Mati Heidmetsa huvitav ja ajaloolise kultuurikontekstiga sõnavõtt “Õpetaja rollist ja õpetamise mõttest” paelus kuulajaid.
Väärtushinnangute ajaloolise kujunemise protsess aitas hajutada kahtlusi keeldude, käskude, korraharjumuste vajadustest. Tähtsaim sõnum – isiksuse sisemise “ei “ ütlemise vajaduse kasvatamine ja oskuste kujundamine on õpetaja töös tähtsaim ülesanne.
Sageli vaidlema ja väitleme teadmiste osakaalu olemuse üle õppekavas.
Seda probleemi aitas lahti mõtestada Linnar Viik oma suurepärases ettekandes “Kas teadmised on vara?” Käsitledes vaimuväärtust kapitalina ja tähtsustades teadmisi mis loovad uusi väärtusi ja tehnoloogiaid. Samas pidas esineja tähtsaks looduskeskkonna kui ressursi väärtustamist – suhtumist sellessegi tarkuse ja teadlikkusega. Mõtted kapitali liikumisest teadmistega koos, ees või järel pani kuulajad diskuteerima.
Tuleviku inimene ongi see inimene keda meie, õpetajad, kujundame täna. Seetõttu on meil väga tähtis teada ja oluline mõelda sellele, kuidas ja mil viisil õpilased omandavad teadmisi ning suunata, seda kuidas need teadmised muutuvad varaks.
Tähtpäeval mainiti ka organisatsiooni ees seisvaid tõsiseid ülesandeid ja kavandatud tegemisi. Eesti Haridustöötajate Liiduga seob meid väga tihe koostööaasta. Hea on, et koostööpartnerite Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Haridusfoorumi toimkonna arutustele ja diskussioonidele toetustele võime alati toetuda ja otsustamisel loota.
Ka Riigikogu Kultuurikomisjonile lubasime olla arvestatavad koostööpartnerid.
Sisukad ettekanded ja head sõnad olid väärtuslikum kingituseks juubilarile.
Sünnipäevapidu kaunistas meeleolukas tervituskontsert G. Otsa nimeliselt Muusikakoolilt ja igati professionaalne teenindamine Majaka Teeninduskooli õpilaste poolt õpetaja Reita Karaski juhendamisel.
Aitäh kõikidele külalistele, kes tulid tervitama ja aitasid sünnipäevapeo kujundada meeldejäävalt kauniks.
Eesti Õpetajate Liidu juhatus.
Kajastused Õpetajate Lehes on SIIN
1996 23.-24. märtsil toimus Viljandis, teater Ugala majas Eesti Õpetajate 19. kongress (arvestatud Eesti Õpetajate Liidu alates 1917.aastast) toimunud kongresside järgi), millest võttis osa 241 delegaati ja 52 külalist
Kongressi kajastused Õpetajate Lehes on SIIN
Novembri lõpunädalal toimus Tartus ja Tallinnas õpetajatele, koolijuhtidele ning teistele huvilistele seminar ÕPETAJA ROLLIST OSALEVAS JUHTIMISES.
Ettekannete läbivaks teemaks oli õpetajate ja juhtkonna koostöö koolis.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, professor Kulno Türk Tartu Ülikoolist, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor Margus Veri, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Haapsalu Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning saksa keele õpetaja Mihkel Kõrbe ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees MargitTimakov arutlesid koostöö ja tulemuslikkuse erinevate aspektide üle. Ettekannete ja seminaril osalenute huvi põhjal võib öelda, et ühine alus edasiminekuks on olemas ning nii kutsub Eesti Õpetajate Liit õpetajaid ja koolijuhte aktiivselt osalema laiemas arutelus õpetaja rolli üle.
Kulno Türk “Kuidas hinnata ja tasustada õpetajaid“
Kajastus Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/1457-uus-palgakorraldus-tekitab-koolides-peataolekut/
Eesti Õpetajate Liidu konverents – 95 „Õpetajatöö üksi või üheskoos“ 23.- 24. oktoobril 2012 Viimsi koolis, kus kahe päeva moderaatoriks oli Märt Treier, käsitles õpetaja koostööd teistega, koostegemise rõõmu ja valu, käsitledes 21. sajandi särava õpetaja väljakutseid ja küsimusi hetkel eelseisvate muutuste valguses.
Esimesel päeval keskenduti küsimustele kes-kus-kellega õpetaja koostööd teeb? Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles konverentsi avasõnades, et õpetaja ongi kool, mõjutades kõike seda, mis koolis sünnib. Seejärel rääkis Aaviksoo pikalt ka hariduse edendamisest kui aedniku tööst, kus õpetaja pidevalt tingimusi loob: väetab ja kastab, aitab ja toimetab ikka selleks, et noorte elujõud avalduda saaks. Minister rõhutas koolielus kolme väärtuse – uudishimu, tagasiside ja avatuse – hoidmist ning arendamist.
Paneeldiskussioonis räägiti nii psühholoogiateadmiste vajalikkusest õpetajatöös ja kolleegidelt õppimise tähtsusest kui ka enesekindlusest, õpetajaks kujunemisest, õpetaja avatusest, empaatiavõimest ning positiivsusest, meeskonnatundest ja seda ohustavast konkurentsist. Juttu tuli ka õpetaja üksinda ning üheskoos tegemise võimalustest ning takistustest, õpilaste ootustest ja lootustest, kooli kui organisatsiooni koos tegutsemise, koos kasvamise ja koos arenemise võimalustest.
Erinevate koostöötubade (koostöö riigiga, koostöö ministeeriumiga, koostöö kohaliku omavalitsusega, koostöö kooli juhtkonnaga, koostöö õpilastega, koostöö vanematega, koostöö ülikooliga, rahvusvaheline koostöö) arutelud jõudsid oma limiteeritud ajast hoolimata mitte ainuüksi tõdemuseni, et koostööd on vaja, vaid ka konkreetsete mõteteni, kuidas seda edaspidi paremini teha
Esimese päeva lõpetas Tagasi kooli algatanud ja uue keskkonnagi loonud Triin Noorkõiv, kes rõhutas ühiskonna valmisolekut koolitöösse kaasatud olla ning vajadust õpetaja enda initsiatiivi järele selles koostöös.
Teisel päeval arutlesid erinevad esinejad selle üle, kuhu, kuidas ja millega edasi minna. Päeva avasõnades rõhutas Margit Sutrop, et Eesti õpilane ei saa ennem muutuda õnnelikuks, kui muutub õnnelikuks Eesti õpetaja. Kindlasti peab õpetaja võtma vastutuse selles protsessis ennekõike ennast väärtustada, oma kutsumust tunnetada ja õppimise toetaja ning tagasisidestaja olla.
Siiri Evard ja Maarja Karjaherm rääkisid Hea Õpetaja kuu taustast ning tulemustest.
Leelo Tiisvelt keskendus sellele, kuidas koostöö kaudu ebaolulist kõrvale jättes nii õpetaja kui õpilase töömahtu vähendada. Õpetajad Reina Henn ja Janek Murakas rääkisid enda professionaalsest arengust nii Ameerika kui ka Kasahstani kogemuse näitel, järeldades, et kuigi paljud probleemid on õpetajatel ülemaailmselt sarnased, on meil üksteiselt nii mõndagi õppida. Tiia Randma ja Merle Tiigisoon rõhutasid ettevõtlikkuse olulisust nii õppijate ja õppetöö kui koolielu vedamisel. Haridustehnoloog Mart Laanpere tutvustas infotehnoloogiast tulenevat uut klassiruumi mõttemudelit, mille kohaselt ei peaks õppimises põhirõhk olema mitte niivõrd tarbimisel ja kõige vähem jagamisel, vaid vastupidi just ennekõike jagamisel.
Indrek Kilgi esitlusest saab õpetaja vaadata, kust saab abi õiguslike probleemide puhul
Peeter-Eerik Ots rääkis õpetajast kui arvamuse avaldajast, kes peaks julgema ja tahtma nii koolikultuuri kujundamises kui ka hariduskorralduses kaasa rääkida.
Kahel päeval kuuldut-arutletut kokku võttes tõdes Margit Timakov, et võrreldagu õpetajat pealegi tööka mesilase või sipelga või aednikuga – ennekõike peame siiski mõistma, et õpetaja ei ole üksi, kuid kindla tugeva professionaalina seismine algab ikkagi meist endist.
Seetõttu lähtub Eesti Õpetajate Liit oma lähema perioodi tegevusi planeerides ennekõike enesekindla ja väärika õpetaja vajadustest-võimalustest ning pühendab 2013. aasta professionaalse õpetaja arengu toetamisele.
(Konverentsimaterjalidele tuleb lisa. Vaata ka http://arvamusaed.ee/)
Eesti Õpetajate Liidu ning Haridus-ja Teadusministeeriumi koostöös 2010. aasta märtsis korraldatud konverents “Kooli ja õpetajate valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks” oli intensiivne. Esinejad oli põhjalikult valmistunud ning konverentsil osalejad said hea sissejuhatuse uue õppekava põhimõtetest ja rakendamisvõimalustest
Konverentsi ettekanded:
Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister Õppekavade uuendamine
Ain Tõnisson, Haridus- ja Teadusministeerium Uuendatud õppekava
Agu Uudelepp, PhD Meta Advisory Group OÜ
Ühiskonna alusväärtused ja haridus
Halliki Harro-Loit,TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Nelli Jung, TÜ Eetikakeskuse projektijuht
Õpilane – väärtuskasvatuse objekt või subjekt?
Mari Kadakas, Mare Oja, Lea Koppel ja Inge Raudsepp Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest
Ainevaldkond “Keel ja kirjandus”
Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi direktor
Haridusteaduste ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko
Mai Normak, Tallinna Ülikool, õpetajakoolituse osakonna juhataja
Muutused ja muudatused õpetajakoolituses
Meedi Neeme, Rocca al Mare Seminari juht
Õpetajate täiendkoolituse ootused ja vajadused
Leelo Tiisvelt, Viimsi Keskkool, direktor
Kujundav hindamine
Epp Vodja Eesti Majandusõpetajate Selts
Õpetajate ettevõtlikkus ja koostöövõime ettevõtlusõµppe rakendamisel koolis
Liia Jung Kutsekomisjoni liige, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja
Õpetajakutse omistamisest
Veronika Tuul, EÕL, IntelLEOprojekti koordinaator
Õpetaja infotehnoloogiline töökeskkond
Lehte Jõemaa, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
Väärtuskasvatuse põhimõted ja võimalused õpetajate meeskonnatöös koolis
Aimur Liiva, SA Tiigrihüpe Robootika ja tehnoloogia projektid
Ingrid Maadvere, SA Tiigrihüpe Koolielu 2.0
Elo Allemann, SA Tiigrihüpe Programm “Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning”
Edvard Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Noor õpetaja – alguse asi
Lehte Jõemaa, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Eesti kaunis kool
Miia Pallase, Pühajärve Põhikooli direktor Pühajärve põhikool
Kajastus Õpetajate Lehes: Argo Kerb “Õppekava ei too kooli kannapööret”
EESTI ÕPETAJATE KONGRESS 2003
ÕPETAJA PROFESSIONAALSUS JA KUTSE EETIKA
Ajakava
Neljapäev, 20. märts
10.00 – 11.00 | Osalejate kogunemine, registreerumine |
11.00 | Sissejuhatus ja kongressi rakendamine Tervitussõnavõtud |
11.30-13.00 | I sessioon “ ÕPETAJA JA ÜHISKOND “ |
11.30-12.00 | Haridus kui väärtus ühiskonnas akadeemik, professor Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor |
12.00-12.20 | Olulisemad muudatused õpetajatööd puudutavas hariduspoliitikas Helmer Jõgi HTM üldhariduse osakond |
12.20-12.40 | Õpetaja ja kodanikuühiskond Ilmar Kopso Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor |
12.40–14.00 | II sessioon “ÕPETAJA KUI PROFESSIONAAL “ |
12.40-13.00 | Õpetajate ettevalmistamine loob aluse õpetaja professionaalsusele. Heli Mattisen TPÜ akadeemiline prorektor |
13.00-13.20 | Õpetaja professionaalsuse hindamine Krista Mägi Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja-metoodik |
13.20-13.30 | Õpetaja õppivas organisatsioonis Boris Goldman Tartu Karlova Gümnaasiumi õppealajuhataja |
13.30-13.40 | Infotehnoloogia – professionaalse õpetaja abiline Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuht |
13.40-13.50 | Õpetaja võimalused aidata abivajajat Viive Tüür Raeküla Gümnaasium õppealajuhataja |
13.50- 14.00 | Õpetaja Laur- rõõm õpetaja kutsetööst Tarmo Rand Tabivere Keskkooli õpetaja |
14.00-15.00 | Lõuna |
15.00 –16.00 | III sessioon “ ÕPETAJATE ORGANISATSIONID – HARIDUSSUBJEKTID JA KOOSTÖÖPARTNERID “ |
15.00 -15.10 | Eesti õpetaja teel Euroopa Liitu Liikumine “Õpetajad – Jah Euroopa Liidule” esindaja |
15.10 –15.20 | Õpetajate organisatsioonid – koostööpartnerid Lehte Jõemaa Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees |
15.20 – 15.40 | Erialaliit – õpetaja erialase professionaalsuse toetaja Erialaõpetaja koolitaja, kogemuste vahendaja Ingrid Rump Eesti Käsitööõpetajate Seltsi juhatuse aseesimees Rahvusvaheline koostöö ja partnerlus Aarne Tõldsepp Eesti Keemiaõpetajate Liidu esimees Organiseeritus tähendab olla informeeritud Juta Hennoste Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esinaine Lasteaiaõpetajaks – organisatsioonilise töö tulemusena Silvija Mõttus Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esinaine |
15.50 – 16.00 | Killustatus- nõrkus sotsiaalses dialoogis Helle Sorge M. Härma Gümnaasiumi õpetaja |
16.00 –16.30 | Kohvipaus |
16.30 –18.00 | Rühmatööd “ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE “ Rühmatöö teemad |
• Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine. • Õpetaja õppijana – eneseanalüüs, täiendamise vajadused ja võimalused. • Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale. • Õpivara ja õpikeskkond. • Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika. • Ühenduste ja aineliitude ümarlaud. |
|
Rühmatöö kokkuvõtted sõnastatakse ettepanekutena kongressi resolutsiooni ja edastatakse redaktsioonitoimkonnale hiljemalt 20. märtsil kella 18.30 |
Reede, 21. märts
9.00-10.00 | Rühmatööde kokkuvõtted |
10.00-11.00 | IV sessioon “ ÕPETAJAKUTSE JA KUTSEEETIKA ” |
10.00-10.20 | Õpetaja kutseaasta väljatöötamise põhimõtted Eve Eisenschmidt TPÜ Haapsalu Kolledž direktor |
10.20-10.40 | Kasvatusväärtused ja koolitegelikkus Tiiu Kuurme kasvatusteaduste magister, TPÜ lektor |
10.40-10.50 | Noor õpetaja koolis Moonika Veimer Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja |
10.50-11.00 | Õpetaja roll kutseomistamise protsessis. Organisatsioonide panus õpetajakutse väärtustamisel Angela Lobin Saue Gümnaasiumi õpetaja Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumi õpetaja |
11.00 | Kohvipaus |
11.30-12.30 | Registreeritud sõnavõtud LÕPPSÕNAVÕTT |
Redaktsioonitoimkonna ettekanne, pöördumised – otsused. | |
13.30 | Kongressi lõpetamine |
Rühmatöö:
“ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE“
Õpetaja õppijana – täiendamise vajadused ja võimalused, eneseanalüüs.
Boris Goldman, Lea Laus, EES-i esindaja
Ekspert: P. Laanoja HTM
Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale.
Krista Mägi, Õie- Marta Tuisk, Piret Kanne
Ekspert : M. Kitsing, U. Soomlais HTM
Õpivara ja õpikeskkond.
Ester Muni, Veiko Metsaar, Ülle Vänto
Ekspert: A. Udde REKK
Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika
Juta Hirv, Lembit Jakobson, Lii Lilleoja
Ekspert: Mari-Epp Täht REKK
Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine
Malle Ling, M. Võrno, Jüri Vene,
Ekspert: Kristi Ploom HTM
Kutse- ja üldhariduse integratsioon õpetajatöös.
Jüri Jürivee, Galina Lamvol , Diana Tuulik
Ühenduste ja aineliitude ümarlaud
Lehte Jõemaa, Viive Tüür, Juta Hennoste, Katrin Meinart
Ekspert Liilia Oberg HTM
IGA TÖÖRÜHM PEAKS ARUTLEMA TEEMAT: KUIDAS EDASI?
KUIDAS KUJUNDADA VÕIMALIKULT EFEKTIIVSELT
VÕRGUSTIKUTÖÖD ?
KUIDAS TEHTUD ETTEPANEKUTE TÄITMINE ELLU VIIAKSE?
Eesti õpetajate kongressi `03 lõppdokument
Eesti õpetajate kongressi peateema oli “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika”.
Kongress sõnastas õpetajate ootused ühiskonnale:
Kongress peab väga oluliseks kõigis nimetatud protsessides toetumist haridusuuringutele. Kongress väljendab oma jätkuvat valmidust koostööks ja aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus diskussioonis Eesti tulevikusuundumuste ja hariduspoliitika sõlmprobleemide määratlemisel ning lahendusteede leidmisel.
Vastu võetud 21. märtsil 2003 Tallinnas
Kongressi publikatsioonid ja arvamused “Õpetajate Lehes”
31.01.03 | L. Jõemaa S. Rondik “Miks õpetajad tugevasse kutseorganisatsiooni ei ühine?” |
07.02.03 | L. Jõemaa “Õpetajate kongressile mõldes” |
28.03.03 | Laine Annus “Kas kongress või teatrikülastus?” |
07.03.03 | L. Jõemaa “Eesti õpetajate kongress 2003.” |
K. Kalda “Ametiühingu ja kutseliidu ühinemine oleks mõistlik samm” |
|
P. Leppik “Kui sulgeme klassiukse” | |
14.03.03 | K. Mägi “Õpetaja ei ole subjekt” |
21.03.03 | P. Järvela “Kongressile mõeldes” |
K. Üpraus “Haridus on koolist võõrandunud. Või vastupidi” | |
28.03.03 | L. Järve “Paar märkust kongressikonspektist” |
M. Rand “Millist õpetajat vajab 21. sajandi kool?” | |
A. Liiva “Infotehnoloogia- professionaalse õpetaja abiline” | |
T. Kuurme “Kasvatusväärtus ja koolitegelikkus” | |
04.04.03 | J. Aaviksoo “Hariduse väärtus tänases Eesti ühiskonnas” |
11.04.03 | L. Järve “Noor õpetaja tunneb hästi ainet ja halvasti koolikorraldust” |
V. Tüür “Õpetaja võimalused aidata abivajajat.” | |
17.04.03 | Ü. Tikk “Õpetaja Laur käis Tallinnas kongressil” |
J. Mikk “Õpetajate kongress soovitas õpikute koolikatsetusi” |
Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast
Konverents toimus 24. märtsil 2005 Tallinna Inglise Kolledžis,
10.30 – 11.00 Registreerumine
11.00 Konverentsi avamine
11. 10.- 13.00 I Visioon eetilisest riigist
11.10-11.30 “Eetikast Eesti ühiskonnas “ – Margit Sutrop, Eetikakeskuse juhataja TÜ
11. 30-11.50 “Õpetaja kutse – eetika kas kaitseb või kohustab?” –Jaanus Noormägi, Tartu Teoloogia Akadeemia eetikakeskuse magistrant 11. 50 – 12.10 “Ajakirjanduseetika – võluvits või kattevari”. – Tarmu Tammerk, Pressinõukogu liige; uudisteagentuuri AFP Eesti korrespondent
12.10 –12.25 “Õpetajaeetika ja kutsestandard” – Maie Kitsing, Haridus- ja Teadusministeerium üldhariduse osakonna juhataja
12.25 –12.40 “Kutse-eetika õpetajakoolituse õppekavas” – Rain Mikser, TÜ Haridusteaduskond pedagoogika lektor
12.40 – 12.50 “ Eetika käsitlus – noore õpetaja kutseaastal “ – Valdek Rohtma, TPÜ kutseaasta programmijuht
12.50- 13.30 Lõuna
13.30 – 14.30 II “Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast” – moderaator Toomas Kink, TÜ Õpetajate Seminar
Martin Kaasik, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees
Kristel Niisuke, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Liisa Pakosta, Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige
Annika Tikerpuu, Lastekaitseliit,
Jüri Hansen, Linnade Liidu juhatuse liige
Pille Savisaar, Vene Keele Õpetajate Selts, Keila Gümnaasiumi õpetaja
14.30-15.30III Rühmatöö.
Kutse-eetika dokumendi arutelu ja seisukohtade kujundamine
15.30 – 16.00 Rühmatööde kokkuvõtted
16.00 – 16.20 “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika.” – Olav Aarna, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Eesti Õpetajate Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldab
24. ja 25. märtsil 2010.a. algusega kell 11.00 konverentsi
Kooli ja õpetaja valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks
Konverents toimub Viimsi Keskkoolis
Sissejuhatavate teemade juures käsitletakse pidevalt muutuva ühiskonna haridus- ja kasvatusväärtusi. Põhjendatakse õppekava muutuste vajadust ning selgitatakse uuendatud ainekavadekavade sisu ning hariduskorraldust. » Read more