Eesti Vabariigi 94.aastapäeva puhul tunnustas ja tänas president Toomas Hendrik Ilves ka tublisid õpetajaid. Valgetähe teenetemärgi said
Hele Kiisel – Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja
Vladimir Ossipov – Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja
Aino Siirak – kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor
Õnnitleme!
Eesti Õpetajate Liidu juhatus
EESTI ÕPETAJATE KONGRESS 2003
ÕPETAJA PROFESSIONAALSUS JA KUTSE EETIKA
Ajakava
Neljapäev, 20. märts
| 10.00 – 11.00 | Osalejate kogunemine, registreerumine |
| 11.00 | Sissejuhatus ja kongressi rakendamine Tervitussõnavõtud |
| 11.30-13.00 | I sessioon “ ÕPETAJA JA ÜHISKOND “ |
| 11.30-12.00 | Haridus kui väärtus ühiskonnas akadeemik, professor Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor |
| 12.00-12.20 | Olulisemad muudatused õpetajatööd puudutavas hariduspoliitikas Helmer Jõgi HTM üldhariduse osakond |
| 12.20-12.40 | Õpetaja ja kodanikuühiskond Ilmar Kopso Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor |
| 12.40–14.00 | II sessioon “ÕPETAJA KUI PROFESSIONAAL “ |
| 12.40-13.00 | Õpetajate ettevalmistamine loob aluse õpetaja professionaalsusele. Heli Mattisen TPÜ akadeemiline prorektor |
| 13.00-13.20 | Õpetaja professionaalsuse hindamine Krista Mägi Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja-metoodik |
| 13.20-13.30 | Õpetaja õppivas organisatsioonis Boris Goldman Tartu Karlova Gümnaasiumi õppealajuhataja |
| 13.30-13.40 | Infotehnoloogia – professionaalse õpetaja abiline Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuht |
| 13.40-13.50 | Õpetaja võimalused aidata abivajajat Viive Tüür Raeküla Gümnaasium õppealajuhataja |
| 13.50- 14.00 | Õpetaja Laur- rõõm õpetaja kutsetööst Tarmo Rand Tabivere Keskkooli õpetaja |
| 14.00-15.00 | Lõuna |
| 15.00 –16.00 | III sessioon “ ÕPETAJATE ORGANISATSIONID – HARIDUSSUBJEKTID JA KOOSTÖÖPARTNERID “ |
| 15.00 -15.10 | Eesti õpetaja teel Euroopa Liitu Liikumine “Õpetajad – Jah Euroopa Liidule” esindaja |
| 15.10 –15.20 | Õpetajate organisatsioonid – koostööpartnerid Lehte Jõemaa Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees |
| 15.20 – 15.40 | Erialaliit – õpetaja erialase professionaalsuse toetaja Erialaõpetaja koolitaja, kogemuste vahendaja Ingrid Rump Eesti Käsitööõpetajate Seltsi juhatuse aseesimees Rahvusvaheline koostöö ja partnerlus Aarne Tõldsepp Eesti Keemiaõpetajate Liidu esimees Organiseeritus tähendab olla informeeritud Juta Hennoste Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esinaine Lasteaiaõpetajaks – organisatsioonilise töö tulemusena Silvija Mõttus Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esinaine |
| 15.50 – 16.00 | Killustatus- nõrkus sotsiaalses dialoogis Helle Sorge M. Härma Gümnaasiumi õpetaja |
| 16.00 –16.30 | Kohvipaus |
| 16.30 –18.00 | Rühmatööd “ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE “ Rühmatöö teemad |
| • Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine. • Õpetaja õppijana – eneseanalüüs, täiendamise vajadused ja võimalused. • Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale. • Õpivara ja õpikeskkond. • Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika. • Ühenduste ja aineliitude ümarlaud. |
|
| Rühmatöö kokkuvõtted sõnastatakse ettepanekutena kongressi resolutsiooni ja edastatakse redaktsioonitoimkonnale hiljemalt 20. märtsil kella 18.30 | |
Reede, 21. märts
| 9.00-10.00 | Rühmatööde kokkuvõtted |
| 10.00-11.00 | IV sessioon “ ÕPETAJAKUTSE JA KUTSEEETIKA ” |
| 10.00-10.20 | Õpetaja kutseaasta väljatöötamise põhimõtted Eve Eisenschmidt TPÜ Haapsalu Kolledž direktor |
| 10.20-10.40 | Kasvatusväärtused ja koolitegelikkus Tiiu Kuurme kasvatusteaduste magister, TPÜ lektor |
| 10.40-10.50 | Noor õpetaja koolis Moonika Veimer Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja |
| 10.50-11.00 | Õpetaja roll kutseomistamise protsessis. Organisatsioonide panus õpetajakutse väärtustamisel Angela Lobin Saue Gümnaasiumi õpetaja Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumi õpetaja |
| 11.00 | Kohvipaus |
| 11.30-12.30 | Registreeritud sõnavõtud LÕPPSÕNAVÕTT |
| Redaktsioonitoimkonna ettekanne, pöördumised – otsused. | |
| 13.30 | Kongressi lõpetamine |
Rühmatöö:
“ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE“
Õpetaja õppijana – täiendamise vajadused ja võimalused, eneseanalüüs.
Boris Goldman, Lea Laus, EES-i esindaja
Ekspert: P. Laanoja HTM
Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale.
Krista Mägi, Õie- Marta Tuisk, Piret Kanne
Ekspert : M. Kitsing, U. Soomlais HTM
Õpivara ja õpikeskkond.
Ester Muni, Veiko Metsaar, Ülle Vänto
Ekspert: A. Udde REKK
Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika
Juta Hirv, Lembit Jakobson, Lii Lilleoja
Ekspert: Mari-Epp Täht REKK
Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine
Malle Ling, M. Võrno, Jüri Vene,
Ekspert: Kristi Ploom HTM
Kutse- ja üldhariduse integratsioon õpetajatöös.
Jüri Jürivee, Galina Lamvol , Diana Tuulik
Ühenduste ja aineliitude ümarlaud
Lehte Jõemaa, Viive Tüür, Juta Hennoste, Katrin Meinart
Ekspert Liilia Oberg HTM
IGA TÖÖRÜHM PEAKS ARUTLEMA TEEMAT: KUIDAS EDASI?
KUIDAS KUJUNDADA VÕIMALIKULT EFEKTIIVSELT
VÕRGUSTIKUTÖÖD ?
KUIDAS TEHTUD ETTEPANEKUTE TÄITMINE ELLU VIIAKSE?
Eesti õpetajate kongressi `03 lõppdokument
Eesti õpetajate kongressi peateema oli “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika”.
Kongress sõnastas õpetajate ootused ühiskonnale:
Kongress peab väga oluliseks kõigis nimetatud protsessides toetumist haridusuuringutele. Kongress väljendab oma jätkuvat valmidust koostööks ja aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus diskussioonis Eesti tulevikusuundumuste ja hariduspoliitika sõlmprobleemide määratlemisel ning lahendusteede leidmisel.
Vastu võetud 21. märtsil 2003 Tallinnas
Kongressi publikatsioonid ja arvamused “Õpetajate Lehes”
| 31.01.03 | L. Jõemaa S. Rondik “Miks õpetajad tugevasse kutseorganisatsiooni ei ühine?” |
| 07.02.03 | L. Jõemaa “Õpetajate kongressile mõldes” |
| 28.03.03 | Laine Annus “Kas kongress või teatrikülastus?” |
| 07.03.03 | L. Jõemaa “Eesti õpetajate kongress 2003.” |
| K. Kalda “Ametiühingu ja kutseliidu ühinemine oleks mõistlik samm” |
|
| P. Leppik “Kui sulgeme klassiukse” | |
| 14.03.03 | K. Mägi “Õpetaja ei ole subjekt” |
| 21.03.03 | P. Järvela “Kongressile mõeldes” |
| K. Üpraus “Haridus on koolist võõrandunud. Või vastupidi” | |
| 28.03.03 | L. Järve “Paar märkust kongressikonspektist” |
| M. Rand “Millist õpetajat vajab 21. sajandi kool?” | |
| A. Liiva “Infotehnoloogia- professionaalse õpetaja abiline” | |
| T. Kuurme “Kasvatusväärtus ja koolitegelikkus” | |
| 04.04.03 | J. Aaviksoo “Hariduse väärtus tänases Eesti ühiskonnas” |
| 11.04.03 | L. Järve “Noor õpetaja tunneb hästi ainet ja halvasti koolikorraldust” |
| V. Tüür “Õpetaja võimalused aidata abivajajat.” | |
| 17.04.03 | Ü. Tikk “Õpetaja Laur käis Tallinnas kongressil” |
| J. Mikk “Õpetajate kongress soovitas õpikute koolikatsetusi” |
Juhatuse liikmed Astrid Sildnik, Margit Timakov ja Maila Võrno kohtusid teisipäeval, 8. novembril 2011 kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, et edendada sisulist dialoogi otsustajatega riigis. Arutluse all olid õpetajatööd puudutavad küsimused haridussüsteemi stabiilse ning kindla edasiliikumise nimel. Juhatuse liikmed avaldasid arvamust, et püsivate muutuste saavutamiseks tuleb: 1) jõuda kiirelt erakondade üleste hariduskokkulepeteni 2) selgeks rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse ebaselged kohustused ja ülesanded hariduses (nt riiklik järelevalve, rahastusmudelite pidavus (koefitsendid?)), 3) riigipoolne õpetajatöö tegelik väärtustamine (õpetajate palgapoliitika ümbervaatamine, õpetaja kvalifikatsioon ja enesetäiendamine, õpetaja motivatsioon), 4) õpilastele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele kooliharidusele. Kultuurikomisjoni esimees pakkus konkreetseks probleemide lahendamise alustuseks PGS-i monitoorimist ning palus selleks ka õpetajatepoolset sisendit. Selles valguses otsustati aasta alguses ühiselt maha istuda.
Pressiteade
14. oktoobril 2011
Kolmapäeval, 12. oktoobril 2011 kohtusid Rahvusraamatukogus koolielu teravate probleemide arutamiseks Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Lastevanemate Liidu esindajad.
Osapooled on mures eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast. Hetkeolukord, kus kolm osapoolt – õpilane, õpetaja ja koolijuht – ei tunne ennast kindlana, ei võimalda edukalt täita koolile ühiskonna poolt seatud eesmärke. Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevatemuudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse.
Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine.
Olukorra parandamiseks on nimetatud huvigrupid asunud tõsiselt ühisesse paati ja vaid koos tegutsedes on võimalik soovitud tulemusi saavutada. Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et:
– hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit
– muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses on vaja nüüd ja praegu
– kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks
– 21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja reaalset koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta
– olukorra parandamiseks on vaja reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.
Osalenud on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Lastevanemate Liit
Laupäeval, 24. septembril 2011 toimus Eesti Õpetajate Liidu laiendatud Esindajatekoja koosolek, kuhu olid kutsutud kõikide aineliitude esindajad. Arutati õpetajatöö mitmekülgseid probleeme haridusmaastikul ning jõuti järeldusele, et ühiselt teisigi sihtrühmi kaasates on vaja enam rõhutada 21. sajandi õppimise ning õpetamise võimalusi ning vajadusi. Ühiselt lepiti kokku järgnevas:
1. Õpetaja õppetundide normkoormus peaks olema 18 tundi (suurenenud töökohustused uue PGS-i valguses, materjalide puudus, jne) ja kindlasti peaks põhikooli klassis olema maksimaalselt 24 õpilast.
2. Tuleb moodustada aineliitude ülesed ühised töörühmad õpetajate tegeliku olukorra kaardistamiseks.
3. Õpetajatele tuleb tagada ligipääs isiklikele andmetele EHISes ja aineliitude juhatajatele aineõpetajate andmetega kursis olemiseks.
4. Kiiremas korras tuleb välja töötada kutse-atesteerimise ühildamine ja töötada välja õpetaja karjäärimudel.
5. Palgaküsimuses tuleks alampalkade suuruses kokku leppida, keskmistest rääkimine on liiga eksitav.
6. Õpetajal peaks iga viie aasta tagant olema vaba tasustatud poolaasta.
EESTI ÕPETAJATE LIIT: „EESTI ÕPETAJA VÄÄRIB ROHKEM!“
2. september 2011
Õpetaja on teinud juba aastaid tööd tihti ülekoormatult ning alamakstuna. Pingeline töö ja elukutsega kaasnevad terviseriskid võtavad aga õpetajalt pidevalt midagi sellist, mida rahaga hüvitada ei saa. Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.
See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?
Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.
Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?048055) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.
Margit Timakov
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
margit.timakov@gmail.com
Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi tervitust algava kooliaasta puhul saab lugeda SIIN
Esmaspäeval, 6. juunil kohtusid Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmed haridusminister Jaak Aaviksooga. Peateemaks oli muidugi õpetajate töö ning kutsekvalifikatsiooniga seonduv, aga räägiti ka üldisematel haridusteemadel.
Eesti õpilased ja õpetajad on rahvusvaheliste uuringute põhjal igati hästi silma paistnud, kuid paradoksaalsel kombel on nad ise sealjuures kuidagi õnnetud ning rahulolematud. Sama tendentsi näitavad ka viimase kahe kuu jooksul ministrile tema palvel saadetud erinevate organistasioonide ja ühenduste “murekirjad” – probleemide hulk näib olevat väga suur. Ministri sõnul tuleks jõuda kokkuleppele, millised on kõige kiiremat sekkumist vajavad olukorrad ja asuda neid kohe lahendama, selle asemel, et end 70 erineva väikeprobleemiga killustada. Prioriteetide paljusus ja ähmasus ongi üks hariduselu stagneerumise põhjustest.
Õpetajate koolitusest ja täiendkoolitusest rääkides jõuti ühisele arusaamisele, et siin on vaja nii ülikoolide kui aineliitude suuremat sisulist koostööd, kuna 21. sajandi koolis ei ole enam võimalik 19.sajandist pärit hariduslike paradigmade najal õpetada.
Loomulikult puudutati ka õpetaja tööaja ja palgaga seotud probleeme. Ei saa normaalseks pidada paljude õpetajate puhul üle 50 tunni vältavat tegelikku töönädalat. Tuleb leida põhjused, miks see nii on ja võimalused töö paremaks planeerimiseks. Ministri sõnul saaksid koolijuhid ja õpetajad siin ise palju ära teha. Ei peaks kogu aeg ootama, et keegi kusagilt kõrgelt tuleb ja lahendab kõik probleemid.
Õpetajate palganumbri suurt kasvu pole praegu kahjuks oodata, sest hakkama tuleb saada olemasolevate ressurrside varal. Meie majanduskasv pole veel nii tugev, et sealt haridusele tuntavalt raha juurde tuleks.
Kindlasti oli see kohtumine heaks sissejuhatuseks pikemale dialoogile.
EÕL-i juhatuse liige Margit Timakov ning HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis
Esmaspäeval, 21. märtsil kohtusid Lehte Jõemaa ja Astrid Sildnik Austria õppe- ja järelaitamisinstitutsiooni OG LernQuadrat juhi härra Konrad Zimmermanniga, kes otsib Eestis, aga ka teistes Balti riikides ning Poolas koostööpartnereid
LernQuadrat on Austria kett, mis oma regionaalsete instituutide kaudu korraldab koolitust jning järelaitamistunde õpilastele ja üliõpilastele. Õppetund viiakse läbi väikestes gruppides (3 – 5 õpilast) või eratunnina kõikides ainetes.
LernQuadrat vahendab efektiivseid õppetehnikaid ning aitab õpilastel jõuda motiveeriva ja rõõmupakkuva õppimiseni. LernQuadrat on frantsiisipõhine süsteem, mis annab oma partneritele tõhusa pedagoogilise ja majandusliku tugistruktuuri ning sissetuleku. Lähemat infot leiab kodulehelt: www.lernquadrat.at
Kohtumisel jõuti järeldusele, et koostöö perspektiivid on head ning lepiti kokku edasise tegevuskava suhtes.
Õpetajatel, kes tunnevad kaastöö vastu huvi ja sooviksid osaleda pilootprojektis, palume sellest teatada Astrid Sildnikule e-posti aadressil: astrid.sildnik@gmail.com
Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast
Konverents toimus 24. märtsil 2005 Tallinna Inglise Kolledžis,
10.30 – 11.00 Registreerumine
11.00 Konverentsi avamine
11. 10.- 13.00 I Visioon eetilisest riigist
11.10-11.30 “Eetikast Eesti ühiskonnas “ – Margit Sutrop, Eetikakeskuse juhataja TÜ
11. 30-11.50 “Õpetaja kutse – eetika kas kaitseb või kohustab?” –Jaanus Noormägi, Tartu Teoloogia Akadeemia eetikakeskuse magistrant 11. 50 – 12.10 “Ajakirjanduseetika – võluvits või kattevari”. – Tarmu Tammerk, Pressinõukogu liige; uudisteagentuuri AFP Eesti korrespondent
12.10 –12.25 “Õpetajaeetika ja kutsestandard” – Maie Kitsing, Haridus- ja Teadusministeerium üldhariduse osakonna juhataja
12.25 –12.40 “Kutse-eetika õpetajakoolituse õppekavas” – Rain Mikser, TÜ Haridusteaduskond pedagoogika lektor
12.40 – 12.50 “ Eetika käsitlus – noore õpetaja kutseaastal “ – Valdek Rohtma, TPÜ kutseaasta programmijuht
12.50- 13.30 Lõuna
13.30 – 14.30 II “Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast” – moderaator Toomas Kink, TÜ Õpetajate Seminar
Martin Kaasik, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees
Kristel Niisuke, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Liisa Pakosta, Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige
Annika Tikerpuu, Lastekaitseliit,
Jüri Hansen, Linnade Liidu juhatuse liige
Pille Savisaar, Vene Keele Õpetajate Selts, Keila Gümnaasiumi õpetaja
14.30-15.30III Rühmatöö.
Kutse-eetika dokumendi arutelu ja seisukohtade kujundamine
15.30 – 16.00 Rühmatööde kokkuvõtted
16.00 – 16.20 “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika.” – Olav Aarna, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Esindajatekoja koosolek toimub laupäeval, 12. veebruaril algusega kell 11.00 Tallinna Õpetajate Majas aadressil Raekoja plats 14
Koosoleku teemad:
1. Õpetajatöö ja selle hindamine, kutsekvalifikatsioon ning atesteerimine. Arutelu koos HTM-i esindajatega
2. Õpetajate kongressi ettevalmistavate töörühmade moodustamine.
Päevakord:
I Sissejuhatus
1. EÕL IntelLeo projektirühm tutvustab maakonnatuuri tulemusi ja esitab õpetajate hulgas läbi viidud küsitluse kokkuvõtted. Põhiteemaks õpetaja tööaeg ja atesteerimine. M. Timakov, EÕL-i juhatuse liige, IntelLEO pojektirühma juht
2. Tutvustame õpetaja kärjääripuud. L. Jõemaa, EÕL-i juhatuse esimees
3. Ülevaade pedagoogide kvalifikatsiooni ja atesteerimisega seonduvast hetkeseisust. K. Kreegimäe, HTM-i üldharidusosakond, pedagoogide kvalifikatsiooni- ja atesteerimisvaldkonna peaekspert
Koosoleku II osa käsitleb
Õpetajate kongressi sisu ja töötoimkondade moodustamist. Selle punkti all mõelgem läbi vajadused ja korraldus.
NB! Iga organistasioon vastutab selle eest, et tema aineliidu esindajatekoja liikmed oleksid kohal. Kes kohe teab, et ei saa möödapääsmatuil asjaoludel ise tulla, see saadab volituse digiallkirjaga lehte.joemaa@mail.ee.
Juhul, kui teie organistasioonis on toimunud muudatused, valitud on uus aineliidu juht või antud volitused uuele esindajatekoja volinikule, siis tuleb juhatusel vormistada vastavad andmed. Blanketi leiate SIIT
Tiigrist üksi on vähe, nüüd tuleb ka lõvi KAIT – koostöö, areng ja IT!“
ÕPETAJA!!!
Tule õpetajate koostööd, arengut ja IKT-küsimusi arutama Eesti Õpetajate Liidu korraldatud vestlusringis.
4. novembril kell 16:00 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis
11. novembril 15:30 Tallinna Ühisgümnaasiumis
17. novembril kell 15:00 Tallinna Läänemere Gümnaasiumis
18. novembril kell 15:00 Paide Ühisgümnaasiumis
25. novembril kell 15:00 Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis
Rahvusvaheliseks õpetajatepäevaks sai valmis esimene Eesti Õpetajate Liidu infoleht
