Kuu: november 2013

Pressiteade

29.11.2013

Hariduse Kutsenõukogu kuulutas õpetaja kutse andja konkursi võitjaks Eesti Õpetajate Liidu.

28. novembril teatas SA Kutsekoda, et tänavu mais välja kuulutatud õpetaja, tase 7-1 ja õpetaja, tase 7-2  kutsete kutse andja avaliku konkursi võitjaks on Eesti Õpetajate Liit (EÕL). Uue nimega on tasemete nimetused vastavalt õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võisid sellise otsuse peamisteks argumentideks olla EÕLi pakutud nägemus laiapõhjalisest ja kaasavast kutsesüsteemist, realistlik nägemus valdkonna olukorrast ja töömahust, kutse andja kui institutsiooni ja kutseliidu eesmärkide kattumine ning loomulikult see, et paljud olulised partnerid EÕLi selles protsessis toetama on asunud.

EÕL peab kutseliiduna ülimalt oluliseks, et õpetajad oma töö sisu üle järjest rohkem ise otsustavad ning oma kutset väärtustavad. Õpetaja on kaugelt rohkem kui pelgalt tunni andja ning õpetaja roll peab suurenema nii kooli- kui kogukonnaelu korraldamises, mitte sellepärast, et nii saab õpetajale rohkem ülesandeid anda, vaid sellepärast, et kool ja kogukond (terve ühiskond) ei tule muud moodi toime.

EÕLi juhatuse liikmetena oleme teadlikud, et kutse andja roll ei ole ühelgi moel formaalsus. Kutsesüsteemi kui sellist veel ei ole ning meil endil tuleb see välja töötada nii, et me kõik õpetajatena ise tahame kutset kasutada tööalaselt paremate tulemuste saavutamiseks, enesetäienduseks õpetajale individuaalse arengu tööriistana ja haridussüsteemi  tööjaotuse paremaks korraldamiseks. Kutsesüsteem on ennekõike õpetajate täiendõppe-, koostöö- ja haridusvaldkonna töö- ning vastutusalasid korraldav võrgustik, mitte õpetajaid hindav või nende taset kontrolliv mehhanism. Kutse andja suurim väljakutse on koondada selles momendis kokku kõik see energia ja tarkus, mis haridusvaldkonnas ringleb ja panna käima üks toimiv lahendus.

Järgmiste sammudena kavatseb EÕL võimalikult operatiivselt anda koolidesse ja partneritele täiendamiseks ja kaasa mõtlemiseks-tegutsemiseks kutse andmise tegevuskava ning valmistada ette kutse hindajate konkursi. Esimesed uue kutsestandardi järgi kutse saajad võiksid kutsetunnistuse kätte saada juba 2014. a esimeses pooles.

Eestis töötab praegu kõigis üldhariduse kooliastmetes ja suundades üle 22 000 õpetaja.  Õpetajate ametijärke eelnevalt reguleeriva õpetajate atesteerimissüsteemiga on riigis otsustatud enam mitte jätkata, kuigi ametijärgud jäävad kehtima kuni nende aegumiseni.

 

Margit Timakov

EÕLi juhatuse esimees, EÕLi juhatuse nimel

 

 

Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja TLÜ Haridusinnovatsioonikeskuse ühisel jõul korraldatud konverents tõi kokku palju huvilisi. Erilise huviga oodati muidugi professor Pasi Sahlbergi esinemist, sest mitte igapäev ei kohtu Eesti õpetajad inimesega, kes kuulub hetkel üleilmses mastaabis tõhusaima haridussüsteemi arhitektide hulka. Ettekande slaide saab autori loal vaadata SIIT

Ka teiste esinejate mõtted leidsid elavat vastukaja ja vaatamata pikale päevale oli saal konverentsi lõpuni rahvast tulvil. Teadlased, koolijuhid, õpetajad ja ajakirjanikud avasid vanu teemasid uutest vaatepunktidest, rääkisid paradigmaatilistest muudatustest nii personaalsel kui globaalsel tasandil. Õpetajatööks ei piisa enam ainult aine- ja pedagoogikateadmistest, on vaja tajuda ning mõista ka maailma ja selles toimuvaid muutusi meie ümber.

Et konverentsil räägitu ei jääks vaid Tallinna Ülikooli Astra õppehoone seinte vahele, vaid leiaks ka laiemat vastukaja, lisame siin kodulehel viiteid meediakajastusele ning esinejate ettekannetele.

Huvilised saavad oma muljeid, aga veel parem, arvamuslugusid avaldada   Arvamusaias.

 

 

Õpetajatel on aeg selg sirgu lüüa ja võtta endale vastutus Eesti kooli tuleviku eest. Ei saa rahul olla olukorraga, kus otsuseid tehakse päevapoliitilistest valikutest  ning mitte rahva ja riigi kui terviku vajadustest lähtuvalt. Kuid selleks, et midagi hariduselus muutuks, peab õpetaja vahel ka klassiruumist välja tulema ja teiste õpetajatega arutama, analüüsima ja oma arvamust avaldama. Ja kui enamik õpetajaid leiab, et midagi tuleb muuta, siis ainult üheskoos on võimalik seda teha.

See on meie ajaloos juba korra toimunud: need õpetajad, kes 1917. aasta kevadel lõid Eesti Õpetajate Liidu, suutsid ühisel nõul ja jõul rajada meie rahvuslikule haridusele nii tugeva aluse, et see jaksas kanda eestluse elujõudu siiani välja. Praegu on olukord muutunud – nii globaalse kui lokaalse surve tõttu on sellesse vundamenti hakanud tekkima ohtlikud mõrad. Ametnikud püüavad neid küll kinni kleepida, aga sellest ei piisa. On vaja missioonitundega teotahtelisi asjatundjaid.

Eesti Õpetajate Liit ootab oma ridadesse inimesi, kes tahavad ja julgevad ise mõelda, otsustada ning vastutada. Liidu liikmeks astumise ankeedi saab täita SIIN

Loe ja räägi kaasa! Arvamusaed asub SIIN