Kuu: mai 2013

17.05.2013

EÕL: Õpetaja kutsestandard on sisuline ja kaasaegne dokument, aga suurem töö on alles ees.

15. mail, SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogus kinnitatud õpetaja kutsestandardist on töörühm lõppversiooniks teinud igati 21. sajandi ootustele ja võimalustele vastava õpetajaameti kirjelduse, hindab Eesti Õpetajate Liidu juhatus valminud dokumenti.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võib kutsestandardit lugedes esialgu üllatada kõigi nende oskuste ja teadmiste hulk, mida õpetajalt oodatakse, kuid suur hulk õpetajaid vastab nendele ootustele reaalselt ka juba täna. „Rohkem tähelepanu väärib see, et Kutsestandard toob väga ilmekalt välja, mis on erinevat ootustes 21. sajandi õpetajale võrreldes eelmise sajandi õpetajaga. Rõhuasetus on liikunud õppekava üldosa poole ning suurt rõhku on pandud õpetaja toimetulekule suhtlemisel ja õppetöö suhestamisel ühiskonnaga. Samuti on märkimisväärselt tõusnud ootus õpetaja rolli ja vastutuse suurenemisele nii koolikultuuris kui ühiskonnas laiemalt,“ selgitas Timakov, kelle sõnul ootab nii riik kui ühiskond 21. sajandi õpetaja kompetentside kirjeldust ning selles võtmes on hea, et need sõnastatud said. „Siiski võib ootuste ja tegelikkuse vahel olla teinekord kuristik, millest nüüd kutseomistamise süsteemiga sild üle ehitada tuleb.“

Kinnitamisele esitatud kutsestandardi suhtes jäi EÕL õpetajate kutseliiduna eriarvamusele õpetaja kutseastmete nimetuse osas ning kompromisslahendus eristada kutseastmed numbriliselt – 7-1 ja 7-2, jättes 8. taseme samuti kinnitamata, on parem vahelahendus kui vastuolulised nimetused.

Kutsestandardi vastuvõtmisega seoses väljendab EÕLi juhatus muret seoses kõlama hakanud mõtetega, et kutse omistajaks sobivad ka õpetajaskonnavälised institutsioonid. „Kindlasti on kutse omistamine õpetajate esindusorganisatsioonidele suur väljakutse, aga just ühiselt tuleb see lahendada. Siin on oma positsioon ja vastutus nii ülikoolidel, aineliitudel kui teistel,“ selgitas Timakov eelseisvaid väljakutseid.

EÕL on 1917. aastal asutatud Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

Margit Timakov                                            Peeter-Eerik Ots

EÕL juhatuse esimees                                 EÕL juhatuse liige

Vaata ka www.opetajateliit.ee , www.arvamusaed.ee

 

Ôpetaja kutsestandardi töörühma ligi poolteiseaastane töö jôudis 15. mail kutsenôukogu ette

Vastavalt saadud tööülesandele oli töörühm koostanud esmalt standardid viiele tasemele. Lôpusirgel sai Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusel viiest neli: kôrgkoolide antav esmakutse viidi kokku ôpetajakutsega (tase7-1).
Kuna kutsestandardi üks pôhieesmärkidest on anda ôpetajale tööriist oskuste kaardistamisel ja  oma arengu kavandamiseks, nägi töörühm positiivsena just astmete rohkust.

Lôpusirgel tôusid uuesti päevakorda nii tasemete arvu kui ka nende nimetuste küsimus.
Samad teema tôstatas ka kutsekomisjon, kus otsustati esmalt vastu vôtta 7. taseme kutsed tingnimetustega 7-1 ja 7-2 ning anda töörühmale lisaaeg ülesandega 8nda taseme kutsete ühendamiseks.

Ôpetajate abi ja aktiivset osalust läbi EÔLi oodatakse sobivate nimetuste leidmiseks ôpetaja arenguetappidele.

Edaspidises tegevuses peaks arvestama, et õpetaja kutsestandard annab vôimaluse väärtustada reaalset tööd, mitte pidada formaalset arvestust.

Ôpetaja kutsestandardi töörühm tuleb antud teemadel uuesti kokku augusti lôpuks. Kutsenôukogu järgmine koosolek on planeeritud novembri algusesse.

1. Kas kõik peavad nüüd endale õpetajakutse taotlema?

Ei pea, aga selline oleks päris kaunis perspektiiv, kus kutsesüsteem kõiki õpetajaid motiveeriks endale kutset taotlema. Kvaliteedimärk ikkagi.

2. Mis nüüd õpetaja jaoks teisiti on?

Otseselt ei muutu midagi. Positiivne on see, et on seni parimal moel kaardistatud see maailm, mida õpetajaks olemine tähendab ning see annab kindlasti hea aluse isikliku täiendõppeplaani koostamiseks. Samuti tekib võimalus avalikkusel paremini aru saada õpetajaameti mitmetahulisusest.

3. Miks kutsestandardisüsteem parem on kui atesteerimissüsteem?

Kutsestandardisüsteem on õpetajate endi jaoks ja enda poolt tehtud. Atesteerimine oli pigem õpetajate hindamine väljastpoolt.

4. Kellele on kutsestandardit vaja?

Õpetajale, ülikoolidele, riigile ja avalikkusele. Õpetajatel on parem planeerida oma võimalikku täiendõpet ja kogemuste omandamist; ülikoolid saavad konkreetse aluse õpetaja eriala õppekavade koostamiseks; riigil tekib võimalus saada selgem pilt ette sellest, mida õpetajatelt oodata; laiem avalikkus saab võimaluse paremini mõista õpetajaks olemise komplekssust.

5. Mida tähendab kutsestandard?

SA Kutsekoda koduleht kutsekoda.ee ütleb: Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

6. Kui kaua saadud kutse kehtib?

See on kutseandja ettepanek.

7. Kes annab Eestis õpetajakutset?

Kutseandja leidmiseks, kelleks kutsesüsteemi loogika alusel on vastava valdkonna kutseorganisatsioon, kuulutab SA Kutsekoda välja konkursi.

8. Kas standardid on muutumatud?

Üldpõhimõtted jah, detailid kindlasti mitte. Nende kaasajastamiseks annavad sisendi kutseliit koos aineliitude, ülikoolide jt asjaosalistega, et kutsestandard ajast maha ei jääks.

9. Millal saab hakata kutset taotlema?

Mitte varem kui 2013 hilissügisel, aga hetkel ei paista ühtegi põhjust kiirustamiseks.

10. Kas kutse saamine väljendub ka õpetaja palganumbris?

Seni sellist kokkulepet koolipidaja, riigi ja õpetajate vahel sõlmitud ei ole. EÕLi nägemuses kehtestab õpetaja kutsestandard siiski uue kvaliteedi, mille puhul ei sobi ka praegused palgakokkulepped.

11. Kas lasteaiaõpetajal on vaja taotleda õpetajakutset?

Idee järgi on kõigil, kellelt eeldatakse õpetaja kompetentse, vaja õpetaja kutset. Iseasi, kas lasteaiaõpetajal on vaja 7.taseme kutset või jõutakse siin mingi muu lahenduseni, ei ole veel teada.

12. Kas kutseõppeasutuse õpetajal on vaja õpetajakutset?

Kui töötab õpetajana, siis tulevikus küll. Kui kutsestandard näeb ette Kutsekooliõpetaja astme, on seal ka vajalik määratud. Täna kutseõpetajat eraldi puudutatud ei ole.