Eesti kultuuri ja teaduse edenemiseks on vältimatu, et lapsed omandaksid täpse emakeelse mõtlemis- ja väljendusoskuse. Vaimse loovuse aluseks jääb selge mõtlemine ning see toimub kõige tulemuslikumalt ikkagi emakeeles. Eesti Õpetajate Liidu algusaastatest alates on kantud hoolt selle eest, et meil oleks ja säiliks eestkeelne kool. Hoidkem ja armastagem seda.
Kaunist emakeelepäeva kõigile Eesti õpetajatele!
|
4.02.2015 Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuses (Narva mnt 25, ruum T410)
Registreerimine SIIN
|
Kutsetaotluste esitamise kevadvooru tähtaeg 5. veebruar hakkab järjest lähemale jõudma. Kahtluste ja kõhkluste vähendamiseks avaldame vastused senistel infopäevadel esitatud neljale kõige sagedasemale küsimusele.
(Siin toodud materjalid ei ole kohustuslikud, kuid võivad osutuda kasulikuks.)
1. Kuidas teha eneseanalüüsi?
Õpetaja professionaalsuse üks näitajaid on enesereflekteerimise oskus. Samas seda tegema asudes on tulemuseks tihti hoopis tegevuste kirjeldus, mitte mõtestatud analüüs. Sellega põhjalikumaks tegelemiseks võib osaleda HITSA “Tuleviku Õpetaja” programmis, aga sissejuhatavat materjali leiab ka SIIT.
2.Kuidas teha e-portfooliot?
Paljudel õpetajatel on tegelikkuses e-portfoolio ehk digitaalse arengumapi põhi juba olemas, sest Tiigrihüppe ja HITSA õpetajakoolitustel on oma ajaveebi tegemist õpetatud, tuleb lihtsalt aadress ja parool meelde tuletada. Kellel see aga tõesti puudub, siis on enimkasutatavad keskkonnad selleks www.blogger.com, wordpress.com, www.weebly.com. Ka on soovitav läbida “Tuleviku Õpetaja” eelmoodul “Õpetaja pädevused digiajastul” , sellest on palju abi. Ja veel: väga kasulik on oma e-portfooliot pidevalt täiendada, lisada sinna infot läbitud koolituste, õpilaste saavutuste, ürituste ja muude oluliste tegevuste kohta. Suurepäraseks näiteks hästi liigendatud materjalist on ajaveeb: https://sites.google.com/site/kutsegaopetajaareng Privaatsemat infot on võimalik parooliga kaitsta.
3. Mis on digipädevused? Appi! Ma ei oska ju!
Tegelikult oskate küll 🙂 Kui ei oskaks, ei oleks Te praegu siin. Õpetaja kutsestandardi puhul on lähtutud ISTE digipädevuste standardist, mis asub SIIN ja hindamismudelist, mis on SIIN Digipädevuste standard annab ettekujutuse, sellest kuhu pürgida ning hindamismudeli järgi saab pildi sellest, kus parasjagu ise ollakse. Kui Te olete loonud oma e-portfoolio ja täidate seda, siis on juba seegi hea tõestus Teie digipädevuste kohta.
4. Võõrkeeleoskus – kuidas ma seda tõestan?
Oma võõrkeele oskuse hindamisel on abiks keelte oskustasemete kirjeldused. E-portfoolios saab näidata, kuidas on võõrkeeleoskus Teie igapäevases elus kajastatud – rahvusvahelistel koolitustel või projektides osalemine, õppematerjalide koostamisel võõrkeelsete allikate kasutamine, võõrkeelse kirjanduse ja ajakirjanduse lugemine – võimalusi on palju. Vaja ainult meelede tuletada.
Kasuliike vihjeid leiab ka Europassikeskuse kodulehelt
Viljandis toimunud veretöö, kus õpilaste silme all tulistati surnuks kaitsetu naisõpetaja, on vapustanud kogu ühiskonda. Tänase päeva jooksul on meedias ilmunud kogenud erialainimestelt mitmeid artikleid ja nõuandeid, kuidas selle traumaatilise kogemusega ise toime tulla ja ka lastele toeks olla. Eesti Õpetajate Liidu hea partner, noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee on kokku pannud väikese abivahendi õpetajatele turvatunde ja vaimse heaaolu taastamiseks. Lehelt http://peaasi.ee/2014/10/toimetulek-psuhholoogilise-traumaga/ leiate häid nõuandeid nii endale kui ka teistele.
50 96 166 (Margit Timakov)|
Seoses filmipärandi päevaga kutsub Rahvusarhiivi filmiarhiiv kooligruppe tasuta ekskursioonile: Ekskursioon pikkusega 30-45 minutit sisaldab:
Filmiprogramm sisaldab videoülevaadet arhiivikogudest (10 min) ja 1939. aastast pärinevat dokumentaalfilmi “Eesti algkool” (10 min). Koostöös õpetajaga on võimalik ette valmistada ka temaatilisi filmiprogramme. Ekskursioonid toimuvad kokkulepitud kellaajal ajavahemikus 27-31. oktoober ja on eelregistreerimisega. Lisainfo ja registreerimine: |
Keskkonnaamet korraldab oktoobris ja novembris kuus regionaalset konverentsi, mis keskenduvad säästvale energiakasutusele.
Konverentsidel keskendutakse energiakasutuse teemadele: milleks ja kui palju me energiat kulutame, kuidas loomad energiat säästavad ja mida on inimesel neilt õppida, kas prügi on kütus, tooraine või kasutu rämps, mis on toiduenergia ja palju muud.
Energiateemadel arutlevad Erik Puura (Tartu Ülikool), Georg Aher (MTÜ Hared), Valdur Lahtvee (Säästva Eesti Instituut), Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tagli Pitsi (Tervise Arengu Instituut), Lauri Tammiste (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) ja paljud teised.
„Konverentsi töötubades antakse praktilisi soovitusi, mil moel kodus, kontoris ja koolis energiat kokku hoida või kuidas arvutada, kui palju kulub põlevkivi näiteks ühe liitri vee keetmiseks. Huvilised saavad kätt proovida lihtsamate energiateemaliste katsete läbiviimisel ja päikesepaneeli valmistamisel. Töötoas tutvustatakse ka internetipõhiseid energiateemalisi õppematerjale ja palju muud huvitavat,“ kommenteeris töötubade laia valikut Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Konverentsile oodatakse osalema keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesi: kooli- ja lasteaiaõpetajaid, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhte, keskkonnahariduskeskuste ja muuseumide töötajaid, haridusametnikke ja kõiki huvilisi, kes soovivad end paremini kurssi viia energia säästmise võimalustega.
Konverentsil osalemine on tasuta, osalemiseks tuleb valida endale sobiv konverentsipaik ning registreeruda. Registreerimine algab kuu aega enne konverentsi toimumist. Avatud on registreerumine Pärnus toimuvale konverentsile. Vaata lähemalt SIIT.
Kõigis regioonides pakutakse kindlal marsruudil tasuta bussitransporti konverentsile ja tagasi.
Konverentsid toimuvad:
16.10.2014 Pärnu, Pärnumaa Kutsehariduskeskus
23.10.2014 Haapsalu, Haapsalu Kultuurikeskus
30.10.2014 Tallinn, Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimaja
06.11.2014 Väimela, Võrumaa Kutsehariduskeskus
11.11.2014 Jõhvi, Jõhvi kontserdimaja
20.11.2014 Tartu, Tartu Kutsehariduskeskus
Konverentside ettekannete ja töötubade salvestused avaldatakse veebis https://www.youtube.com/user/
Keskkonnaamet korraldab regionaalseid keskkonnahariduse konverentse juba alates 2010. aastast ning nendest osavõtt on olnud alati rohkearvuline.
Regionaalsete konverentside korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keskkonnahariduse arendamine“.
Lisainfo:
Kristi Palm
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna programmi assistent
e-post kristi.palm@keskkonnaamet.ee
tel 5697 9334
Eesti Õpetajate Liidu juhatus tervitab kõiki õpetajaid ja koolitöötajaid uue õppeaasta alguse puhul!
Eesti Õpetajate Liit osales täna, 18. juunil Haridus- ja Teadusministeeriumis palgaläbirääkimistel. Teemadena olid laual õpetaja palga alammäär, õpetajate kutsekvalifikatsioon, tunnikoormus ja klassijuhatajatöö.
Erakordseks peame tänasel päeval õpetajate kutseliiduna seda, et osapooled on hoolimata sõnastusest ja erinevatest lähenemistest tegelikult orienteeritud sama eesmärgi saavutamisele. Positiivsena võib tõdeda, et ühise eesmärgina tajutakse õpetajaameti väärtustamist muuhulgas tippspetsialistile väärilise palgaga. Samuti ollakse ühel meelel, et kõik haridusüldsuse osapooled (õpetaja, koolijuht riik, koolipidaja) peavad võtma senisest suurema vastutuse.
Kartust teadmatuse ees vähendab ministeerium soov teha endast olenev, et õpetaja palgakorralduse küsimused oleksid selged enne uue eelarveaasta algust.
Kutseliiduna oli hea meel kuulda, et õpetajate kutsekvalifikatsioon on tõstetud palga- ning tööaja teemade juurde. Üha olulisemaks on astronoomiliste tundide lugemise asemel kujunemas õpetajatöö sisu.
Õpetajatöö tegelikul mõtestamisel (nii õpetaja enda kui ühiskonna jaoks) ja jätkusuutlikusel muutuva ajaga kaasaskäimisel on hindamatu väärtusega kutsesüsteem. See loob lisaks valikutele ja vastutusele ka võimaluse tuua meie haridusmaastikule kauaoodatud uus õpikäsitus.
Arutelu tulemusena siduvaid kokkuleppeid ei sõlmitud, kuid lepiti kokku, et järgmisel korral kohtutakse augustis, millele eelnevalt osapooled oma ettepanekute paketi kokku panevad. Võib öelda, et oleme õigel kursil, kuid pikk tee on veel minna. Konstruktiivsed arutelud on kindlasti hea lähtekoht sihtpunkti jõudmiseks.
Täna, 27. mail möödub Eesti Õpetajate Liidu asutamisest 97 aastat. Meenutame sügava tänutundega toonaseid koolmeistreid, kellel jätkus energiat ja julgust 1917. pöördelistel aegadel asuda Eesti koolielu uueks looma, rajades sellega püsiva vundamendi meie rahva vaimukultuuri edenemisele ning säilimisele.
Mälestame neid õpetajaid, kes on langenud Eesti vabaduse eest võideldes või kannatanud poliitiliste repressioonide all. Mõtleme austusega õpetajatele, kes aastakümnete jooksul on hoidnud eesti õpetamis- ja õppimiskultuuri kõrgtasemel.
Soovime kõigile eesti õpetajatele tugevat elujõudu ja armastust!
Eesti Õpetajate Liidu juhatus
Hariduse Kutsenõukogu 22. mai koosolekul valiti Eesti Õpetajate Liit avaliku konkursi alusel õpetaja, tase 6 ja meisterõpetaja, tase 8 kutse andjaks. (vt ka Kutsekoja uudiseid)
ÕPETAJA KUTSE TAOTLEMISE HINDAJATE KONKURSS
Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja konkursi hindajate leidmiseks kutsete
õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7 taotlemisel.
Hindaja ülesanneteks on:
– hinnata kutsetaotlejate kompetentside vastavust kutsestandardile,
– anda hinnang enda kompetentsidele tuginedes,
– olla erapooletu,
– vajadusel külastada, vaadelda kutsetaotleja tunde,
– anda tagasisidet,
– nõustada taotlejaid.
Hindaja peab olema:
– tugeva praktilise pedagoogika kogemusega,
– hea eneseväljendusoskusega,
– näidanud üles head otsustusvõimet,
– meisterõpetaja, tase 8 kompetentsidega,
– valmis hindajate regulaarseks koolitusteks,
Kui Sul on soov panustada eesti õpetajate professionaalsuse arendamisse,
tule osale õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7 hindaja konkursil ja saada
1) oma CV ja motivatsioonikiri,
2) kaks soovituskirja, mis kinnitavad Sinu senist tegevust nõustaja, otsustaja või
teiste töö hindajana
e-posti aadressil: eestiopetajateliit@gmail.com hiljemalt 26. jaanuariks 2014.
Soovi korral tee seda juba oma isikliku portfoolioga, mis tugineb meisterõpetaja
kutsestandardile.
Aasta 2013 tõi eesti õpetajate professionaalse arengu hindamisse ja edendamisse paradigmaatilise muutuse – kinnitati õpetaja kutsestandardid. Senikehtinud riiklik atesteerimissüsteem ei vastanud enam vajadustele ning oli liialt sõltuv subjektiivsetest asjaoludest, mitte õpetaja tegelikust professionaalsusest. Eesti õpetajate liitu on aastate jooksul korduvalt informeeritud juhtumitest, mil oma ametijärku tõsta sooviv õpetaja ei leidnud kooli juhtkonnalt toetust ja oli sunnitud sellest mõttest loobuma. Ka olid mitmedki atesteerimistingimused sobilikud küll suurtes koolides töötavatele õpetajatele, kuid raskesti täidetavad väiksemate maakoolide tublide pedagoogide jaoks. Ilmselt olid ebavõrdsed taotlemistingimused üks põhjustest, millega seletada atesteeritud õpetajate väikest arvu (eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147).
Uus kutseomistamissüsteem on oma olemuselt õpetajasõbralikum ja läbipaistvam.
Loe kvalifikatsiooniraamistikust lähemalt SIIT
