Kuu: september 2011

Laupäeval, 24. septembril 2011 toimus Eesti Õpetajate Liidu laiendatud Esindajatekoja koosolek, kuhu olid kutsutud kõikide aineliitude esindajad. Arutati õpetajatöö mitmekülgseid probleeme haridusmaastikul ning jõuti järeldusele, et ühiselt teisigi sihtrühmi kaasates on vaja enam rõhutada 21. sajandi õppimise ning õpetamise võimalusi ning vajadusi. Ühiselt lepiti kokku järgnevas:

1. Õpetaja õppetundide normkoormus peaks olema 18 tundi (suurenenud töökohustused uue PGS-i valguses, materjalide puudus, jne) ja kindlasti peaks põhikooli klassis olema maksimaalselt 24 õpilast.
2. Tuleb moodustada aineliitude ülesed ühised töörühmad õpetajate tegeliku olukorra kaardistamiseks.
3. Õpetajatele tuleb tagada ligipääs isiklikele andmetele EHISes ja aineliitude juhatajatele aineõpetajate andmetega kursis olemiseks.
4. Kiiremas korras tuleb välja töötada kutse-atesteerimise ühildamine ja töötada välja õpetaja karjäärimudel.
5. Palgaküsimuses tuleks alampalkade suuruses kokku leppida, keskmistest rääkimine on liiga eksitav.
6. Õpetajal peaks iga viie aasta tagant olema vaba tasustatud poolaasta.

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „EESTI ÕPETAJA VÄÄRIB ROHKEM!“

2. september 2011

Õpetaja on teinud juba aastaid tööd tihti ülekoormatult ning alamakstuna. Pingeline töö ja elukutsega kaasnevad terviseriskid võtavad aga õpetajalt pidevalt midagi sellist, mida rahaga hüvitada ei saa. Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.

See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?

Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.

Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?048055) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi tervitust algava kooliaasta puhul saab lugeda SIIN