Rubriik: Uudised

Juhatuse liikmed Astrid Sildnik, Margit Timakov ja Maila Võrno kohtusid teisipäeval, 8. novembril 2011 kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, et edendada sisulist dialoogi otsustajatega riigis. Arutluse all olid õpetajatööd puudutavad küsimused haridussüsteemi stabiilse ning kindla edasiliikumise nimel. Juhatuse liikmed avaldasid arvamust, et püsivate muutuste saavutamiseks tuleb: 1) jõuda kiirelt erakondade üleste hariduskokkulepeteni 2) selgeks rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse ebaselged kohustused ja ülesanded hariduses (nt riiklik järelevalve, rahastusmudelite pidavus (koefitsendid?)), 3) riigipoolne õpetajatöö tegelik väärtustamine (õpetajate palgapoliitika ümbervaatamine, õpetaja kvalifikatsioon ja enesetäiendamine, õpetaja motivatsioon), 4) õpilastele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele kooliharidusele. Kultuurikomisjoni esimees pakkus konkreetseks probleemide lahendamise alustuseks PGS-i monitoorimist ning palus selleks ka õpetajatepoolset sisendit. Selles valguses otsustati aasta alguses ühiselt maha istuda.

Pressiteade
14. oktoobril 2011

Kolmapäeval, 12. oktoobril 2011 kohtusid Rahvusraamatukogus koolielu teravate probleemide arutamiseks Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Lastevanemate Liidu esindajad.

Osapooled on mures eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast. Hetkeolukord, kus kolm osapoolt – õpilane, õpetaja ja koolijuht – ei tunne ennast kindlana, ei võimalda edukalt täita koolile ühiskonna poolt seatud eesmärke. Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevatemuudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine.

Olukorra parandamiseks on nimetatud huvigrupid asunud tõsiselt ühisesse paati ja vaid koos tegutsedes on võimalik soovitud tulemusi saavutada. Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et:

– hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit

– muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses on vaja nüüd ja praegu

– kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks

– 21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja reaalset koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta

– olukorra parandamiseks on vaja reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Osalenud on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Lastevanemate Liit

Laupäeval, 24. septembril 2011 toimus Eesti Õpetajate Liidu laiendatud Esindajatekoja koosolek, kuhu olid kutsutud kõikide aineliitude esindajad. Arutati õpetajatöö mitmekülgseid probleeme haridusmaastikul ning jõuti järeldusele, et ühiselt teisigi sihtrühmi kaasates on vaja enam rõhutada 21. sajandi õppimise ning õpetamise võimalusi ning vajadusi. Ühiselt lepiti kokku järgnevas:

1. Õpetaja õppetundide normkoormus peaks olema 18 tundi (suurenenud töökohustused uue PGS-i valguses, materjalide puudus, jne) ja kindlasti peaks põhikooli klassis olema maksimaalselt 24 õpilast.
2. Tuleb moodustada aineliitude ülesed ühised töörühmad õpetajate tegeliku olukorra kaardistamiseks.
3. Õpetajatele tuleb tagada ligipääs isiklikele andmetele EHISes ja aineliitude juhatajatele aineõpetajate andmetega kursis olemiseks.
4. Kiiremas korras tuleb välja töötada kutse-atesteerimise ühildamine ja töötada välja õpetaja karjäärimudel.
5. Palgaküsimuses tuleks alampalkade suuruses kokku leppida, keskmistest rääkimine on liiga eksitav.
6. Õpetajal peaks iga viie aasta tagant olema vaba tasustatud poolaasta.

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „EESTI ÕPETAJA VÄÄRIB ROHKEM!“

2. september 2011

Õpetaja on teinud juba aastaid tööd tihti ülekoormatult ning alamakstuna. Pingeline töö ja elukutsega kaasnevad terviseriskid võtavad aga õpetajalt pidevalt midagi sellist, mida rahaga hüvitada ei saa. Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.

See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?

Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.

Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?048055) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi tervitust algava kooliaasta puhul saab lugeda SIIN

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse  18. juuni koosolekul valiti  ühehäälselt  uueks juhatuse esimeheks Margit Timakov.

Esmaspäeval, 6. juunil kohtusid Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmed haridusminister Jaak Aaviksooga. Peateemaks oli muidugi õpetajate töö ning kutsekvalifikatsiooniga seonduv, aga räägiti ka üldisematel haridusteemadel.

Eesti  õpilased ja õpetajad on rahvusvaheliste uuringute põhjal igati hästi silma paistnud, kuid paradoksaalsel kombel on nad ise sealjuures kuidagi õnnetud ning rahulolematud. Sama tendentsi näitavad ka viimase kahe kuu jooksul ministrile tema palvel saadetud erinevate organistasioonide ja ühenduste “murekirjad” – probleemide hulk näib olevat väga suur. Ministri sõnul tuleks jõuda kokkuleppele, millised on kõige kiiremat sekkumist   vajavad olukorrad ja asuda neid kohe lahendama, selle asemel,  et end 70 erineva väikeprobleemiga killustada. Prioriteetide paljusus ja ähmasus ongi üks hariduselu stagneerumise põhjustest.

Õpetajate koolitusest ja täiendkoolitusest rääkides jõuti ühisele arusaamisele, et siin on vaja nii ülikoolide kui aineliitude suuremat sisulist  koostööd, kuna  21. sajandi koolis ei ole  enam võimalik 19.sajandist  pärit hariduslike paradigmade najal õpetada.

Loomulikult puudutati ka õpetaja tööaja ja palgaga seotud probleeme. Ei saa normaalseks pidada  paljude õpetajate puhul üle 50 tunni vältavat  tegelikku  töönädalat. Tuleb leida põhjused, miks see nii on ja võimalused töö paremaks planeerimiseks. Ministri sõnul saaksid koolijuhid ja õpetajad siin ise palju ära teha. Ei peaks kogu aeg ootama, et keegi kusagilt kõrgelt tuleb ja lahendab kõik probleemid.

Õpetajate palganumbri suurt kasvu pole praegu kahjuks oodata, sest hakkama tuleb saada olemasolevate ressurrside varal. Meie majanduskasv pole veel nii tugev, et sealt haridusele tuntavalt raha juurde tuleks.

Kindlasti oli see kohtumine heaks sissejuhatuseks pikemale dialoogile.

Esmaspäeval, 21. märtsil kohtusid Lehte Jõemaa ja Astrid Sildnik  Austria õppe- ja järelaitamisinstitutsiooni  OG LernQuadrat   juhi härra Konrad Zimmermanniga,  kes otsib Eestis,  aga ka teistes Balti riikides ning Poolas koostööpartnereid

Esindajatekoja koosolek toimub  laupäeval, 12. veebruaril algusega kell 11.00  Tallinna Õpetajate Majas aadressil Raekoja plats 14

Koosoleku teemad:

1. Õpetajatöö ja selle hindamine, kutsekvalifikatsioon ning atesteerimine. Arutelu koos HTM-i esindajatega

2. Õpetajate kongressi ettevalmistavate töörühmade moodustamine.

Päevakord:

I Sissejuhatus

1. EÕL IntelLeo projektirühm tutvustab maakonnatuuri tulemusi ja esitab õpetajate hulgas läbi viidud küsitluse kokkuvõtted. Põhiteemaks õpetaja tööaeg ja atesteerimine. M. Timakov, EÕL-i juhatuse liige, IntelLEO pojektirühma juht

2. Tutvustame õpetaja kärjääripuud. L. Jõemaa, EÕL-i juhatuse esimees

3. Ülevaade pedagoogide kvalifikatsiooni ja atesteerimisega seonduvast hetkeseisust. K. Kreegimäe,   HTM-i üldharidusosakond, pedagoogide kvalifikatsiooni- ja atesteerimisvaldkonna peaekspert

Koosoleku II osa käsitleb

Õpetajate kongressi sisu  ja töötoimkondade moodustamist. Selle punkti all mõelgem läbi vajadused ja korraldus.

NB! Iga organistasioon vastutab selle eest, et tema aineliidu esindajatekoja liikmed oleksid kohal. Kes kohe teab, et ei saa möödapääsmatuil asjaoludel ise tulla, see saadab volituse digiallkirjaga lehte.joemaa@mail.ee.

Juhul, kui teie organistasioonis on toimunud muudatused, valitud on uus aineliidu juht või antud volitused uuele esindajatekoja volinikule, siis tuleb juhatusel vormistada vastavad andmed. Blanketi leiate  SIIT

Tiigrist üksi on vähe, nüüd tuleb ka lõvi KAIT – koostöö, areng ja IT!“

ÕPETAJA!!!

Tule õpetajate koostööd, arengut ja IKT-küsimusi arutama Eesti Õpetajate Liidu korraldatud vestlusringis.

4. novembril kell 16:00 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis

11. novembril 15:30 Tallinna Ühisgümnaasiumis

17. novembril kell 15:00 Tallinna Läänemere Gümnaasiumis

18. novembril kell 15:00 Paide Ühisgümnaasiumis

25. novembril kell 15:00 Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis

Rahvusvaheliseks õpetajatepäevaks sai valmis esimene Eesti Õpetajate Liidu infoleht

… toimus 25. septembril. Arutleti organisatsiooni hetkeseisu üle ja otsustati uue  juhatuse tegevuse  põhisuunad. Samuti jagati ning kinnitati juhatuse liikmete töövaldkonnad.

Lehte Jõemaa – juhatuse esimees
Ester Muni – juhatuse esimehe abi
Elbe Metsatalu – arendusjuht, hariduspoliitika
Maila Võrno – õpi- ja töökeskkond
Katrin Meinart – õpetaja professionaalne areng ja täiendkoolitus
Astrid Sildnik – meedia, haridustehnoloogia
Margit Timakov – välissuhted , IntelLEO projektijuht

Arutleti organisatsioonijuhtimisega seotud küsimusi ja otsustati juhatuse liikmete parema informeerituse ja koostöö huvides lisaks korralistele kontaktkoosolekutele hakata pidama ka  iganädalasi Skype´ koosolekuid.

Veel otsustati alustada alates oktoobrist Eesti Õpetajate Liidu infolehe avaldamisega. Kuna Eesti Õpetajate Liidu üheks prioriteediks on õpetajate koostöö ja professionaalse arengu toetamine, siis otsustati korrladada maakonnatuure Eesti erinevatesse paikadess, tutvustamaks Eesti Õpetajate Liidu tegevust ning arutlemaks õpetajate rõõmude ja murede üle.

Suurematest ettevõtmistest jätkab EÕL  “Eesti kauni kooli” projektiga tegelemist ning alustab ettevalmistusi õpetajate kongressi korraldamiseks.

Tallinnas toimus 16. augustil  Eesti Õpetajate Liidu juhatuse ja aineliitude  esindajatekoja koosolek. Juhatuse esimees  Lehte Jõemaa esitas ülevaatliku aruande viimase perioodi tegevustest ja pärast seda toimus uue juhatuse valimine. Valituks osutusid Lehte Jõemaa, Margit Timakov, Ester Muni, Elbe Metsatalu, Maila Võrno, Katrin Meinart ja Astrid Sildnik.

Arutleti Õpetajate Liidu edasiste tegvussuundade üle ja leiti, et enim tähelepanu tuleb pöörata õpetajate professionaalse arengu toetamisele ja koostööle erinevate institutsioonide, aineliitude ja õpetajate vahel. Selle valdkonnaga sobitus ka Margit Timakovi ülevaade InteLEO projekti raames tehtust. Veel diskuteeriti  selle üle, millised täiendkoolitusvajadused on hetkel aktuaalsed ja mida Õpetajate Liit saab selle heaks teha. Järgmine esinadajatekoja koosolek toimub 2011. aasta veebruaris,