Eesti Omavalitsusliitude Ühendus on vastu õpetajate astmepalgatõusule

Eesti Omavalitsusteliitude Ühendus märgib rahuldusega, et võrreldes 12.09.2002.a Vabariigi Va-litsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu vahel sõlmitud kokkuleppega 2003.a riigieelarves kohalike omavalitsuste eelarvete tasandamises ja täiendavas toetamises on osa eraldisi kohalikele eelarvetele 2003.a riigieelarve eelnõus kasvanud.

Samas avaldame otsustavat protesti Vabariigi Valitsuse sellise tegevuse vastu, kus läbirääkimiste kokkuleppeid rikutakse kohe peale nende allakirjutamist.
Eesti Omavalitsusteliitude Ühendus ei saa nõustuda haruministeeriumide igasuguse loogika ja põhjuseta sekkumisega toimivatesse süsteemidesse ja üksikute objektide rahastamise kavadesse, aga samuti mistahes erakorraliste, v.a. välise jõu tagajärjel tekkinud põhjustel, eraldiste tegemi-sega maakondade eelistustes puuduvaile objektidele.

Seoses eeltooduga teeb Eesti Omavalitsusliitude Ühendus Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule järgmised ettepanekud:

1. suurendada 2003.a riigieelarves kohalike eelarvete tasandusfondi eraldatavat summat 2002.a riigieelarve (koos lisaeelarvetega) mahuni, s.o 1 153 miljoni kroonini;
   
2. kajastada riigieelarve eelnõus sihtotstarbelisena kavandatud vahendid riigieelarves eraldistena tasandusfondist, mille eraldamiseks ja kasutamise täpsustamiseks antaks volitus Vabariigi Valitsusele ning mis toimuks Omavalitsusliitude Koostöökoguga eelnevalt kooskõlastatud vastava määruse alusel;
   
3. mitte suurendada riigieelarves haridustoetuseks eraldatud vahendite arvel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 nimetatud pedagoogide astmepalkade määra, lubada kohalikul omavalitsusel neid vahendeid kasutada pedagoogide töötasu tõstmiseks tu-lenevalt vajadusest ja tööjõuturu olukorrast;
4. suurendada investeeringutoetusi maakondade poolt esitatud ettepanekute põhjal vä-hemalt 2002.a riigieelarve (koos lisaeelarvetega) mahuni, s.o 244,59 miljoni kroonini ning kavandada investeeringutoetused objektidele vastavalt maakondade ettepaneku-tes kavandatud mahtudele ja maakondades kokkulepitud jaotusele;
5. täpsustada sotsiaalhoolekande seadust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud koolitoiduks eraldatavate vahendite kasutamise põhimõtteid, andes omavalitsusele suuremad õigused toetuste eraldamise ja vabade vahendite kasutamise otsustamisel.

Toomas Välimäe
Eesti Omavalitsusteliitude Ühenduse
aseesimees

Lisa 1

Selgitus Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse 15.10.2002.a kirja juurde

2003.a eelarveläbirääkimiste tulemused kajastusid järgmiselt:

Märkused:
(1) Läbirääkimistel käsitleti neid vahendeid 2002.a riigieelarve metoodika kohaselt mitte sihtots-tarbelistena, vaid "Eraldistena valla- ja linnaeelarvete toetusfondi, mis jaotatakse Vabariigi Va-litsuse poolt kehtestatud korras," vana riigieelarveseaduse käsitluse kohaselt artikli 51 all.
(2) Nimetatud summa oli valitsusdelegatsiooni ettepanek. Pooled olid seisukohal lugeda kokkule-pe tasandusfondi suuruses saavutatuks juhul kui tasandusfondi suurus on vähemalt 2002.a tase-mel (k.a 2002.a lisaeelarved), kokku seega 1 153 300 000 krooni.

Investeeringutoetused

Läbirääkimiste tulemustes kajastatud eriarvamused

1. Omavalitsusliitude Koostöökogu ei nõustu kohalike eelarvete investeeringutoetusteks kavan-datud vahendite summaga.
   
2. Omavalitsusliitude Koostöökogu ei nõustu munitsipaalteede ja -tänavate hoiuks eraldatavate vahendite jaotuse üle otsustamise andmisega Teede- ja Sideministeeriumile ning peab ots-tarbekaks jaotada eraldatavad vahendid kohalikele eelarvetele tehtavate eraldiste real (2002.a klassifikaatori osa 159, osa 03, art 52) munitsipaalteede ja -tänavate pikkuse järgi kõigi omavalitsusüksuste vahel ning taotleb nimetatud otstarbeks 150 miljonit krooni.

Loomulikult ei ole Eesti Omavalitsusliitude Ühendus omavalitsuste eelarvetele eraldatavate va-hendite hulga suurendamise, vaid riigieelarves nende eraldiste kasutamise kajastamise mooduse vastu ning näeb vahendite sellisel eraldamisel rida küsitavusi.

Kui haridustoetuseks ja koolilõuna maksumuse vähendamiseks tehtavad eraldised oma olemuselt võiksid mingitel tingimustel olla sihtotstarbelised tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja Vabariigi valitsuse vastavatest määrustest, siis eraldised koolieelsete lasteasutuste ja huviala-koolide pedagoogide palkade ühtlustamiseks, väikesaarte täiendavaks toetuseks ja toimetuleku-toetuste väljamaksmiseks ei saa seda kindlasti olla. Seda järgmiste vastuolude ja probleemide tõttu:

1. Omavalitsused taotlesid eelarvetele 270 miljonit krooni täiendavat toetust kohalikust eelar-vest töötasu saavate koolieelsete lasteasutuste, huvikoolide ja kultuuritöötajate palgataseme lähendamiseks munitsipaalkoolide pedagoogide palgatasemele. Kokkuleppele jõuti sel aas-tal 100 miljoni krooni ulatuses. Eeltingimuseks oli see, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §?s 44 käsitletud pedagoogide astmepalgamäärasid ei tõsteta ning täiendavalt selleks eralda-tavate vahendite arvel töötasu tõstmise otsustab omavalitsus tulenevalt vajadusest ja tööjõu-turu olukorrast. Paraku on riigieelarve projektis haridustoetuse osa suurendatud 152 miljoni krooni ulatuses, mis on ette nähtud just astmepalgamäärade kasvuks. Seega kokkuleppes omavalitsustele eraldatud 100 miljonit krooni ei lähenda palgatasemeid, vaid süvendab jät-kuvalt lõhet sama ametinimetuse ja ettevalmistusega töötajate vahel. Riigieelarve eelnõus ei ole ka täielikult kirjeldatud kokkuleppes nimetatud valdkondi, milles töötavate teenistujate palgataseme ühtlustamiseks on vahendid ette nähtud. Lisaks eeltoodule võib tekkida olu-kord, kus järgnevate aastate riigieelarves omavalitsuste eelarvete toetamiseks sellisel otstar-bel ja mahus vahendeid ei kavandata. Tõstatub küsimus, millistest vahenditest siis makstak-se välja kord juba tõstetud töötasu.
   
   
2. Toimetulekutoetuste väljamaksmiseks määratavate vahendite mahtu suurendati peale kok-kuleppe allakirjutamist 37,6 miljoni krooni, kusjuures reservi ei loodud. Vahendid kajastati sihtotstarbelisena. Tulenevalt samal ajal kasutusele võetavast vahendite omavalitsuste vahel jaotamise uuest süsteemist ei ole kindel, et ühtedel omavalitsustel piisab vahendeid toimetu-lekutoetuste väljamaksmiseks. Samal ajal jääb teistel väljamaksetest vahendeid üle, ning nad ei saa neid kasutada teiste sotsiaalhoolekande valdkonna kulude katmiseks, vaid peavad tagastama riigieelarvesse tulenevalt sihtotstarbeliste vahendite kasutamise korrast.
   Nende vahendite sihtotstarbelisena kajastamisel oleks tarvis kasutada koolilõuna hinna vä-hendamiseks eraldatavate vahendite kasutamise seadusandlikku põhimõtet. Sotsiaalhoole-kande seaduses tuleks riigieelarvest eraldatavate vahendite kasutusalaks sätestada omava-litsuste sotsiaalvaldkonna kulude täiendamine, millest tuleb kohustuslikuna katta toimetu-lekutoetused elanikele. Vahendite ülejäägi korral võiks lubada nende kasutamist muudeks sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalvaldkonna muude kulude katmiseks. Vastasel juhul on omava-litsused sunnitud protestima sotsiaaltoetuste väljamaksmise ülesande panemise omavalit-sustele kui riikliku ülesande üleandmise ilma selle täitmiseks vahendite eraldamiseta.
   
   
3. Väikesaarte täiendavaks toetuseks eraldatavate vahendite sihtotstarvet on loogiliselt üldse raske ette kujutada. Seda ei ole ka riigieelarve eelnõus tehtud.
   
   
4. Investeeringutoetusteks kavandatavate vahendite mahuga omavalitsuste esindus läbirääki-mistel ei nõustunud. Ministeeriumidevahelise komisjoni ettepanekul kajastati ülalnimetatud summad läbirääkimiste protokollis. Riigieelarve üleandmisel oli see summa võrreldes läbi-räägituga vähenenud 28,05 miljoni ja võrreldes 2002. aastaga 69,15 miljonit krooni võrra, sellest 32,8 miljoni krooni kultuuri ja 36,35 miljoni krooni hariduse valdkonnas.
   
   
5. Paljudes Eesti maakondades on juba aastaid kehtinud kokkulepe, et riigilt investeeringutoe-tuste eraldamisel rahastatakse esmalt kokkulepitud mahus maakonna kokkulepitud eelistuste esimeses järjekorras olev objekt, seejärel teine ning seejärel järgmisi sama põhimõtte alusel. Sellistest kokkulepetest on omavalitsused otsuste tegemisel kinni pidanud ning see on and-nud omavalitsusele kindluse edasiste lepingute sõlmimiseks ja rahastamiseks.
   Haridusministeeriumi poolt 2003. aastaks (kultuuriministeeriumi poolt 2002.a) kavandatud investeeringutoetuste jaotamine tekitab paljudele omavalitsustele probleeme nii kogu fi-nantsplaneerimisel kui riigihanke korraldamisel ehitaja ning seadmete tarnija leidmiseks, aga samuti laenude saamisel ja tagasimakse graafikute koostamisel. Nende konkreetsete probleemide kõrval tekib kahtlus kokkulepete sõlmimise ja koostöö mõtekuses kui üks ministeerium arvab ennast pädevamaks investeeringu kavandajast.