Laste – ja noorukite vägivald.

Oma organisatsioonis oleme selle teema seostanud hariduse kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Vägivald sunnib siis kui inimestel jäävad mingid vajadused rahuldamata:
olgu sees siis ebarahuldav elukvaliteet, tunnustusvajadus, hoolimine, sallivuse ja tolerantsuse puudumine või madal eneseväärikus.

EÕL on püüdnud seista hariduse kvaliteedi tõstmise eest ning igati toetanud õpetajate professionaalsuse arengut, töö kvaliteeti ja õpikeskkonda.
Selleks oleme läbi viinud 3 kongressis 1996, 1999 ja 2003.
Viimane neist teemal “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika “
Kõikidel kongressidel oleme käsitlenud ka massikommunikatsiooni ja meedia rolli ühiskonnas. Juhtinud ühiskonna ja riigiorganite tähelepanu vägivalda propageerivatele filmidele ja eetika puudumisele TV programmides varastel õhtutundidel. Vägivalda süvendavad vägivaldsed arvutimängud.
EÕL on moodustatud töötoimkonnad, mis on osalenud hariduspoliitika väljatöötamise protsessis, mille eesmärgiks on ikka olnud õpetajate professionaalsuse ja töö kvaliteedi tagamine.

Moodustatud on töötoimkonnad:

1. Õpetajate ettevalmistamine
2. Täiendkoolitus
3. Töökeskkond ja -võime
4. Õppekava, õppevara ja riigieksamid
5. Kutseomistamine
6. Palk ja atesteerimine

Oleme vastu olnud igasugustele mõttetutele ja põhjendamatutele dokumentidele, mis on olnud välja töötatud ametnike kabinetivaikuses ja mis tegelikult ei ole toetanud töö kvaliteeti koolis, või on toonud kaasa asjatut tööajakulu.
Ametnike ja õpetajate koostöö põhimõtete loomiseks on tegelikult vaja teha veel suuri jõupingutusi, et tekiks vastastikune mõistmine, et usalduskriis ületatud saaks ning osutuks võimalikuks kahepoolne avatud ja aus kommunikatsioon, ühiste eesmärkide nimel.

Termin koolivägivald vajab lahtimõtestamist ja selgitamist, mida me selle sõna tähenduses tegelikult mõistame.
Kool toimib ühiskonnas ja on ühiskonnas toimuvast mõjutaud.
Õpilase omavaheline kiuslemine ei sünni klassiruumis kogenud õpetajate silme all. Seda juhtub vahetunnis kui õpetajat pole lähedal või siis väheste kogemustega õpetajate tundides, märksa enam aga kooliteel ja õpilaste omavahelises suhtlemises väljaspool kooli. Laste vägivald on eelkõige linnakoolide probleem, mille tingib ülerahvastatud koolimaja, suur õpilaste arv klassis ja sellest tingitud õpilaste anonüümsus.

Kui koolivägivallaks nimetada aga õpetajate liigset nõudlikkust riikliku õppekava täitmisel ja karmi hindamispoliitikat, siis siin on õpetajad võtnud lihtsalt liiga suure vastutuse õpilase õppimise eest endi kanda.
Siin pole õpetajad hästi suutnud seista oma õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse eest.
Kahtlematult annavad õpilased õpetajatööle objektiivne hinnang alles aastate pärast peale kooli lõpetamist. Sageli on see siis hoopis teistsugune kui tundus õppimise ajal.

Kus on piir õpilaste omavahelise nääklemise, kiusamise ja vägivalla vahel? Kuidas probleemiga tegeldakse ?

Koolides on rakendatud tööle spetsialistid: koolipsühholoog ja viimasel ajal ka sotsiaalpedagoog. Meeskonnatöö on kujunemas aga kvaliteetne koostöö nõuab arenguks aega.
Arupidamiste käigus oleme märganud spetsialistide koolituse nõrka lüli. Õpetajate puhul väljendub see kaasaegse käsitluse puudumises laste arengupsühholoogia tundmisel, enesekehtestamises ja väheses ning ebakvaliteetses koolipraktikas. Vajaka jääb psühholoogide töö kvaliteedis ja noortel sotsiaalpedagoogidel töö- ja elukogemuste puudumisest.

Üldiselt peame nõrgaks lüliks riigi jätkusuutlikust tagava noorsoo- ja sotsiaalpoliitika puudumist ning meie noorsootöötajate ja sotsiaalpedagoogide vähest elukogemust. Lääne - Euroopas teevad sellist rasket tööd elukogenud inimesed- kõrgelt haritud ja väärika töökogemusega spetsialistid.
Kogemustega meisterõpetajal õpilase probleemide märkamisel oskustest puudu ei tule, pigem puuduvad vahendid ja võimalused tekkinud probleemide mõjutusteks (perevägivald, töötus, vähesed vabaaja veetmise võimalused aga ka ülepaisutatud enesehinnang ning vähene pingutus- ning sooritusvajadus ).

ETTEPANEKUD LASTE- JA NOORUKITE VÄGIVALLA ENNETUSTÖÖKS

1. Asendada sõna koolivägivald õiglasema terminiga laste- ja noorukite vägivald( sageli pole vägivallatsejad või lapsmõrvarid kooli jõudnudki ).
2. Uurida asjatundlikult laste- ja noorukite vägivalla põhjusi. Tähtsustada ning finantseerida psühholoogide ja pedagoogikateadlaste vastavaid uuringuid. HTM välja töötada
   tegevuskavad ning rakendada abinõud põhjuste ennetamiseks.
3. Vähendada õpilaste arvu piirnormi klassis max 24-le . Paremate ja kiiremate tulemuste saavutamiseks tuleks seda teha kohe ja alustada ka põhikooli III kooliastmest.
   Seega ei ole Tallinna koolide sulgemise programm ökonoomsusest
   lähtuvalt põhjendatud ning annab tagasilöögi kuritegevuse kaudu.
4. Rakendada tööle piisav arv hästikoolitatud spetsialiste (üks psühholoog 100 õpilase kohta, sotsiaalpedagoogil peaks olema teenindada veelgi väiksem hulk probleemseid peresid). Igasse kooli sotsiaalpedagoog, kes peab tegelema eelkõige perega ja pereprobleemidega, mitte ainult õpilasega koolis. Sotsiaalpedagoog peab olema elu- ja töökogemusega, erialaseks tööks professionaalselt ette valmistatud. Selleks sobivad suurepäraselt (laste vähesuses tõttu) töötuks jäävad õpetajad, kel on juba olemas pedagoogilis-psühholoogiline ettevalmistus ning peavad läbima vaid täiendava ümberõppe, mis on igati õigustatud ja majanduslikult ökonoomne.
5. Usalduslikuma õhkkonna loomiseks kooli, kodu ja erinevate spetsialistide vahel käivitada üleriigiline kohustuslik õpilaste arenguvestluste programm:
   - HTM välja töötada programmi tegevuskava ja eraldada vajalikud
   ressursid:
   - sätestada see vajalike koolikorralduslike õigusaktidega;
   - tellida õpetajatele vajalikke täiendkoolitusi ülikoolidelt;
   Vahendada edukaid kogemuslikke programme õpetajate
   konverentsidel.
6. Seadusandlikus korras tõkestada vägivalla propageerimist meedias.
7. Täiustada ja tõhustada õpetajate täiendkoolitust vägivalda ennetavate teemadega ning nõuda koolitajatelt kvaliteeti.
8. Korrigeerida vastuolud üldpädevuste ja aineõpetuse mahu vahel riiklikus õppekavas, korrigeerida õppekavas olevate üldpädevuste sõnastust ja ning seadustada nende rakendamine võimalikult kiiresti. Panna õppijatele enam otsustamisõigust ja vastutust ning luua õppekavas enam võimalusi valikuteks. Jätta õpetajatele oma töös suurem loominguvabadus ja vastutus.
9. Väärtustada õpetajate töö ja positsioon ühiskonnas ning luua Töö- ja puhkeaja seaduse rakendamisega 01.09.2003 ka reaalselt seaduse mõjukus. Õpetaja töö hulka kuulub järelemõtlemine oma tegutsemismotiivide ja eesmärkide üle ning neile hinnangu
   andmine. See on õpetajate igapäevase tööprotsessi osa ja
   selleks peab olema piisavalt aega tunniandmise ja muude
   määratletud kohustuste kõrval.
10. Ühiskonnas toimunud muutuste tõttu oleme jõudnud selleni, et õpetajatel tuleb ühiskonnas lahendada probleeme, mille eest me üksi vastutada ei saa. Hägustunud on ühiskonna põhiväärtused inimväärikus, ausus, õiglus, vabadus. Probleeme tekitab kihistumine ja ühtluskooli põhimõtete eiramine.
11. Tõsta perekonna vastutust laste kasvatamisel. Sätestada see vajalike õigusaktidega.
    Viia sisse kohustuslikud koolitused probleemsete ja kasvatusraskustega laste vanematele.
    Käivitada lastevanemate koolitust ja nõustamist pereelu ning
    laste kasvatamisega seotud probleemidega toimetuleksuks.
12. Muuta perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumis kohustuslikuks ja
    tõhustada neid põhimõtteid põhikooli III astme inimeseõpetuse ainekavas ning riikliku õppekava üldosa pädevustes.
13. Laste vabaharidussüsteem ja vaba aja sisustamine nõuab hästi läbimõeldud riikliku poliitikat ja finantsilist tuge sotsiaalprobleemidega perede lastele.
14. Noorsoo- ja –tööhõivepoliitika peab eesmärgiks seadma
    narkomaania ja kuritegevuse ennetamise eesmärgid ning see
    nõuab selge riikliku poliitika väljatöötamist erinevate
    ministeeriumide ja ametkondadega koostöös.

Tegevuskava

Eesti Õpetajate Liit tegeleb jätkuvalt hariduse kvaliteedi ja õpetajate töö professionaalsuse toetamisega. Oleme jätkuvalt kavandanud osaleda hariduspoliitika kujundamise protsessis.

Käivitada tuleks protsessid õpetajate kvalifikatsiooninõuete ja kutsestandardite väljatöötamiseks ning eetikadokumendi vormistamiseks. Tähtis on õpetajate endi töö ja osalus protsessesis.

Kavandame väärtushinnanguid käsitlevat konverentsi ja rühmatööd aruteludeks.

Edutame õpetajate erialaliitude erialase täiendkoolituses korraldamise kõrval käsitlema ka kutse- ja ametiala professionaalsust.

Noorte õpetajate kooliellu integreerimiseks ja toetamiseks oleme loonud noorte õpetajate töögrupi.

Haridustasemete vahelise õpetajate koostöö edendamiseks on tehtud esimesi jõupingutusi koostööks kutsehariduse õpetajatega.

Loodame, et koos presidendi kantselei ja KKÜ-ga jätkub koostöö õpilaste väärtushinnanguid kujundavas õpilasprojektis “ Kaunis kool ”, mille sisuks on sallivuse, tolerantsuse toetamine ja meeskonnatöö ning suhtekorralduse parandamine koolis. Koostöös täiskasvanutega ja sihipärane töö koolikeskkonna heakorrastamisel. Loovuse, otsustus- ja vastutusvõime kujundamine projektitööna ning seostatuna RÕK.
Selles projektis saavad rakendust ja tunnustust ka need õpilasi, kellel teoreetiliste teadmiste omandamisel väga hästi ei lähe.

Kolmanda sektori organisatsioonina oleme võimelised oma liikmete potentsiaaliga tegema laiemat tööd , et muuta ka nende õpetajate mõtteviise ja arusaamu, kes meie organisatsioon ei kuulu. Aga meie ressursid ja vahendid on kahjuks piiratud.
Oleme tänulikud, et olete kutsunud meid osalema koolikeskkonna ümarlauale, et otsida lahendusi laste- ja noorte vägivallaga probleemidele
ühiskonnas.