Rahvatarkus \u00fctleb, et aastad ei ole vennad, sama kehtib ka kooliaja kohta. Iga 1. september ja sellele j\u00e4rgnev \u00f5ppeaasta on oma olemuselt uus ja isemoodi.<\/p>\n
Seekordne kooliaasta toob endaga kaasa palju muutusi.\u00d5petajaid puudutab enim paradigmaatiline murrang t\u00f6\u00f6aja arvestamisel. Kui seni on nii pedagoogid ise kui ka laiem avalikkus harjunud \u00f5petaja t\u00f6\u00f6d m\u00f5\u00f5tma klassi ees \u00f5petatud tundides, siis n\u00fc\u00fcd kehtima hakanud m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi on t\u00f6\u00f6aja- ja palgaarvestuse aluseks \u00f5petaja ametikoht, mis sisaldab ka neid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid (arenguvestlused, uurimist\u00f6\u00f6de juhendamine, \u00f5ppematerjalide valmistamine jne), mida siiani pole tasustatud, kuid mille hulk on aastatega drastiliselt kasvanud. Uus suhtumine \u00f5petaja t\u00f6\u00f6aega muudab paljude pedagoogide olukorra m\u00e4rgatavalt stabiilsemaks, seda eriti v\u00e4iksemates koolides. Samas omandab v\u00e4ga olulise rolli koolijuhi ja \u00f5petajate koost\u00f6\u00f6v\u00f5imekus ehk siis organisatsioonikultuur.<\/p>\n
Teine muutus, millele sel kevadel kutsestandardite kehtestamisega alus pandi, puudutab \u00f5petajate professionaalset arengut. Kutsestandarditeema on veel nii v\u00e4rske, et sellega harjumine vajab ilmselt aega. Kuni selle aasta l\u00f5puni kehtiv senine pedagoogide atesteerimiskord on n\u00e4iliselt \u00f5petajaid suurema t\u00f6\u00f6tasu nimel rohkem pingutama \u00f5hutav, kuid fakte l\u00e4hemalt uurides selgub, et tegelikult ei ole k\u00f5rgema ametij\u00e4rguga pedagoogide hulk kuigi suur. Eelmisel \u00f5ppeaastal t\u00f6\u00f6tas Eesti koolides 14 203 \u00f5petajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanem\u00f5petajaid 2147. Need arvud n\u00e4itavad, et \u00fcle 10 tuhande pedagoogi ei ole \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel oma kvalifikatsiooni t\u00f5stmist oluliseks pidanud. Siin on m\u00f5tlemise koht – kas need \u00f5petajad on kui iga t\u00f6\u00f6andja t\u00e4itunud unistused – tugevad professionaalid, kes t\u00f6\u00f6tavad missioonitundest, suuremat t\u00f6\u00f6tasu ihaldamata v\u00f5i siis hoopis mugavusstsooni takerdunud inimesed. Seega on \u00f5petaja professionaalse arengu temaatika kiirelt muutuvas info\u00fchiskonnas olulise t\u00e4htsusega valdkond, mida kutsestandardite loomisel on p\u00fc\u00fctud arvestada.Teisalt liitub siia kindlasti ka \u00f5petajate palga k\u00fcsimus – professionaalse pedagoogi palgaaste peaks vastama v\u00e4hemalt kahekordsele keskmise palgale. K\u00fcsimus on prioriteetides – kas ehitada hiiglaslikke ministeeriumihooneid olukorras, kus koole pannakse kinni, kuna lapsi j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks ja j\u00e4relikult v\u00e4heneb ka valitsetava rahva arv. V\u00f5i asuda l\u00f5puks tegelikkuses haridust v\u00e4\u00e4rtustama ja tagada tulevasi maksumaksjaid targaks koolitavatele inimestele inimv\u00e4\u00e4rne palk, n\u00e4idates, et haridus siiski loeb ka siin, Eestis.<\/p>\n
Kolmas oluline muutus on toimumas suhtumises R\u00d5K-i ainekavade mahtu. E\u00d5L on riiklike \u00f5ppekavade arendust\u00f6\u00f6 koosk\u00f5lastusetappidel pidevalt t\u00e4helepanu juhtinud asjaolule, et igas ainekavas peaks olema eraldi v\u00e4lja toodud nn kohustuslik raudvara, mis oleks sellest ainest arusaamise vundamendiks. Kui sel sajandil kehtinud ainekavade mahtu v\u00e4ga subjektiivselt hinnata, siis on need t\u00e4ismahus omandatavad neile kohusetundlikele eliitkoolide \u00f5pilastele, kes on harjunud oma koduseid t\u00f6id j\u00e4rjekindlalt \u00f6\u00f6sel kella kaheni tegema. N\u00f5rgema vaimu ja tervisega \u00f5pilased on sellistele pingutustele k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. Seega on \u00f5pimaterjali mahu \u00fcle vaatamine igati tervitatav: selle vajalikkusele on viidanud aineeksperdid, kes hindasid 2011\/12 \u00f5ppeaastal haridusministeeriumi ja \u00f5petajate liidu koost\u00f6\u00f6projektis uue R\u00d5K-i ainekavasid. Samal seisukohal olid ka paljud aine\u00f5petajad HTM-i \u00fcldharidusosakonna poolt korraldatud veebik\u00fcsitlusele \u201cUue riikliku \u00f5ppekava arendusest ja rakendumisest koolis\u201d vastates. (K\u00fcsitlusele vastanute koguarv oli 1839).<\/p>\n
Nagu juba sellest l\u00fchikesest sissejuhatusest aimub, ootab kooliperesid pingeline ja huvitav \u00f5ppeaasta. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmine pole veel l\u00f5ppenud, s\u00fcgisel hakatakse uuesti hariduse finantseerimise probleeme arutama ja otsuseid tegema.<\/p>\n
Kooli peetakse \u00fchiskonnas konservatiivseks institutsiooniks – rahvusliku vaimu ja kultuuritraditsioonide hoidmisel teisiti ei saakski ning tasakaalukas meel poliitiliste t\u00f5mbetuulte keerises on v\u00f5imaldanud hoida ka rahvusvahelises v\u00f5rdluses eestlaste igati k\u00f5rget haridustaset. Samas ei pruugi k\u00f5ik uued tuuled ainult p\u00f5hjakaarest puhuda ning “P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus” pole fataalne loodusj\u00f5ud, vaid inimlooming, mida saab vajadusel muuta ja t\u00e4iendada – tuleb ainult tahta ning ennast usaldada. \u00d5petaja pole h\u00e4dine olukordade ohver, vaid Tegija, tuleviku Eesti arengu suunaja ja kujundaja.<\/p>\n
Eesti \u00d5petajate Liit kutsub \u00f5petajaid julgemalt oma arvamust avaldama ja arutlema haridusk\u00fcsimuste \u00fcle. Eestis on rohkem kui 14 tuhat \u00f5petajat – see on v\u00e4ga suur vaimne j\u00f5ud – \u00e4rgem hoidkem seda vakka olles vaka all. Eesti \u00f5petaja, julge olla tark!<\/p>\n
Astrid Sildnik<\/p>\n
Eesti \u00d5petajate Liidu juhatuse liige<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Rahvatarkus \u00fctleb, et aastad ei ole vennad, sama kehtib ka kooliaja kohta. Iga 1. september ja sellele j\u00e4rgnev \u00f5ppeaasta on oma olemuselt uus ja isemoodi. Seekordne kooliaasta toob endaga kaasa palju muutusi.\u00d5petajaid puudutab enim paradigmaatiline murrang t\u00f6\u00f6aja arvestamisel. Kui seni on nii pedagoogid ise kui ka laiem avalikkus harjunud \u00f5petaja t\u00f6\u00f6d m\u00f5\u00f5tma klassi ees \u00f5petatud tundides, siis n\u00fc\u00fcd kehtima hakanud<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-886","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/886","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=886"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/886\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2851,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/886\/revisions\/2851"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=886"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=886"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=886"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}