Eesti \u00d5petajate Liidu konverents \u2013 95 \u201e\u00d5petajat\u00f6\u00f6 \u00fcksi v\u00f5i \u00fcheskoos\u201c 23.-\u00a0 24. oktoobril 2012 \u00a0Viimsi koolis, kus kahe p\u00e4eva moderaatoriks oli M\u00e4rt Treier,\u00a0 k\u00e4sitles \u00f5petaja koost\u00f6\u00f6d teistega, koostegemise r\u00f5\u00f5mu ja valu, k\u00e4sitledes 21. sajandi s\u00e4rava \u00f5petaja v\u00e4ljakutseid ja k\u00fcsimusi hetkel eelseisvate muutuste valguses.<\/p>\n
Esimesel p\u00e4eval keskenduti k\u00fcsimustele kes-kus-kellega \u00f5petaja koost\u00f6\u00f6d teeb? <\/strong>Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo \u00fctles konverentsi avas\u00f5nades, et \u00f5petaja ongi kool, m\u00f5jutades k\u00f5ike seda, mis koolis s\u00fcnnib. Seej\u00e4rel r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo pikalt ka hariduse edendamisest kui aedniku t\u00f6\u00f6st, kus \u00f5petaja pidevalt tingimusi loob: v\u00e4etab ja kastab, aitab ja toimetab ikka selleks, et noorte eluj\u00f5ud avalduda saaks. Minister r\u00f5hutas koolielus kolme v\u00e4\u00e4rtuse \u2013 uudishimu, tagasiside ja avatuse \u2013 hoidmist ning arendamist.<\/p>\n Paneeldiskussioonis r\u00e4\u00e4giti nii ps\u00fchholoogiateadmiste vajalikkusest \u00f5petajat\u00f6\u00f6s ja kolleegidelt \u00f5ppimise t\u00e4htsusest kui ka enesekindlusest, \u00f5petajaks kujunemisest, \u00f5petaja avatusest, empaatiav\u00f5imest ning positiivsusest, meeskonnatundest ja seda ohustavast konkurentsist. Juttu tuli ka \u00f5petaja \u00fcksinda ning \u00fcheskoos tegemise v\u00f5imalustest ning takistustest, \u00f5pilaste ootustest ja lootustest, kooli kui organisatsiooni koos tegutsemise, koos kasvamise ja koos arenemise v\u00f5imalustest.<\/p>\n Erinevate koost\u00f6\u00f6tubade (koost\u00f6\u00f6 riigiga, koost\u00f6\u00f6 ministeeriumiga, koost\u00f6\u00f6 kohaliku omavalitsusega, koost\u00f6\u00f6 kooli juhtkonnaga, koost\u00f6\u00f6 \u00f5pilastega, koost\u00f6\u00f6 vanematega,\u00a0 koost\u00f6\u00f6 \u00fclikooliga, rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6) arutelud j\u00f5udsid oma limiteeritud ajast hoolimata mitte ainu\u00fcksi t\u00f5demuseni, et koost\u00f6\u00f6d on vaja, vaid ka konkreetsete m\u00f5teteni, kuidas seda edaspidi paremini teha<\/p>\n Esimese p\u00e4eva l\u00f5petas Tagasi kooli algatanud ja uue keskkonnagi loonud Triin Noork\u00f5iv<\/a>, kes r\u00f5hutas \u00fchiskonna valmisolekut koolit\u00f6\u00f6sse kaasatud olla ning vajadust \u00f5petaja enda initsiatiivi j\u00e4rele selles koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n Teisel p\u00e4eval arutlesid erinevad esinejad selle \u00fcle, kuhu, kuidas ja millega edasi minna. P\u00e4eva avas\u00f5nades r\u00f5hutas Margit Sutrop<\/a>, et Eesti \u00f5pilane ei saa ennem muutuda \u00f5nnelikuks, kui muutub \u00f5nnelikuks Eesti \u00f5petaja. Kindlasti peab \u00f5petaja v\u00f5tma vastutuse selles protsessis ennek\u00f5ike ennast v\u00e4\u00e4rtustada, oma kutsumust tunnetada ja \u00f5ppimise toetaja ning tagasisidestaja olla.<\/p>\n Siiri Evard ja Maarja Karjaherm r\u00e4\u00e4kisid\u00a0 Hea \u00d5petaja kuu taustast ning tulemustest.<\/p>\n Leelo Tiisvelt<\/a> keskendus sellele, kuidas koost\u00f6\u00f6 kaudu ebaolulist k\u00f5rvale j\u00e4ttes nii \u00f5petaja kui \u00f5pilase t\u00f6\u00f6mahtu v\u00e4hendada. \u00d5petajad Reina Henn ja Janek Murakas <\/a>r\u00e4\u00e4kisid enda professionaalsest arengust nii Ameerika kui ka Kasahstani kogemuse n\u00e4itel, j\u00e4reldades, et kuigi paljud probleemid on \u00f5petajatel \u00fclemaailmselt sarnased, on meil \u00fcksteiselt nii m\u00f5ndagi \u00f5ppida. Tiia Randma ja Merle Tiigisoon <\/a>r\u00f5hutasid ettev\u00f5tlikkuse olulisust nii \u00f5ppijate ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 kui koolielu vedamisel. Haridustehnoloog Mart Laanpere<\/a> tutvustas infotehnoloogiast tulenevat uut klassiruumi m\u00f5ttemudelit, mille kohaselt ei peaks \u00f5ppimises p\u00f5hir\u00f5hk olema mitte niiv\u00f5rd tarbimisel ja k\u00f5ige v\u00e4hem jagamisel, vaid vastupidi just ennek\u00f5ike jagamisel.<\/p>\n Indrek Kilgi<\/a> esitlusest saab \u00f5petaja vaadata, kust saab abi \u00f5iguslike probleemide puhul<\/p>\n Peeter-Eerik Ots<\/a> r\u00e4\u00e4kis \u00f5petajast kui arvamuse avaldajast, kes peaks julgema ja tahtma nii koolikultuuri kujundamises kui ka hariduskorralduses kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n Kahel p\u00e4eval kuuldut-arutletut kokku v\u00f5ttes t\u00f5des Margit Timakov<\/a>, et v\u00f5rreldagu \u00f5petajat pealegi t\u00f6\u00f6ka mesilase v\u00f5i sipelga v\u00f5i aednikuga –\u00a0 ennek\u00f5ike peame siiski\u00a0 m\u00f5istma, et \u00f5petaja ei ole \u00fcksi, kuid kindla tugeva professionaalina seismine algab ikkagi meist endist.<\/p>\n Seet\u00f5ttu l\u00e4htub Eesti \u00d5petajate Liit oma\u00a0 l\u00e4hema perioodi tegevusi planeerides ennek\u00f5ike enesekindla ja v\u00e4\u00e4rika \u00f5petaja vajadustest-v\u00f5imalustest ning p\u00fchendab 2013. aasta professionaalse \u00f5petaja arengu toetamisele.<\/p>\n