Eesti \u00d5petajate Liit toob enda arvamuse Haridusvalkonna arengukava kohta (HVA) 2021-2035 algul koondina ja siis pikemate selgitustega.<\/p>\n\n\n\n
Oleme arvamusel, et HVA on strateegiale omaselt \u00fclds\u00f5naline, ent napib<\/strong> arengukavale vajalikku konkreetsust ning rakenduslikkust<\/strong>, l\u00e4htudes eeldusest, et arengukava on \u201ep\u00f5hjalikul anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinev, hrl pikemaid tuleviku tegevusplaane sisaldav dokument\u201d (sonaveeb.ee)<\/p>\n\n\n\n Peame oluliseks ja vajalikuks, et hariduse valdkonna v\u00f5tmeisiku \u00f5petajate teema<\/strong> toodaks strateegilisest eesm\u00e4rgist nr 2 selgemini ja konkreetsemalt<\/strong> v\u00e4lja. Soovitus on eraldi k\u00e4sitleda<\/strong> \u00f5pet ning \u00f5petajate teemat. T\u00e4nases s\u00f5nastuses on eesm\u00e4rgi kaks osa n\u00f5rgalt seotud ning hajub fookus. Suurem probleem on laiemalt rahul- ning heaolu \u00f5petajaametis ja sellega seonduvalt ametisse j\u00e4\u00e4mine (j\u00e4tkusuutlikkus); \u00f5petajate j\u00e4relkasv on k\u00fcll sellega seonduv, kuid ei ole probleemi tuum.<\/p>\n\n\n\n Teeb murelikuks, et arengukavast ei kaja piisavalt ei eelmise elukestva\u00f5ppe strateegia \u00f5ppetunnid ega uue Eesti 2035 strateegia sihid. Seostatus ning eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmine ei tundu k\u00f5lavaid lauseid lugedes realistlik. Samuti on ka viimaste n\u00e4dalate eriolukord ning distants\u00f5pe toonud meid uude reaalsusesse, mis tuleb kindlasti arengukavas kajastada. Riigi toel tuleb luua Eesti digitaalse distants\u00f5ppe plattvorm<\/strong>, mis \u00fchendab endas digitaalsete \u00f5ppematerjalide keskkonnad (Opiq, E-koolikott jne); digi\u00f5ppe metoodilised materjalid ja t\u00f6\u00f6vahendid \u00f5petajatele; s\u00fcnkroon\u00f5ppe keskkonnad veebitundide korraldamiseks jne).<\/p>\n\n\n\n T\u00e4iendavad konkreetsed ettepanekud<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n E\u00d5Li arvamus <\/strong>\u201eHaridusvaldkonna arengukava 2021-2035\u201d kohta Kui Praxise vahehindamise kommentaaridest M\u00d5Ki kohta v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et sellise keeruka ja mitmetahulise eesm\u00e4rgi arvestamisel j\u00e4i M\u00d5Ki rakendamisel just puudu s\u00fcsteemsest l\u00e4henemisest, siis t\u00e4na j\u00e4tkame, olemata kindlad, kas k\u00f5ik osapooled m\u00f5istavad \u00fchtmoodi, millest jutt, M\u00d5Ki m\u00f5\u00f5tmise instrumendis ei ole \u00fchist arusaamist ning seet\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmiselt ennatlik \/ problemaatiline v\u00f5tta eesm\u00e4rgiks (vt strateegiline eesm\u00e4rk 1 tegevussuund 1) midagi, mis toetaks n\u00fc\u00fcdisaegset \u00f5pik\u00e4situst. Kuidas me aastal 2035 saame kindlad olla, et jah n\u00fc\u00fcd ta siis selline ongi? Kas M\u00d5K-i N\u00d5K-iks muutumine ongi see arengumuutus? Samuti ei kanna arengukava edasi piisavalt algset visioonidokumentide suunda.<\/p>\n\n\n\n Eesti 2035 ja Haridusvaldkonna arengukava (HVA) 2021-2035 seosed v\u00f5i nende puudumine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kahjuks me ei n\u00e4e HVA-s seda loogikat, mida oleks v\u00f5inud k\u00fcll kogu Eesti strateegia heast kogemusest arengukava tegevusse rakendada. Arengukava kui strateegilise juhtimise t\u00f6\u00f6riist peaks olema konkreetne, lihtne, selge, k\u00f5igile arusaadav, kuid kahjuks ta seda ei ole. Kahjuks ei ole n\u00e4ha, kuidas me eesm\u00e4rgini j\u00f5uame, millised on vahepealsed sammud.<\/p>\n\n\n\n Kui EESTI2035 strateegia toob v\u00e4lja ilusad selged kaks eesm\u00e4rki ja viis sihti nendeni j\u00f5udmiseks ja toob v\u00e4lja hariduse olulise rolli alusharidusest alates ning kogu elukaare v\u00e4ltel, siis kahjuks HVA palju seda tervikut toetavaid suuniseid ja tegevusi, muuhulgas alushariduse rolli, aga ka \u00fcldisemalt kogu hariduse terviklikkust, esile ei tule.<\/p>\n\n\n\n HVA on inimese m\u00f5iste haridusse \u00fcmberkandnud \u00f5pilase, \u00f5petaja, koolijuhi ja lapsevanema n\u00e4ol (ja siis veel eraldi \u201eharidust\u00f6\u00f6tajad\u201d), kuid seda, kuidas nad suhtlevad ja t\u00f6\u00f6tavad ja \u00fcksteist toetavad (ei konkureeri) hoolivas, koost\u00f6ises ning avatud \u00fchiskonnas ja tugevas, uuendusmeelses ning vastutustundlikus majanduses, seda kajastust HVA-st ei leia. Kui Eesti 2035 strateegia r\u00e4\u00e4gib k\u00f5igi vajadusi arvestavast, turvalisest ja kvaliteetsest elukeskkonnast, siis kuidas paistab sellin Eesti hariduskeskkond k\u00f5ikidel tasanditel HVA-st v\u00e4lja? Kui riigikorralduses seab Eesti 2035 sihiks uuendusmeelse, usaldusv\u00e4\u00e4rse ja inimkeskse s\u00fcsteemi, siis selline v\u00f5iks Eestis ju ka Eesti hariduskorraldus k\u00f5ikidel tasanditel olla. Kahjuks ei n\u00e4htu HVA-s ei seda arengut ega selle hoidmist?<\/p>\n\n\n\n Kuna Eesti 2035 viiakse ellu valdkonna arengukava ja programmide kaudu, siis me ei n\u00e4e, et hariduse valdkonna arengukava praegu seda vastutust kannaks, mis v\u00f5iks olla aruka, tegusa, tervist hoidva inimese arengukeskkonna loomiseks. <\/p>\n\n\n\n Arengukava toob k\u00fcll strateegilise eesm\u00e4rgi alapunktina v\u00e4lja \u00f5petajate j\u00e4relkasuv teema, kuid ei arvesta laialdasema probleemiga, et \u00f5petaja vananeb ja seega on ka noori v\u00e4hem ja ka seet\u00f5ttu on neid kooli ka keerulisem t\u00f6\u00f6le saada. Kestlik rahvastiku poliitika v\u00f5iks kajastuda ka HVA-s (toetav keskkond laste-, noorte-, perepoliitikas; t\u00f6\u00f6j\u00f5u kaasamises (kutseomistamine kui \u00f5piprotsess t\u00f6\u00f6maastikult \u00f5petajaks); eakama elanikkonna t\u00f6\u00f6elu kestuse pikendamises (siin oluline ka palgapoliitika kujundamine, diferentseerimine, \u00f5petaja professionaalsuse k\u00fcsimused, elukestev \u00f5pe).<\/p>\n\n\n\n Kui nt Sotsiaalministeeriumi koostatav valdkondade \u00fclene Roheline raamat toob v\u00e4lja \u00f5petaja \u00fche ohustatud \u201eliigina\u201c, siis kuidas HVA-st toetus \u00f5petajale v\u00e4lja paistab? (t\u00f6\u00f6keskkond, t\u00f6\u00f6kultuur \u2013 koolimeeskondade ja iga \u00fcksiku \u00f5petaja tugi, mida ette n\u00e4hakse, kuidas teostatakse?) K\u00fcsimusi tekitab ka \u00f5pilase vaimse tervise toetamine (alustades alusharidusest \u2013 nn \u201eeluoskuste\u201d \u00f5pe: eneseteadlikkuse (endast teadlik olemine) ja ennastjuhtivuse oskused), millel baseerub kogu \u00f5ppimine.<\/p>\n\n\n\n Sidususe suurendamiseks tuleb kujundada v\u00e4\u00e4rtushinnanguid k\u00f5iki \u00fchiskonnar\u00fchmi toetavaks, mitmekesisust v\u00e4\u00e4rtustavaks (mitte, et minu aine on k\u00f5ige t\u00e4htsam). Ehk siis \u00fcldoskuste v\u00f5i eluoskuste pealiin, kuhu jooksevad kokku k\u00f5ik valdkonnad ehk Eesti 2035 viie v\u00f5rdse sihi integreerimine HVA-sse.<\/p>\n\n\n\n Kahjuks ei ole HVA-st v\u00e4lja lugeda seda, kuidas saavad toetatud tulevikus olulised oskused.<\/p>\n\n\n\n Millised on need oskused, mis seda toetavad? T\u00e4htsustuvad: enesejuhtimisoskused, vaimse tervise toetamine, s\u00e4ilitamine kui oskus; ettev\u00f5tlikkus (ka iseendale t\u00f6\u00f6andjaks); t\u00f6\u00f6tamine paindlikumates projekti- ja platvormip\u00f5histes lahendustes.<\/p>\n\n\n\n Probleemiks on E2035 p\u00f5hjal (2019 a) see, et elanikkonnast 27% (25-64a) on eri- ja kutsealase hariduseta; \u00f5pinguid mittej\u00e4tkavaid noori 11,5% (hariduse esimeselt tasemelt), mehi 16,5%, mitte-eestlaste \u00f5pingute mitte j\u00e4tkamine on suurenemise trendis (12,2%). Probleemiks on ka digip\u00e4devused 17-74a hulgas: 100 000 neist ei kasuta internetti (enamasti vanemad inimesed, kuid ka madala sissetuleku ja -haridustasemega inimesed). Kuidas ja missuguseid konkreetsemaid muutusi saaks osutada HVA parandusvajadustele antud teemas?<\/p>\n\n\n\n Eestis on areng piirkondlikult eba\u00fchtlane. Kuidas tuleb v\u00e4lja HVA-st, et k\u00f5igile v\u00f5rdsed v\u00f5imalused kvaliteetse hariduse omandamiseks, individuaalse \u00f5pitee v\u00f5imalikkus, \u00fchtluskool; samuti kooliv\u00f5rgu strateegia? Teadus- ja arendustegevus: koost\u00f6\u00f6 teadlastega, ettev\u00f5tetega, \u00fclikoolidega, kutsekoolidega ei kajastu ka HVA-s piisavalt. Omakultuuri v\u00e4\u00e4rtustamine. Eesti keel – peamise teabe, haridus ja t\u00f6\u00f6keel. Kuidas kajastub HVA-s?<\/p>\n\n\n\n K\u00f5igil v\u00f5rdne v\u00f5imalus eneseteostuseks ja \u00fchiskonnas osalemiseks s\u00f5ltumata erip\u00e4radest ja individuaalsetest vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse r\u00fchmadesse, sotsiaalmajanduslikust v\u00f5imekusest ja elukohast – kuidas kajastub HVA-s?<\/p>\n\n\n\n Eesti2035 strateegia annab ja n\u00e4itab k\u00e4tte juba v\u00e4ga palju konkreetseid arenguvajadusi ja osutab parandamist vajavatele valdkondadele ja eduv\u00f5imalustele ning toob v\u00e4lja ka vajalikud muutused, mis viivad sihtideni. HVA-s ei ole kogu hariduspoliitikat katvat suure pildi n\u00e4gemist.<\/p>\n\n\n\n Milline on ikkagi 2035. aastasse j\u00f5udmise protsessi kirjeldav plaan?<\/p>\n\n\n\n Peaeesm\u00e4rk ja strateegilised eesm\u00e4rgid on p\u00fc\u00fctud s\u00f5nastada nii, et sinna justkui h\u00e4sti palju mahuks, kuid m\u00f5\u00f5dikud (indikaatorid, metoodika) ei kajasta kogu eesm\u00e4rgi sisu.<\/p>\n\n\n\n Murettekitav on ka see, et mitmes olulise punktis on lahti m\u00f5testamata mitmed indikaatorid, nende metoodikat alles t\u00f6\u00f6takse v\u00e4lja: vt \u00fcldeesm\u00e4rk indikaator nr 4, strateegiline eesm\u00e4rk 1 indikaator 4; strateegiline eesm\u00e4rk 2 indikaatorid 4 ja 6, strateegiline eesm\u00e4rk 3 indikaatorid 3 ja 4. See j\u00e4tab pooliku ning ebakindla tunde. Kuidas saame hinnangut anda, kui puudub indikaatori sisu?<\/p>\n\n\n\n Dokumendist <\/strong>– Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 dokumendi kiituseks v\u00f5ib \u00f6elda seda, et dokument algab paljulubavalt. Lehek\u00fclg 4, kus on toodud \u201ep\u00f5him\u00f5tted ja v\u00e4\u00e4rtused, millest on l\u00e4htutud arengukava koostamisel ja mis on aluseks selle elluviimisel\u201d on v\u00e4ga selge ja konkreetne ning annab hea aluse. Erinevate osapoolte rollid lk-l 6 on samuti vajalik ning hea \u00fchise m\u00f5istmise \u00fcles ehitamisel.<\/p>\n\n\n\n Dokumendi \u00fclesehituse kohta v\u00f5iks veel teha sellise t\u00e4helepaneku, et erinevate strateegiliste eesm\u00e4rkide tugevused ja kitsaskohad on hetkel v\u00e4lja toodud erinevas mahus (tugevusi 1. eesm\u00e4rgis 9, 2. puhul 7 ja 3. eesm\u00e4rgis 6, kitsaskohti on esimeses eesm\u00e4rgis 1 v\u00f5rra rohkem kui teises kahes). Samas on rahastuse m\u00e4\u00e4rad kolme eesm\u00e4rgi l\u00f5ikes proportsionaalselt v\u00e4ga erinevad. Arusaamatuks j\u00e4\u00e4b seega erinevate eesm\u00e4rkide erinev osakaal: mille alusel ja miks just selline?<\/p>\n\n\n\n \u00dcLDEESM\u00c4RK:<\/strong> Indikaatorid v\u00e4ljendavad: Edasi\u00f5ppimist, \u00f5pingute katkestamist, tippandekate arvu jne.<\/p>\n\n\n\n Kuidas ikkagi need indikaatorid n\u00e4itavad inimeste toimetulekut? Kuidas saaks talente paremini hoida kodumaal toimetamas? Millega seda m\u00f5\u00f5ta?<\/p>\n\n\n\n STRATEEGILINE EESM\u00c4RK 1:<\/strong> \u00d5piv\u00f5imalused on valikurohked ja k\u00e4ttesaadavad ning hariduss\u00fcsteem v\u00f5imaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.<\/em><\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks indikaator 3. Alushariduses osalemine aasta enne kohustusliku kooli algust \u2013 <\/strong>kas nagu eelkool? Ka see on paindliku \u00f5pitee v\u00f5imaldamise tingimus? Kus on k\u00e4ttesaadavuse indikaator, v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste indikaator ja metoodika?<\/p>\n\n\n\n G\u00fcmnaasiumiaste on arengukava kohaselt ette n\u00e4htud riigile, kuid p\u00f5hikoolide puhul tuuakse v\u00e4lja, et omavalitsused peavad tagama kodul\u00e4hedase \u00f5ppe I ja II kooliastmes ning III kooliaste ainult suuremates keskustes<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Kas see t\u00e4hendab, et omavalitsusi survestatakse rahaliselt, et nad III kooliastme maakoolides kinni paneks ja need linnadesse koliks? Kui suur peab olema suurem keskus, kus p\u00f5hiharidust peab pakkuma ja kas seda ei saa siis enam omavalitsus otsustada? Praegu j\u00e4\u00e4b tunne, et omavalitsused pannakse sundseisu kooliv\u00f5rgu v\u00e4hendamisel just \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu rahastuse kaudu.<\/p>\n\n\n\n Kutsehariduses tuleb t\u00f5sta \u00fcldteadmiste omandamise taset, kesk- ja kutsehariduse l\u00f5imimisel kindlasti arvestada seniste komistuskividega.<\/p>\n\n\n\n 1.3 <\/strong>V\u00e4ga paljud loetletud meetmetest saavad toimida koost\u00f6\u00f6s Euroopa Komisjoni loodud meetmetega, kuid sellele ei ole isegi mitte viidatud. Kuidas aru saada eelviimases punktis toodust \u201epakkuda rahvusvahelistumise ja \u00f5pir\u00e4nde toetamiseks v\u00f5\u00f5rkeelte ja v\u00f5\u00f5rkeelset \u00f5pet\u201d? Kuidas on plaanis t\u00e4nast olukorda muuta?<\/p>\n\n\n\n STRATEEGILINE EESM\u00c4RK 2:<\/strong> \u00d5pe on \u00f5ppijakeskne ja tulevikku vaatav ning \u00f5petajate j\u00e4relkasv on tagatud.<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n Teises eesm\u00e4rgis on kokku pandud kaks omavahel n\u00f5rgalt seotud teemat \u2013 \u00f5ppijakeskne \u00f5pe ja \u00f5petajate j\u00e4relkasv. \u00d5ppijast l\u00e4htuv \u00f5pe sobib paremini esimese eesm\u00e4rgiga. \u00d5petajate j\u00e4relkasv on laiem teema, kui praeguses dokumendis v\u00e4lja toodud.<\/p>\n\n\n\n Indikaatorid ja metoodika: Pisa test ja uuringute tulemused, test, tasemet\u00f6\u00f6 ja eksam? Kas t\u00f5esti \u00f5petab tasemet\u00f6\u00f6 ja PISA testi tulemused?<\/p>\n\n\n\n Indikaator 3: \u00d5petajate keskmine t\u00f6\u00f6tasu v\u00f5rreldes Eesti keskmise t\u00f6\u00f6tasuga – Kas \u00f5petajate j\u00e4relkasvu tagatakse ainult eesti keskmise palgaga v\u00f5rdlemise ja arvestamisega?<\/p>\n\n\n\n \u00d5petaja kutsekindlus (\u00f5petajana t\u00f6\u00f6tamine viiendal \u00f5ppeaastal p\u00e4rast \u00f5petajana t\u00f6\u00f6le asumist) \u2013 on ju uuringuid, mille p\u00f5hjal teha j\u00e4reldusi, kas t\u00f5esti oleme selles nullpositsioonil? Kas siit tulebki v\u00e4lja, miks meil on \u00f5petaja kutsekindlusega ja noorte \u00f5petajate kooli saamisega probleem: olulisi indikaatoreid t\u00f6\u00f6tatakse alles v\u00e4lja?<\/p>\n\n\n\n Tegevussuunad.<\/p>\n\n\n\n 2.3. <\/strong>p.1 seada eesti keele ja kultuuri \u00f5petamine riiklikuks prioriteediks, v\u00e4\u00e4rtustades eesti keele kui emakeele \u00f5pet<\/em>; lause m\u00f5te on liiga \u00fcldine, Ettepanek s\u00f5nastamiseks: Eesti \u00fcldhariduss\u00fcsteem tugineb \u00fchtluskooli p\u00f5him\u00f5tetele, kus k\u00f5ik \u00f5pilased kodusest keelest ja kultuuritaustast olenemata \u00f5pivad koos \u00fchtses eestikeelses koolis;<\/p>\n\n\n\n p.2 t\u00f5sta v\u00f5imekust pakkuda alushariduses kvaliteetset eesti keele \u00f5pet<\/em>; ettepanek s\u00f5nastamiseks: eestikeelsesse hariduskeskkonda sisenetakse lasteaias, mis moodustab \u00fcldhariduskooliga \u00fchtse haridusliku terviku;<\/p>\n\n\n\n p. 10 (uus punkt<\/strong>) Arvestades eriolukorra kogemust ja v\u00e4ljavaadet, et selliseid olukordi v\u00f5ib veelgi tulla. Ettepanek s\u00f5nastamiseks: Riigi toel luuakse Eesti digitaalse distants\u00f5ppe plattvorm, mis \u00fchendab endas digitaalsete \u00f5ppematerjalide keskkonnad (Opiq, E-koolikott jne; digi\u00f5ppe metoodilised materjalid \u00f5petajatele; s\u00fcnkroon\u00f5ppe keskkonnad veebitundide korraldamiseks jne).<\/p>\n\n\n\n 2.4. <\/strong>p.1 – j\u00e4rjepidevalt anal\u00fc\u00fcsida ja p.7 – pakkuda haridust\u00f6\u00f6tajatele turvalist ja motiveerivat t\u00f6\u00f6keskkonda ning konkurentsiv\u00f5imelist t\u00f6\u00f6tasu, mis arvestab teiste sektorite ja valdkondade palgatasemega;<\/em> \u00d5petajate j\u00e4relkasv koolides ei ole seotud ainult palgaga, ka nt elamispinna olemasolu on oluline. Tuleb luua s\u00fcsteem, mis garanteerib elamispinda vajavatele \u00f5petajatele ja nende peredele koolis t\u00f6\u00f6tamise ajaks normaalsed elutingimused. Ka j\u00e4rgmise 15 aasta jooksul pole ette n\u00e4ha, et haridusvaldkonnas t\u00f6\u00f6tavate inimeste sissetulek j\u00f5uaks sellisele tasemele, mis v\u00f5imaldaks kinnisvara soetada v\u00f5i k\u00f5rget \u00fc\u00fcri maksta. Seda n\u00e4itab ka k\u00e4esolevas dokumendis aastaks 2035 fikseeritud \u00f5petajate vaid viiendiku v\u00f5rra Eesti keskmisest palgast suurema t\u00f6\u00f6tasu prognoos. Juba praegu on need koolid, kus kohalikul omavalitsusel on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6le asuvatele \u00f5petajatele elamispinda pakkuda, teistega v\u00f5rreldes eelisseisus. Motivatsioonipakette saab ja peab olema teisigi.<\/p>\n\n\n\n Kuniks palka ei seota kutsetasemega ei ole ka loota, et karj\u00e4\u00e4rimudel toimima hakkaks, mis on v\u00e4lja toodud strateegilise eesm\u00e4rgi nr 2 kitsaskoht nr 3. See omakorda n\u00e4itab, et erinevate punktide seostatus on n\u00f5rk v\u00f5i olematu, mis muudab nii kitsaskohad kui pakutud tegevussuunad killustatuks ning nende saavutamise ja hilisema tulemuslikkuse m\u00f5\u00f5tmise ja sellest tulenevalt ka perioodi l\u00f5ppedes rahulolu saavutatuga k\u00fcsitavamaks.<\/p>\n\n\n\n \u00d5petajaameti paindlikkuse juures tuleb kindlasti tagada \u00f5petaja kvalifikatsioonin\u00f5uete t\u00e4itmine, m\u00f5elda ka t\u00f6\u00f6tasuga sidumisele, et mitte vaid motiveerida ametisse sisenejaid, vaid ka seal p\u00fcsijaid, innustades \u00f5petajaid enda professionaalset arengut j\u00e4tkama ning kvalifikatsiooni t\u00f5stma (toimiv karj\u00e4\u00e4rimudel) \u2013 sellega kaasnev palgalisa ei peaks j\u00e4\u00e4ma s\u00f5ltuvusse koolijuhi otsusest. Motiveeriv palgas\u00fcsteem peab moodustama terviku, et olla atraktiivne ja toimiv, tippe v\u00e4\u00e4rtustav.<\/p>\n\n\n\n 2.5.<\/strong> Tagatakse \u00f5ppeasutuste juhtide j\u00e4relkasv\u2026(lk 19)<\/p>\n\n\n\n Kuidas saab tagada \u00f5ppeasutuste juhtide j\u00e4relkasvu ja nende v\u00f5imalused juhina t\u00f6\u00f6tamiseks, kui j\u00e4tkuvalt kehtivad koolijuhtide t\u00e4htajatud lepingud?<\/p>\n\n\n\n STRATEEGILINE EESM\u00c4RK 3:<\/strong> \u00d5piv\u00f5imalused vastavad \u00fchiskonna ja t\u00f6\u00f6turu arengu vajadustele.<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n Indikaator: STEAM (Science, Technology, Engineering, Arts and Math) erialade l\u00f5petajate osakaal (%) k\u00f5rghariduses, kutsehariduses – J\u00e4llegi numbrid, mis ei saa kuidagi n\u00e4idata kvaliteeti ja sisu. Samuti 10 aastat toimunud M\u00d5K-i valguses imekspandav, et ei olegi indikaatorit ja metoodikat v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud.<\/p>\n\n\n\n Indikaator: L\u00f5petajate ettev\u00f5tlusaktiivsus. Kas ettev\u00f5tlik ja aktiivne l\u00f5petaja peab looma oma ettev\u00f5tte?<\/p>\n\n\n\n Arengukava lugedes tekib v\u00e4ga suur mure, nimelt ressursipuudus <\/strong>(inim-, raha-, aja-), kuidas seda k\u00f5ike teostada. Sellele aitavad kindlasti kaasa v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel olevad programmid, kuid selge arusaam puudub, millisel moel konkreetsed kitsaskohad lahendatud saavad.<\/p>\n\n\n\n See, et varajane m\u00e4rkamine toimuks juba lasteaiast (tegevussuund 1.2) on \u00fclimalt oluline ja ka see, et luuakse tugiteenuseid, kuid kuidas leitakse juurde inimesi, kui neid reaalselt ei ole? Kuidas ja millisel moel selle probleemiga arvestatakse ja ka tegeletakse?<\/p>\n\n\n\n Terviklahendused<\/strong> on v\u00e4ga teretulnud, aga kui neid on nii palju (tervikl\u00e4henemine mitteformaal- ja informaal\u00f5ppe arvestamiseks formaal\u00f5ppes; alus- ja \u00fcldhariduse kvaliteedi hindamise raamistik; tervikl\u00e4henemine haridusliku erivajadusega, sh andeka \u00f5ppija juhtumip\u00f5hiseks toetamiseks alates alusharidusest; tervikl\u00e4henemine r\u00e4ndetaustaga \u00f5ppija juhtumip\u00f5hises toetamises; j\u00e4tkata tervikliku karj\u00e4\u00e4riteenuste s\u00fcsteemi arendamist, sh luua tervikl\u00e4henemine indiviidi v\u00f5imete avastamiseks ja arendamiseks ning arendada inimeste v\u00f5imekust anal\u00fc\u00fcsida omandatud teadmisi ja oskusi ning planeerida oma haridusteed ja karj\u00e4\u00e4ri; kvaliteedis\u00fcsteemi \u00fche osana v\u00e4lja arendada n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse rakendumise seires\u00fcsteem), siis koondiks kokku ei ole neid t\u00f5mmatud ehk siis tervikl\u00e4henemist kogu arengukava kvaliteedi hindamiseks hetkel ei tundu olevat.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4iendavad konkreetsed ettepanekud: <\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti \u00d5petajate Liit toob enda arvamuse Haridusvalkonna arengukava kohta (HVA) 2021-2035 algul koondina ja siis pikemate selgitustega. Oleme arvamusel, et HVA on strateegiale omaselt \u00fclds\u00f5naline, ent napib arengukavale vajalikku konkreetsust ning rakenduslikkust, l\u00e4htudes eeldusest, et arengukava on \u201ep\u00f5hjalikul anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinev, hrl pikemaid tuleviku tegevusplaane sisaldav dokument\u201d (sonaveeb.ee) Peame oluliseks ja vajalikuks, et hariduse valdkonna v\u00f5tmeisiku \u00f5petajate teema toodaks strateegilisest eesm\u00e4rgist<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-2540","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2540","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2540"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2540\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2542,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2540\/revisions\/2542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2540"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
<\/strong>See, et strateegia peab olema \u00fcldistav ja kokkuv\u00f5ttev on arusaadav, kuid praeguse haridusvaldkonna 2021-2035 \u00fclds\u00f5nalisus, ja v\u00e4hene seos Eesti 2035 strateegiaga teeb murelikuks. Pigem on tegemist dokumendiga, mis on v\u00e4ga eklektiline, millel puudub l\u00e4biv joon ning mille suur hulk sihte ja tegevussuundi j\u00e4tavad mulje, et oleme proovinud k\u00f5ik kenasti kirja panna, kuid kahjuks strateegilist planeerimist ning tulemuslikkust see ei toeta. \u00dchelt poolt j\u00e4\u00e4b puudu konkreetsusest, teiselt poolt laiemast vaatest alusharidusest k\u00f5rghariduseni. Abiks oleks olnud eelmisel aastal ekspertr\u00fchmade koostatud visioonidokumendis \u201eTark ja tegus Eesti 2035\u201d esitatud m\u00f5tete ja ettepanekute laiap\u00f5hjalisem arvestamine. Ja kuigi haridusvaldkonna arengukava on j\u00e4tkustrateegiaks elukestva \u00f5ppe strateegiale, siis kahjuks on dokumendis liiga v\u00e4he n\u00e4ha \u00f5ppetunde, mida eelmisest strateegiast kaasa v\u00f5tta. Pigem teeb murelikuks, et Praxise vahearuandes toodud mitmed soovitused (muuhulgas, mis puudutavad M\u00d5Ki) tunduvad olevat j\u00e4\u00e4nud mitmesajalehelise raporti unustusse. Kas lihtsalt pikendame t\u00e4htaega? Mida oleme eelmise strateegia rakendumisest \u00f5ppinud, mida kaasa v\u00f5tame? Kuidas uue eesm\u00e4rgini j\u00f5uame?<\/p>\n\n\n\nesimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme \u00f5pe suurematesse keskustesse<\/em><\/s>;<\/em> – pigem tuleks siiski p\u00fc\u00fcda just kahaneva elanikkonnaga piirkondades s\u00e4ilitada ka p\u00f5hikooli kolmas aste, sest kui kohalik kool j\u00e4\u00e4b kuueklassiliseks, siis viiakse tihti ka nooremad vennad-\u00f5ed suurematega koos keskuses olevasse kooli, mis l\u00f5pptulemusena viib kohaliku kooli l\u00f5pliku h\u00e4\u00e4bumiseni \u00f5pilaste puudumise t\u00f5ttu.<\/li><\/ol>\n\n\n\nn\u00fc\u00fcdisajastada<\/s> \u00f5petaja, kutse\u00f5petaja, \u00f5ppej\u00f5u ja tugispetsialisti ameti sisu<\/em>. Nende ametite puhul pole probleem mitte niiv\u00f5rd sisu n\u00fc\u00fcdisajastamises, kuiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6keskkonna ja -tingimuste n\u00fc\u00fcdisajastamises\/muutmises.<\/p>\n\n\n\n