![\"\"](\"http:\/\/www.opetajateliit.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/20171103_153832-300x225.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Reedel, 3. novembril esitles Maailmapank Tallinna \u00dclikoolis oma 2018. aasta arenguraportit\u00a0Learning \u2013 to Realize Education\u00b4s Promise.<\/em><\/p>\n Esinejad alustasid t\u00f5dedes, et uuringud ja tulemused n\u00e4itavad, et \u00fcle maailma on l\u00f5hed hariduses j\u00e4rjest kasvamas. M\u00f5tlesin samal ajal, et kuidas meil? Hoolimata statistilistest n\u00e4itajatest on mul tunne, et meil on sama lugu. Mida meie teeme, et seda takistada?<\/p>\n Kolme probleemina on juba varem OECD poolt identifitseeritud: koolid ei suuda tagada h\u00e4id tulemusi, \u00f5petajate puudus, hariduspoliitika ei toeta \u00f5ppimist ning teadmiste omandamist. Seet\u00f5ttu v\u00f5ttis maailmapank ette ka haridusteemalise raporti koostamise, kuna nende \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on aidata kaasa vaesuse v\u00e4lja juurimisele ja haridusel on potentsiaal seda teha. M\u00f5tlesin, et kuigi oleme uhked, et Eestis ei ole sotsiaalmajanduslikust taustast tulenevalt nii suuri erinevusi kui mujal, siis ei saa me kuidagi v\u00e4ita, et meil neid probleeme ei ole. Loodan, et mingil tasandil toimub ka selle raporti Eesti konteksti \u201et\u00f5lkimine\u201c: mida t\u00e4hendab see meie jaoks, mida saame ja mida peame (teisiti) tegema.<\/p>\n Peas m\u00f5lguvad k\u00fcsimused: Kas meie head tulemused n\u00e4itavad ka tegelikult \u00f5pioskust, \u00f5pivalmidust, \u00f5pihimu? Kas meie hariduss\u00fcsteem \u00f5igustab talle pandavaid ootusi \u00f5ppimises?<\/p>\n Oluline oli \u00f5ppimise eba\u00f5nnestumise puhul nelja teguri r\u00f5hutamine: ettevalmistunud \u00f5ppijad, kompetentsed \u00f5petajad, kooli juhtimine, koolipoolne sisend. Nende lahtiharutamine on iga\u00fcks omaette teema, aga m\u00f5elgem: kas meie \u00f5ppija on valmis vastutust v\u00f5tma ja soovib \u00f5ppida? kas meie \u00f5petajad on kompetentsed? millisel tasemel on meie koolide juhtimine? milliseid v\u00f5imalusi meie koolidele luuakse nii keskkonna, materjalide kui \u00f5ppevahendite n\u00e4ol?<\/p>\n Hoolimata kurbadest oludest nii mitmeski kohas t\u00f5desid raporti koostajad, et on ikkagi p\u00f5hjust loota, kuna ridamisi on ka h\u00e4id n\u00e4iteid.\u00a0 Selleks, et muudatused edukad oleksid soovitasid raporti koostajad hariduse lubaduse realiseerimiseks kasutada kolmest l\u00e4henemist: hinnata \u00f5ppimist, tegutseda vastavalt t\u00f5endusmaterjalile, panna t\u00f6\u00f6le k\u00f5ik osapooled. Loodan, et raportiga l\u00e4hemalt tutvudes v\u00f5ib ikka n\u00e4ha, et nad m\u00f5tlevad t\u00f5siselt \u00f5ppimise ehk lisandv\u00e4\u00e4rtuse tekkimise m\u00f5\u00f5tmist, mitte lihtsalt hindeid. Ja eks ta loogiline ju ole, et teadmaks, mida teha-muuta-j\u00e4tta, peame teadma, mis seis hetkel on. See aga eeldab t\u00f5siselt k\u00f5ikide osapoolte \u00fchist arutelu, parimate lahenduste otsimist ning p\u00fchendumist kokkulepete elluviimiseks, mitte poliitilist v\u00f5itlust, \u00e4rapanemist v\u00f5i soleerimist.<\/p>\n Lahkusin kahetunniselt esitluselt-arutelult pea m\u00f5tteid t\u00e4is ja olles tegelikult t\u00e4nulik selle eest, et meil niigi h\u00e4sti on. Aga siis tuli kohe mitmeid m\u00f5tteid selle kohta, mida k\u00f5ike peaks ja saaks parandada…nii Eestis kui kaugemal maailmas.<\/p>\n Margit Timakov<\/p>\n