\u00d5petajatel on aeg selg sirgu l\u00fc\u00fca ja v\u00f5tta endale vastutus Eesti kooli tuleviku eest. Ei saa rahul olla olukorraga, kus otsuseid tehakse p\u00e4evapoliitilistest valikutest\u00a0 ning mitte rahva ja riigi kui terviku vajadustest l\u00e4htuvalt. Kuid selleks, et midagi hariduselus muutuks, peab \u00f5petaja vahel ka klassiruumist v\u00e4lja tulema ja teiste \u00f5petajatega arutama, anal\u00fc\u00fcsima ja oma arvamust avaldama. Ja kui enamik \u00f5petajaid leiab, et midagi tuleb muuta, siis ainult \u00fcheskoos on v\u00f5imalik seda teha.<\/p>\n
See on meie ajaloos juba korra toimunud: need \u00f5petajad, kes 1917. aasta kevadel l\u00f5id Eesti \u00d5petajate Liidu, suutsid \u00fchisel n\u00f5ul ja j\u00f5ul rajada meie rahvuslikule haridusele nii tugeva aluse, et see jaksas kanda eestluse eluj\u00f5udu siiani v\u00e4lja. Praegu on olukord muutunud – nii globaalse kui lokaalse surve t\u00f5ttu on sellesse vundamenti hakanud tekkima ohtlikud m\u00f5rad. Ametnikud p\u00fc\u00fcavad neid k\u00fcll kinni kleepida, aga sellest ei piisa. On vaja missioonitundega teotahtelisi asjatundjaid.<\/p>\n