MONIKA UNDO<\/strong> Viimasel ajal on r\u00e4\u00e4gitud eelk\u00f5ige kutsestandarditega seoses \u00f5petaja e-portfooliost ehk arengumapist. Tegelikult v\u00f5iks aga igal \u00f5petajal (s\u00f5ltumata sellest, kas \u00f5petaja tahab kutset taotleda v\u00f5i mitte) olla oma e-portfoolio.<\/p>\n\n\n\n Portfoolio tegemine v\u00f5tab kindlasti aega. Tean enda ja teiste kogemustest, kui palju selleks kulub tunde, p\u00e4evi ning n\u00e4dalaid. Samas kui portfoolio p\u00f5hi on valmis, siis on seda juba hiljem lihtne t\u00e4iendada.<\/p>\n\n\n\n Miks on portfoolio tegemine nii oluline? Igal \u00f5petajal on tehtud h\u00e4id t\u00f6\u00f6lehti, esitlusi, k\u00e4idud huvitaval v\u00e4ljas\u00f5idul, korraldatud p\u00f5nev \u00fcritus, kirjutatud n\u00e4iteks m\u00f5ni artikkel v\u00f5i esinetud ettekandega v\u00e4ljaspool kooli jne. Oleks ju hea koondada oma tegemised koos pildimaterjaliga \u00fchte kohta. Portfooliot saab esitada t\u00f6\u00f6vestlusel, arenguvestlustel, m\u00f5nel konkursil jne.<\/p>\n\n\n\n Kui kooli juhtkond on teadlik \u00f5petaja korraldatud toredatest \u00fcritustest ja v\u00e4ljas\u00f5itudest, siis v\u00f5ib-olla headest t\u00f6\u00f6lehtedest, esitlustest jms ei teatagi. Nii saab \u00f5petaja esile tuua ka oma huvitavamad tunnid ja muud tegemised. \u00dchtlasi on portfoolio hea kokkuv\u00f5tete tegemise viis.<\/p>\n\n\n\n Portfoolio tegemine on k\u00fcll aegan\u00f5udev, kuid tegelikult on selle olemasolu v\u00e4ga t\u00e4htis ning portfooliost v\u00f5iks kujuneda \u00f5petaja visiitkaart.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n ELIN OTS<\/strong> Miks kutse? Kuhu mind kutsud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201e\u00dclikool tagab akadeemilise hariduse ning selle kvaliteedi. Kutsetunnistus andis mulle aga julguse ning kindluse, et just \u00f5petajana on minu oskused kvaliteetsed ning et olen \u00f5igel teel. Kindlasti oleks veel palju \u00f6elda, kuid kahe lausega oleks see p\u00f5hiline.\u201c Kerstin Kesler ,Tartu Kutsehariduskeskus, inglise keele ainesektsiooni juhataja<\/em><\/p>\n\n\n\n Mida t\u00e4hendab \u00f5petajaks olemine ja milline on hea \u00f5petaja?<\/p>\n\n\n\n Kuidas ikkagi on v\u00f5imalik seda teada saada ning adekvaatselt hinnata?<\/p>\n\n\n\n Ja mis on hindamise eesm\u00e4rk: kas teada saada t\u00f5esti seda, kes on k\u00f5ige parem \u00f5petaja? Mida see annab? Mitte midagi!<\/p>\n\n\n\n Millist hindamist me \u00f5pilaste puhul peame muutunud \u00f5pik\u00e4sitlusest l\u00e4htuvalt arengut toetavaks? Usun, et kujundavat, reflekteerivat hindamist, mis v\u00f5imaldab tegeleda tugevuste ja parendusv\u00f5imalustega .<\/p>\n\n\n\n Mis on kavandatud kutses\u00fcsteemi tugevused v\u00f5rreldes eelmise s\u00fcsteemiga ja kuidas v\u00e4ljendub muutus perspektiivis ?<\/p>\n\n\n\n Eelmine, atesteerimise s\u00fcsteem l\u00f5ppes \u00f5petaja jaoks j\u00e4rsku. Ettevalmistusperioodi \u00fcleminekuks ei olnud. Pedagoogilisest teadmisest l\u00e4htudes ei s\u00fcnni oskus hetkega, see peab olema toetatud protsessi abil. Ja see on pikem protsess , kui ei soovita muutust muutmise p\u00e4rast vaid.<\/p>\n\n\n\n Reaalsus hetkel on, et arenguks ei ole veel piisavalt soodsaid tingimusi ja arengukeskkonda tuleb luua. K\u00f5ik see, mida me k\u00e4sitleme \u00f5pilase arengu puhul kehtib ka \u00f5petaja kohta, kui me eeldame, et ta on arenemisv\u00f5imeline.<\/p>\n\n\n\n Leian, et eelk\u00f5ige peavad huvitatud osapooled end identifitseerima, usaldama ja v\u00f5tma vastutuse.<\/p>\n\n\n\n Kes on asjaosalised ja huvitatud, et \u00f5petaja kutse oleks v\u00e4\u00e4rikas ja \u00f5petaja vastaks sellele v\u00e4\u00e4rikuse m\u00f5istele? M\u00f5iste tuleb ka koost\u00f6\u00f6s osapooltega kujundada, et oleks m\u00f5istmine.<\/p>\n\n\n\n \u00dcleminekuperioodil eriti s\u00f5ltub k\u00f5igi osapoolte tegutsemise tahtest ja selle kvaliteedist see, kas ja kuidas toimub muutus.<\/p>\n\n\n\n Kas see, kuhu me minna tahame<\/strong> on sillutatud piisavast koost\u00f6\u00f6tahtest ja, kas me ikka teame, miks me midagi teeme ja kuidas peaksime seda tegema?<\/p>\n\n\n\n K\u00fcllap oluline on ka teavitamine, teadlikkuse t\u00f5stmine, kuid eelk\u00f5ige \u00f5petaja enda sisemine motivatsioon on siin m\u00e4rgiline protsessi k\u00e4ivitaja. N\u00e4en , et tulemus on t\u00f5husam, kui kaasa toimetavad koolijuhid, kooli juhtkonnad , omavalitsused. Ja see, kuidas toimivad kohtadel koolid kui meeskonnad ning, kuidas toimib see ka koost\u00f6\u00f6s \u00fclikoolidega, on v\u00f5tmek\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n Lapsevanem<\/strong> saadab lapse <\/strong>kooli , kus ootab teda \u00f5petaja<\/strong>, kes oma parimate oskuste ja p\u00e4devuste j\u00e4rgi loob tingimused<\/strong> parimal viisil arenemiseks. Lapsevanem on valmis panustama koost\u00f6\u00f6ks ja \u00f5petaja \/kool valmis seda vastu v\u00f5tma. Kool <\/strong>koost\u00f6\u00f6s omavalitsusega <\/strong>v\u00f5imaldab parimad tingimused, et \u00f5petajal<\/strong>oleks v\u00f5imalik parimal viisil \u00f5petada<\/strong>. Riik<\/strong> on v\u00f5imaldanud ja \u00fclikool<\/strong> loonud parimad tingimused \u00fcli\u00f5pilasele<\/strong> \u00f5ppimiseks ja arenguks ning \u2013 koost\u00f6\u00f6s <\/strong>kooli , \u00f5petajatega loonud keskkonna<\/strong>, kus \u00fcli\u00f5pilasest saab hea \u00f5petaja<\/strong>. Vastastikusel usaldusel ja austusel baseeruv eesm\u00e4rgip\u00e4rane koost\u00f6\u00f6protsess on eelduseks v\u00e4\u00e4rikusele ning enesev\u00e4\u00e4rikale ennast adekvaatselt reflekteerivale \u00f5petajale.<\/p>\n\n\n\n Kuidas luua (ja millised on) tingimused heaks (ennast v\u00e4\u00e4rtustavaks, v\u00e4\u00e4rikaks) \u00f5petajaks saamisel ja olemisel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See on k\u00fcsimus, millele ei ole hetkel \u00fcheseid vastuseid, kuid on mitmeid teid selleni j\u00f5udmiseks. Eelk\u00f5ige \u00f5petaja ise saab l\u00e4bi eneseanal\u00fc\u00fcsi n\u00e4idata neid tingimusi, mis on konkreetselt tema arenguks vajalikud. Asume koos <\/strong>teele!<\/p>\n\n\n\n MIHKEL K\u00d5RBE<\/strong> \u00f5petaja\t 2014. aasta l\u00f5ppedes vaatan korra tagasi haridusp\u00f5llu harimisele \u2013 mis tehtud ja tegemata? \u00dcheks hariduse imeloomaks on muutunud M\u00d5K (muutunud\/muutuv \u00f5pik\u00e4sitlus). Seda imelooma on tutvustatud ka Eesti meedia arvamusartiklites ning hea on t\u00f5deda, et ta hiilib vaikselt ringi juba m\u00f5nedes Eesti koolides. MARGIT TIMAKOV<\/strong> \u00f5petaja, E\u00d5Li juhatuse liige\t On olnud h\u00e4sti vahva aasta \u2013 siia on mahtunud nii palju erinevaid tegemisi ja h\u00e4id m\u00f5tteid, koost\u00f6iseid inimesi ning imelisi ideid, et tegelikult oleks lubamatu nina kirtsutada ja viriseda. Ja kuidas v\u00f5iksingi sellele aastale altkulmu tagasi vaadata, kui ta niiv\u00f5rd \u00f5petlik on olnud. Kokkuv\u00f5tvalt kolm kildu kolmeteistk\u00fcmnendast \u2013 kontor, kutse, konverents.<\/p>\n\n\n\n Eesti \u00d5petajate Liidu oma pesa, oma v\u00e4ike kontor telemaja ja keskturu vahelisel trajektooril on olnud juhatuse igan\u00e4dalaste koosolekute kohaks. Ja kuigi skype oma k\u00e4ttesaadavuse v\u00f5luga proovis meid esialgu pimestada, siis silmast silma \u00fchises ruumis istudes ja astudes on nii m\u00f5nigi m\u00f5te kindlasti paremini (v\u00f5i v\u00e4hemalt tugevamini) formuleerunud. Ka erinevaid k\u00fclalisi on meil juba p\u00e4ris mitmeid seal k\u00e4inud ja tuleb kindlasti veelgi ja on t\u00f5eliselt tore, et on koht, kuhu inimesi kutsuda. T\u00e4psemalt aga juba p\u00f5hjalikumas aasta kokkuv\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n Kui E\u00d5L \u00f5petaja kutset aasta algusest \u00fcha kasvavas noodis kiitma asus, oli palju, kes viltu vaatasid. Ja on t\u00f5en\u00e4oliselt praegugi veel. Kahe kutsestandardi (7. taseme \u00f5petaja ja vanem\u00f5petaja) kinnitamine kevadel on tegelikult \u00fcks positiivsemaid \u00fchiseid kokkuleppeid haridusmaastikul, kus nii riik kui \u00f5petajad, \u00fclikoolid ja koolijuhid proovisid v\u00f5imalikult h\u00e4sti s\u00f5nastada t\u00e4nase \u00f5petaja kuvandi. See, et tegevuste ja kompetentside loetelu pea ringi k\u00e4ima ajab on normaalne, v\u00f5i v\u00e4hemalt ootusp\u00e4rane ja igale \u00f5petajale tuttav \u2013 selline mitmetahuline ja kohati hinge kinnil\u00f6\u00f6v see \u00f5petaja argip\u00e4ev ongi! S\u00fcgisesel kutse andja konkursil osalemine oli omaette kogemus ja see, et E\u00d5L j\u00e4rgmisest aastast \u00f5petaja kutset andma hakkab ei ole v\u00e4ikene asi. See, et \u00f5petajad ise \u2013 mitte m\u00f5ni k\u00f5rgem v\u00f5i kaugem ametkond \u2013 oma professiooni tugevused ja n\u00f5rkused siin ja praegu v\u00e4lja selgitada saavad (seda muidugi kompetentse ja erapooletu ekspertidest n\u00f5ukogu valvsa pilgu all) on v\u00e4\u00e4rtus, mis avaldub t\u00f5eliselt alles tasapisi ja aegam\u00f6\u00f6da.<\/p>\n\n\n\n 21. sajandi \u00f5petaja konverentsip\u00e4ev oli kui legoklotsidest torni ladumine: iga j\u00e4rgmine ettekanne oli ehk teist v\u00e4rvi ja erineva suurusega klots kui eelmine, kuid neid l\u00e4biv \u00fchendav joon l\u00f5i p\u00e4eva l\u00f5puks kindla terviku. Terviku kooli ja \u00f5petajat eesootavate muutuste reaalsusest, t\u00f5sidusest, v\u00f5imalustest ning variatiivsusest. Pasi Sahlbergi Eestisse kutsumine ja tema tulek oli mitmes m\u00f5ttes m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega. Arvan, et sama oluline on n\u00fc\u00fcd ka see, milliseid j\u00e4reldusi oskame me sellest teha, milliseid edasisi sihte seada ja konkreetseid samme astuda.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5in julgelt \u00f6elda, et kolmeteistk\u00fcmnes on olnud koost\u00f6\u00f6 alguse aasta v\u00e4ga mitmes v\u00f5tmes. Kuna toimiv koost\u00f6\u00f6 on selline unistuste unistus ja kahjuks ei ole see meie kultuuriruumis veel k\u00f5ige paremini hallatav oskus ning usaldamatuse, skeptilisuse ning kahtlustamiste foonil (eriti haridusmaastikul) oleks see peaaegu, et m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud. Aga olen kindel: koost\u00f6\u00f6 algas kolmeteistk\u00fcmnendal!<\/p>\n\n\n\n MARGIT TIMAKOV<\/strong> \u00f5petaja, E\u00d5Li juhatuse liige\t 28. novembril teatas SA Kutsekoda, et t\u00e4navu mais v\u00e4lja kuulutatud \u00f5petaja, tase 7-1 ja \u00f5petaja, tase 7-2 kutsete kutse andja avaliku konkursi v\u00f5itjaks on Eesti \u00d5petajate Liit (E\u00d5L). Uue nimega on tasemete nimetused vastavalt \u00f5petaja, tase 7 ja vanem\u00f5petaja, tase 7.<\/p>\n\n\n\n E\u00d5Li juhatuse esimehe Margit Timakovi s\u00f5nul v\u00f5isid sellise otsuse peamisteks argumentideks olla E\u00d5Li pakutud n\u00e4gemus laiap\u00f5hjalisest ja kaasavast kutses\u00fcsteemist, realistlik n\u00e4gemus valdkonna olukorrast ja t\u00f6\u00f6mahust, kutse andja kui institutsiooni ja kutseliidu eesm\u00e4rkide kattumine ning loomulikult see, et paljud olulised partnerid E\u00d5Li selles protsessis toetama on asunud.<\/p>\n\n\n\n E\u00d5L peab kutseliiduna \u00fclimalt oluliseks, et \u00f5petajad oma t\u00f6\u00f6 sisu \u00fcle j\u00e4rjest rohkem ise otsustavad ning oma kutset v\u00e4\u00e4rtustavad. \u00d5petaja on kaugelt rohkem kui pelgalt tunni andja ning \u00f5petaja roll peab suurenema nii kooli- kui kogukonnaelu korraldamises, mitte sellep\u00e4rast, et nii saab \u00f5petajale rohkem \u00fclesandeid anda, vaid sellep\u00e4rast, et kool ja kogukond (terve \u00fchiskond) ei tule muud moodi toime.<\/p>\n\n\n\n E\u00d5Li juhatuse liikmetena oleme teadlikud, et kutse andja roll ei ole \u00fchelgi moel formaalsus. Kutses\u00fcsteemi kui sellist veel ei ole ning meil endil tuleb see v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada nii, et me k\u00f5ik \u00f5petajatena ise tahame kutset kasutada t\u00f6\u00f6alaselt paremate tulemuste saavutamiseks, eneset\u00e4ienduseks \u00f5petajale individuaalse arengu t\u00f6\u00f6riistana ja hariduss\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6jaotuse paremaks korraldamiseks. Kutses\u00fcsteem on ennek\u00f5ike \u00f5petajate t\u00e4iend\u00f5ppe-, koost\u00f6\u00f6- ja haridusvaldkonna t\u00f6\u00f6- ning vastutusalasid korraldav v\u00f5rgustik, mitte \u00f5petajaid hindav v\u00f5i nende taset kontrolliv mehhanism. Kutse andja suurim v\u00e4ljakutse on koondada selles momendis kokku k\u00f5ik see energia ja tarkus, mis haridusvaldkonnas ringleb ja panna k\u00e4ima \u00fcks toimiv lahendus.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmiste sammudena kavatseb E\u00d5L v\u00f5imalikult operatiivselt anda koolidesse ja partneritele t\u00e4iendamiseks ja kaasa m\u00f5tlemiseks-tegutsemiseks kutse andmise tegevuskava ning valmistada ette kutse hindajate konkursi. Esimesed uue kutsestandardi j\u00e4rgi kutse saajad v\u00f5iksid kutsetunnistuse k\u00e4tte saada juba 2014. a esimeses pooles.<\/p>\n\n\n\n Eestis t\u00f6\u00f6tab praegu k\u00f5igis \u00fcldhariduse kooliastmetes ja suundades \u00fcle 22 000 \u00f5petaja. \u00d5petajate ametij\u00e4rke eelnevalt reguleeriva \u00f5petajate atesteerimiss\u00fcsteemiga on riigis otsustatud enam mitte j\u00e4tkata, kuigi ametij\u00e4rgud j\u00e4\u00e4vad kehtima kuni nende aegumiseni.<\/p>\n\n\n\n MARGIT TIMAKOV<\/strong> \u00f5petaja, E\u00d5Li juhatuse liige\t Pimedatel s\u00fcgis\u00f5htutel v\u00f5tan sihilikult aega unistamiseks. T\u00f5mban ennast kasv\u00f5i korraks v\u00e4lja reaalsusest ja m\u00f5tlen, mis oleks kui\u2026 mis oleks sel p\u00e4eval teisiti, kui koolis t\u00f6\u00f6tavad \u00d5PETAJAD, kes on j\u00e4rginud oma kutsumust saada \u00f5petajaks.<\/p>\n\n\n\n Sel p\u00e4eval l\u00e4heb \u00f5petaja t\u00f6\u00f6le r\u00f5\u00f5msal meelel. Ta tunneb siiralt r\u00f5\u00f5mu sellest, et t\u00f6\u00f6tab \u00f5petajana. Ta teab, et tal on v\u00f5imalus kaasa aidata nende noorte inimeste kujunemisse; ta annab endast k\u00f5ik, et luua keskkond, mis toetab arengut. \u00d5pilased tajuvad \u00f5petaja motivatsiooni, tunnetavad siirast huvi ning tuge ja proovivad omalt poolt parima anda. Lapsevanem teeb koost\u00f6\u00f6d, usaldab \u00f5petaja kui professionaali t\u00f6\u00f6d, ning aitab omalt poolt, sest m\u00e4rkab oma laste arengus edasiliikumist. Kolleeg on tihe k\u00fclaline \u00f5petaja klassiruumis ja tunnis, koos anal\u00fc\u00fcsitakse tehtut, planeeritakse edasist, luuakse uut. \u00d5ppealajuhataja usaldab \u00f5petaja valikuid, otsuseid ning panustab t\u00f5husa \u00f5pikeskkonna kujundamisse. Koolijuht s\u00e4rab kooli kui \u00f5ppivat ning arenevat organisatsiooni juhtides ja on enesekindel ning innustav. Ta tunnetab juhtkonna ja \u00f5petajate tuge, sest nad k\u00f5ik ajavad \u00fchist asja ja liiguvad samas suunas. Koolipidajal on r\u00f5\u00f5m koole nende arengukavades toetada, sest need on kujundatud koosk\u00f5las piirkonna tuleviku eesm\u00e4rkide ning suundadega. Haridus- ja teadusministeerium tunneb k\u00f5iki partnereid h\u00e4sti ja on oma l\u00e4bipaistva ning ausa suhtumisega taganud usaldusv\u00e4\u00e4rse suhtumise. Minister toetab kogu oma tegevusega sisulist koost\u00f6\u00f6d oma valdkonnas, tema sihid on k\u00f5rgemad ja kaugemad kui tema poliitiku karj\u00e4\u00e4r.<\/p>\n\n\n\n Sel p\u00e4eval on \u00fclikoolis tr\u00fcgimine \u00f5petaja kohtadele, sest noored tajuvad kuiv\u00f5rd v\u00e4ljakutseterohke, t\u00f5eliselt vaheldusrikas ning arendav \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 on. \u00d5petajana t\u00f6\u00f6tamine on sel p\u00e4eval auasi. Poliitikud mitte ainu\u00fcksi ei anna lubadusi, vaid on hakanud \u00f5petaja kui rahvusliku aarde hoidmiseks kulda kaevandama. Tegelikult on nad aga oma senise tegevuse \u00fcmber hinnanud ja m\u00f5istnud, et inimressursid on hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega ja kui t\u00e4na lastele koolis parimat ei paku, v\u00f5ib homme juba hilja olla. \u00dcht\u00e4kki on nad avastanud, et targad otsused on v\u00f5imalikud ilma pori loopimiseta, et need s\u00fcnnivad \u00fchiselt, erinevaid vaatenurki arvestades ning \u00fchiselt kokku leppides.<\/p>\n\n\n\n Sel p\u00e4eval on iga\u00fchel oma kindel \u00fclesanne ja ta t\u00e4idab seda t\u00e4ie p\u00fchendumusega ning teiste toetusel. Ta ei karda vigu teha, sest kui nii ka juhtub, tunneb ta kaaslaste \u00f5lale patsutust ning julgustust edasi ja paremini teha. Ta tunneb, et \u00fcheskoos \u00f5pitakse ja \u00fcheskoos \u00f5petatakse. Ta tahab \u00f5ppida oma osas maksimaalselt h\u00e4sti hakkama saada; ta lihvib oma oskusi, ta uurib, ta otsib, ta proovib, ta vastutab.<\/p>\n\n\n\n Ilusad on need s\u00fcgis\u00f5htud \u2013 mulle meeldivad, sest nad annavad inspiratsiooni mitte ainu\u00fcksi t\u00e4naseks, vaid ka homseks p\u00e4evaks.<\/p>\n\n\n\n ASTRID SILDNIK<\/strong>, Eesti \u00d5petajate Liidu juhatuse liige <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Rahvatarkus \u00fctleb, et aastad ei ole vennad, sama kehtib ka kooliaja kohta. Iga 1. september ja sellele j\u00e4rgnev \u00f5ppeaasta on oma olemuselt uus ja isemoodi.<\/p>\n\n\n\n Seekordne kooliaasta toob endaga kaasa palju muutusi.\u00d5petajaid puudutab enim paradigmaatiline murrang t\u00f6\u00f6aja arvestamisel. Kui seni on nii pedagoogid ise kui ka laiem avalikkus harjunud \u00f5petaja t\u00f6\u00f6d m\u00f5\u00f5tma klassi ees \u00f5petatud tundides, siis n\u00fc\u00fcd kehtima hakanud m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi on t\u00f6\u00f6aja- ja palgaarvestuse aluseks \u00f5petaja ametikoht, mis sisaldab ka neid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid (arenguvestlused, uurimist\u00f6\u00f6de juhendamine, \u00f5ppematerjalide valmistamine jne), mida siiani pole tasustatud, kuid mille hulk on aastatega drastiliselt kasvanud. Uus suhtumine \u00f5petaja t\u00f6\u00f6aega muudab paljude pedagoogide olukorra m\u00e4rgatavalt stabiilsemaks, seda eriti v\u00e4iksemates koolides. Samas omandab v\u00e4ga olulise rolli koolijuhi ja \u00f5petajate koost\u00f6\u00f6v\u00f5imekus ehk siis organisatsioonikultuur.<\/p>\n\n\n\n Teine muutus, millele sel kevadel kutsestandardite kehtestamisega alus pandi, puudutab \u00f5petajate professionaalset arengut. Kutsestandarditeema on veel nii v\u00e4rske, et sellega harjumine vajab ilmselt aega. Kuni selle aasta l\u00f5puni kehtiv senine pedagoogide atesteerimiskord on n\u00e4iliselt \u00f5petajaid suurema t\u00f6\u00f6tasu nimel rohkem pingutama \u00f5hutav, kuid fakte l\u00e4hemalt uurides selgub, et tegelikult ei ole k\u00f5rgema ametij\u00e4rguga pedagoogide hulk kuigi suur. Eelmisel \u00f5ppeaastal t\u00f6\u00f6tas Eesti koolides 14 203 \u00f5petajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanem\u00f5petajaid 2147. Need arvud n\u00e4itavad, et \u00fcle 10 tuhande pedagoogi ei ole \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel oma kvalifikatsiooni t\u00f5stmist oluliseks pidanud. Siin on m\u00f5tlemise koht – kas need \u00f5petajad on kui iga t\u00f6\u00f6andja t\u00e4itunud unistused – tugevad professionaalid, kes t\u00f6\u00f6tavad missioonitundest, suuremat t\u00f6\u00f6tasu ihaldamata v\u00f5i siis hoopis mugavusstsooni takerdunud inimesed. Seega on \u00f5petaja professionaalse arengu temaatika kiirelt muutuvas info\u00fchiskonnas olulise t\u00e4htsusega valdkond, mida kutsestandardite loomisel on p\u00fc\u00fctud arvestada.Teisalt liitub siia kindlasti ka \u00f5petajate palga k\u00fcsimus – professionaalse pedagoogi palgaaste peaks vastama v\u00e4hemalt kahekordsele keskmise palgale. K\u00fcsimus on prioriteetides – kas ehitada hiiglaslikke ministeeriumihooneid olukorras, kus koole pannakse kinni, kuna lapsi j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks ja j\u00e4relikult v\u00e4heneb ka valitsetava rahva arv. V\u00f5i asuda l\u00f5puks tegelikkuses haridust v\u00e4\u00e4rtustama ja tagada tulevasi maksumaksjaid targaks koolitavatele inimestele inimv\u00e4\u00e4rne palk, n\u00e4idates, et haridus siiski loeb ka siin, Eestis.<\/p>\n\n\n\n Kolmas oluline muutus on toimumas suhtumises R\u00d5K-i ainekavade mahtu. E\u00d5L on riiklike \u00f5ppekavade arendust\u00f6\u00f6 koosk\u00f5lastusetappidel pidevalt t\u00e4helepanu juhtinud asjaolule, et igas ainekavas peaks olema eraldi v\u00e4lja toodud nn kohustuslik raudvara, mis oleks sellest ainest arusaamise vundamendiks. Kui sel sajandil kehtinud ainekavade mahtu v\u00e4ga subjektiivselt hinnata, siis on need t\u00e4ismahus omandatavad neile kohusetundlikele eliitkoolide \u00f5pilastele, kes on harjunud oma koduseid t\u00f6id j\u00e4rjekindlalt \u00f6\u00f6sel kella kaheni tegema. N\u00f5rgema vaimu ja tervisega \u00f5pilased on sellistele pingutustele k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. Seega on \u00f5pimaterjali mahu \u00fcle vaatamine igati tervitatav: selle vajalikkusele on viidanud aineeksperdid, kes hindasid 2011\/12 \u00f5ppeaastal haridusministeeriumi ja \u00f5petajate liidu koost\u00f6\u00f6projektis uue R\u00d5K-i ainekavasid. Samal seisukohal olid ka paljud aine\u00f5petajad HTM-i \u00fcldharidusosakonna poolt korraldatud veebik\u00fcsitlusele \u201cUue riikliku \u00f5ppekava arendusest ja rakendumisest koolis\u201d vastates. (K\u00fcsitlusele vastanute koguarv oli 1839).<\/p>\n\n\n\n Nagu juba sellest l\u00fchikesest sissejuhatusest aimub, ootab kooliperesid pingeline ja huvitav \u00f5ppeaasta. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmine pole veel l\u00f5ppenud, s\u00fcgisel hakatakse uuesti hariduse finantseerimise probleeme arutama ja otsuseid tegema.<\/p>\n\n\n\n Kooli peetakse \u00fchiskonnas konservatiivseks institutsiooniks – rahvusliku vaimu ja kultuuritraditsioonide hoidmisel teisiti ei saakski ning tasakaalukas meel poliitiliste t\u00f5mbetuulte keerises on v\u00f5imaldanud hoida ka rahvusvahelises v\u00f5rdluses eestlaste igati k\u00f5rget haridustaset. Samas ei pruugi k\u00f5ik uued tuuled ainult p\u00f5hjakaarest puhuda ning “P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus” pole fataalne loodusj\u00f5ud, vaid inimlooming, mida saab vajadusel muuta ja t\u00e4iendada – tuleb ainult tahta ning ennast usaldada. \u00d5petaja pole h\u00e4dine olukordade ohver, vaid Tegija, tuleviku Eesti arengu suunaja ja kujundaja.<\/p>\n\n\n\n Eesti \u00d5petajate Liit kutsub \u00f5petajaid julgemalt oma arvamust avaldama ja arutlema haridusk\u00fcsimuste \u00fcle. Eestis on rohkem kui 14 tuhat \u00f5petajat – see on v\u00e4ga suur vaimne j\u00f5ud – \u00e4rgem hoidkem seda vakka olles vaka all. Eesti \u00f5petaja, julge olla tark!<\/p>\n\n\n\n MARGIT TIMAKOV<\/strong> \u00f5petaja, E\u00d5Li juhatuse liige\t Kui l\u00e4heme arsti juurde, soovime saada abi inimeselt, kes on oma erialal p\u00e4dev. Eeldame, et too inimene ei hakanud mitte iseenesest tohtriks, vaid et ta on \u00f5ppinud, vanemate ning targemate juhendamisel kogemusi omandanud ja ka arstina tegutsemise \u00f5iguse saanud. Miks peaksime v\u00e4hemat ootama inimestelt, kes meie lastega igap\u00e4evaselt tegutsevad, neid \u00f5petavad ja tulevikuks ette valmistavad? Miks peaksime olema n\u00f5us sellega, et \u00f5petajate ettevalmistus puudulikuks (loe: liiga teoreetiliseks ja elukaugeks) j\u00e4\u00e4b v\u00f5i, et nad justkui ilma kutseta tegutseda saaksid?<\/p>\n\n\n\n \u00d5petajana tunnen, et l\u00f5puks ometi pannakse k\u00f5ik kirja, mida ma senini niigi igap\u00e4evaselt teinud olen. Jah, see on t\u00f5esti hirmutav ja hingemattev \u2013 \u00fclimahukas nimekiri k\u00f5ikidest erinevatest aspektidest, millega arvestama pean. Sinna ei mahu mitte ainu\u00fcksi minu aineteadmised, vaid k\u00f5ik minu tegemised ja toimetamised \u00f5petajana! Uskumatu, kui paljut \u00f5petajat\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab! Aga kui h\u00f5lmab ja \u00f5petajad seda ka teevad, siis saab kutseliit t\u00f5endada seda tunnistusega! Kutsetunnistusega. Tunnistusega, mille annab \u00f5petajakutsest v\u00e4ga hooliv ning kogemustega, tunnustatud \u00f5petajate kogu. Ja kui mul \u00f5petajana miskit veel puudu j\u00e4\u00e4b, siis tahan t\u00f5emeeli seda teada, sest soovin ennast t\u00e4iendada, soovin \u00f5ppida ja oma t\u00f6\u00f6d paremini teha. Kui minule esitatavad n\u00f5udmised on tippspetsialisti omad, siis olgu ka k\u00f5ik muu mu t\u00f6\u00f6 juurde kuuluv! Minule \u00f5petajana on kutsestandardit k\u00fcll vaja! Ja pigem kutsuksin seda kompetentsusmudeliks v\u00f5i lihtsalt kutseks.<\/p>\n\n\n\n Lapsevanemale annaks ehk rahu teadmine, et tema lapse koolis t\u00f6\u00f6tavad kutsega \u00f5petajad ja \u00f5petaja jaoks oleks auasi enda t\u00f6\u00f6lt n\u00f5utavaid kompetentse t\u00f5endada, aga kellele siis \u00f5petaja kutset veel vaja v\u00f5iks minna? Arvan, et riigile on kutsega \u00f5petajaid h\u00e4dasti vaja, sest haridust on Eestis ikka k\u00f5rgelt hinnatud ja selleks, et kuuluda maailma haridusmaastikul ikka esiritta on vaja \u00f5petajat\u00f6\u00f6d ka sisuliselt v\u00e4\u00e4rtustada. Olen t\u00e4iesti kindel, et seda tahetakse teha. Kuidas muidu? Vastasel korral v\u00f5iks ju leppida iga tunniandjaga, kel kirjaoskust jagub, peletada noored \u00f5petajad ootuste ja v\u00f5imaluste konfliktis koolist minema, viie-k\u00fcmne aasta p\u00e4rast teha \u00f5ppekava ringi ja kaotada nt matemaatika ja teisedki reaalained, sest lihtsalt ei ole kedagi, kes neid aineid emakeeles \u00f5petaks ja nii 25 aasta p\u00e4rast t\u00f5deda, et meil pole Eestis koole vaja\u2026.<\/p>\n\n\n\n Selleks, et sealt masendavast stsenaariumist meie kiiruga tuhisev koolireformirong v\u00e4lja t\u00f5mmata, on meil t\u00f5esti \u00f5petajatele kutset vaja. Kutsumus neil juba on, ja teadmised ja kogemused ja paljudel vilumuski! Toetagem siis \u00f5petajatena ka p\u00fchendumuse tunnistusena kutse taotlemist ja saamist.<\/p>\n\n\n\n KATRIN MEINART<\/strong> Naljaga pooleks \u00f6eldakse, et \u00f5petamine ja arstimine on kaks valdkonda, kus k\u00f5ik on spetsialistid. \u00dchiskondlikul tasemel oleme harjunud l\u00f5putute diskussioonidega m\u00f5lema elukutse palganumbrite \u00fcle ning selle \u00fcle, kas antud ameti esindaja on seda palka ikka v\u00e4\u00e4rt v\u00f5i mitte, sest \u2026. Ja ilmselt ei puudu kellelgi nii positiivsed kui negatiivsed n\u00e4ited oma isiklikust elust. Need arutelud p\u00f5hinevad aga harva reaalsetel, v\u00f5rreldavatel kriteeriumitel, mis annaksid aluse objektiivseks anal\u00fc\u00fcsiks. Meil on uut \u00f5petajate kutsestandardit v\u00e4ga vaja kahes v\u00f5tmes: E\u00d5L on seisukohal, et Kutsuksin siinkohal lugejaid s\u00f5na v\u00f5tma ja oma arvamusi ning ettepanekuid avaldama, sest mida tulisemad on arutelud kutsestandardi \u00fcle, seda rohkem on sellest kasu; Tasub meeles pidada, et valmiv kutsestandard kui \u00f5petaja v\u00f5imalikku arenguteed kaardistada ja planeerida aitav dokument ei ole midagi l\u00f5plikku ja muutumatut vaid AJAS ARENEV JA MUUTUV ning k\u00fcpseb erinevate huvigruppide koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n\n\n\n E\u00d5L<\/strong> Eesti \u00d5petajate Liit oli eelmisel aastal valiku ees \u2013 kas toetada kutsestandardi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist v\u00f5i soovitada sellest loobuda kui ebavajalikust. Liidu juhatus otsustas j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6r\u00fchmas kahel p\u00f5hjusel: esiteks on kutsestandard ideena \u00fcks neist enesehindamise ja professionaalse arengu\/karj\u00e4\u00e4ri planeerimise mehhanismidest, mida kutse\u00fchingud \u00fcle maailma kasutusele on v\u00f5tnud ning teiseks: tol hetkel oli veel p\u00e4ris ebaselge, missuguseks t\u00f5otab kutsestandardi kohandamine Eesti oludes kujuneda olukorras, kus \u00f5petajaid k\u00e4sitletud avalikkuses kui tavalist t\u00f6\u00f6v\u00f5tjat, mitte k\u00f5rge vastutuse ja p\u00e4devusega professionaali.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4navu, so 2013. aasta alguses anal\u00fc\u00fcsis E\u00d5Li juhatus j\u00e4rjekordselt arenguid kutsestandardi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ning l\u00e4htudes E\u00d5Li \u00f5petajakutse t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi Katrin Meinarti \u00fclevaatest, otsustas asuda igati toetama kutsestandardi rakendamist Eestis. V\u00e4heoluline ei ole otsuse juures asjaolu, et ajapikku on \u00d5petaja austav nimetus saanud avalikkuse silmis t\u00f5sise mainelanguse osaliseks ning selles on oma osa olnud ka \u00f5petajatel, kelle kasvatus- v\u00f5i ainealased oskused ja teadmised ei ole ka vajalikul kaasaegsel tasemel olnud. Kutsestandardiga on igal \u00f5petajal v\u00f5imalus lisaks personaalse arengu kujundamisele, kinnitada rahvusvahelisel tasandil oma k\u00f5rget kvalifikatsiooni.<\/p>\n\n\n\n Sellest hoolimata, v\u00f5i \u00f5igemini \u2013 selle t\u00f5ttu oleme kujundanud seisukoha, et kutsestandard saab ja v\u00f5ib olla \u00fcks neist v\u00e4hestest enesem\u00e4\u00e4ratlemise ja -kehtestamise momentidest, mida ei saa v\u00e4liste tegurite m\u00f5jul \u00f5petajatelt \u00e4ra v\u00f5tta v\u00f5i kahtluse alla panna.<\/p>\n\n\n\n Oleme teadlikud, et kutsestandard ise ei ole v\u00f5lurohi k\u00f5igi meie haridus- ja koolielu puudutavate probleemide lahendamiseks ning tekitab lisategevusena trotsi, palju k\u00fcsimusi ja erinevaid kartusi, kuid tundub, et need on vajalikud, et oma mugavusstsoonist v\u00e4lja tulla. Ilma selleta aga naljalt muutust ei tule.<\/p>\n\n\n\n E\u00d5L<\/strong> Iga \u00f5petaja areneb oma t\u00f6\u00f6d tehes. Iga professionaalne \u00f5petaja tahab oma arengut ka planeerida, et see oleks rohkem sihip\u00e4rane ja teadlik. \u00dchtlasi aitab see tal ka oma \u00f5pilasi paremini m\u00f5ista ning suunata.<\/p>\n\n\n\n Meie muutuvas maailmas muutuvad isegi faktid ning andmeterohkus ummistab statistilised anal\u00fc\u00fcsid. K\u00fcsime: kuidas selles k\u00f5iges orienteeruda? \u00dcha t\u00e4htsamaks on saamas mitte niiv\u00f5rd teadmised, kuiv\u00f5rd oskused olemasolevate teadmistega midagi ette v\u00f5tta ning kehtivaid andmeid ja fakte leida. \u00dcha olulisem on kohanemisoskus ja sotsiaalne v\u00f5imekus. Neid p\u00e4devusi ootab t\u00f6\u00f6turg ja \u00fchiskond koolil\u00f5petajalt, aga kas ka kooli\u00d5PETAJALT? Kindlasti. Seet\u00f5ttu on \u00f5petajana oluline pidev eneseanal\u00fc\u00fcs mitte selleks, et end kellelegi t\u00f5estada, vaid selleks, et ise ajaga kaasas k\u00e4ia. Eesti \u00d5petajate Liit soovib, et<\/p>\n\n\n\n 1) kogu protsess oleks peamiselt osa \u00f5petaja igap\u00e4evasest tegemisest ehk siis teisis\u00f5nu oma reaalse t\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4dvustamine. Loodame, et seel\u00e4bi on v\u00f5imalus v\u00e4\u00e4rtustada \u00f5petajat\u00f6\u00f6d enam (kuidas teistmoodi v\u00f5tta seda, et kutsekvalifikatsiooni astmestikul on \u00f5petaja v\u00f5rdsustatud tippspetsialistide tasemega) \u2013 nii \u00f5petajakoolitusse astujate, \u00fchiskonna kui ka poliitiliste otsustajate jaoks.<\/p>\n\n\n\n 2) \u00f5petajat\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtus kajastuks kutsetunnistuse v\u00e4\u00e4rtuses \u2013 seda ei saavutata iseenesest, kuid see t\u00e4hendab kindlasti palju rohkemat kui vaid paber. Portfoolio kui \u00f5petaja visiitkaart MONIKA UNDOAvaldatud: 12 mai 2016 Viimasel ajal on r\u00e4\u00e4gitud eelk\u00f5ige kutsestandarditega seoses \u00f5petaja e-portfooliost ehk arengumapist. Tegelikult v\u00f5iks aga igal \u00f5petajal (s\u00f5ltumata sellest, kas \u00f5petaja tahab kutset taotleda v\u00f5i mitte) olla oma e-portfoolio. Portfoolio tegemine v\u00f5tab kindlasti aega. Tean enda ja teiste kogemustest, kui palju selleks kulub tunde, p\u00e4evi ning n\u00e4dalaid. Samas kui portfoolio p\u00f5hi on<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-2423","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2423","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2423"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2423\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2427,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2423\/revisions\/2427"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2423"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Avaldatud: 12 mai 2016\n\n<\/p>\n\n\n\nKoost\u00f6\u00f6 ja austus<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 9 september 2015\n\n<\/p>\n\n\n\nM\u00f5ne meelest vist futuroloogia vallast<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 31 detsember 2014\n\n<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4\u00e4kides teiste \u00f5petajatega nii koduselt Maarjamaalt kui ka kaugemalt t\u00f5detakse, et \u00f5pilased on kuidagi teistmoodi kui varem. Seda k\u00f5hutunnet toetavad mitmed t\u00f5siselt v\u00f5etavad uuringudki. \u00d5pilane, kes 21.sajandil klassiruumis tegutseb on teistmoodi kui tema vanemad. Kui p\u00f5lvkondi tagasi oli parimaks kaaslaseks p\u00f5nev raamat, siis n\u00fc\u00fcd on selleks juba varajasest east tahvelarvuti. Groteskse n\u00e4itena proovis tuttav laps aknaruudul n\u00e4puga vedades linnukest suuremaks saada ja oli h\u00e4mmingus, kui see ei \u00f5nnestunud nii nagu tahvelarvutis. Nii m\u00f5nigi v\u00f5ib mujata ja pidada seda \u00e4\u00e4rmuslikuks n\u00e4iteks, aga leian ennastki olukorrast, kus tavalises ainetunnis vaatavad mulle otsa klaasistunud pilgud, millest \u00f5petajal raske l\u00e4bi tungida, kuid arvutitega tunnis kl\u00f5bistavad Interneti avarustes ka k\u00f5ige tagasihoidlikumad ajaloohuvilised ning muidu minuti t\u00e4psusega l\u00f5ppev tund venib sujuvalt pikemaks.
Kas selliseid suundumusi tuleks mul \u00f5petajana takistada, ignoreerida v\u00f5i sellega kaasa minna? Ma arvan, et siingi on arvamusi erinevaid, kuid olen ise veendumusel, et me peame aastal 2015 aduma, et me enam ei ole liikumas 21.sajandisse, vaid k\u00f5igile, kes veel milleeniumit ootavad \u2013 21.sajand on k\u00e4es ja 20.sajandi l\u00e4henemisega enam l\u00e4bi ei saa! On arusaadav, et Eesti \u00f5petaja on tugevaturjaline nagu tori hobune ning harjunud kandma vastutse koormat ja vastama \u00fchiskonna ootustele, on murdumas suurenevate ootuste all. N\u00fc\u00fcd tuleb \u00f5petajaskonnal \u00e4rgata, vaadata julgelt endale otsa ja m\u00f5elda, kuidas edasi? Sest enam tagasi ei saa ja pidureid \u00fchiskondlikele muutustele, mis pressib ka klassiruumi aknast ja uksest sisse, t\u00f5mmata ei saa. Ka kool peab suutma kiiresti kohaneda ja kuigi peetakse kooli konservatiivseks, n\u00e4en ma, et nendes asjades peaksime me m\u00f5tlema juba kui mitte 22.sajandisse siis 21.sajandi teise poolde kindlasti \u2013 on siiski olukordi, kus ka \u00f5petaja Laur poleks pooliku rehkendusega rahul. Muutuvas maailmas peab muutuma nii kool, \u00f5pik\u00e4sitlus kui \u00f5petaja. M\u00d5K ei ole midagi futuroloogia vallast, M\u00d5K on siin ja praegu juba. Head uut aastat ja laskem M\u00d5K-il levida!<\/p>\n\n\n\nK nagu kolmteist<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 31 detsember 2013\n\n<\/p>\n\n\n\n\u00d5petaja kutse andja<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 30 november 2013\n\n<\/p>\n\n\n\nUnistus kutsega \u00f5petajast<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 15 november 2013\n\n<\/p>\n\n\n\nM\u00f5tisklusi uue kooliaasta valguses<\/strong> 2013\/2014<\/h2>\n\n\n\n
\u00d5petajana kutsestandardist<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 26 aprill 2013\n\n<\/p>\n\n\n\n\u00d5petaja kutsestandard\u2013 miks ja kellele?<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 22 aprill 2013\n\n<\/p>\n\n\n\n
\u00d5petaja kutsestandard on \u00fcks v\u00f5imalusi tuua laiema avalikkuseni \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 sisulist poolt kajastavad kriteeriumid, mis kutsestandardis on jagatud 6 kompetentsivaldkonda, ning \u00f5petaja v\u00f5imalik arengutee antud kriteeriumite v\u00f5tmes.<\/p>\n\n\n\n
* \u00f5petajatele enestele \u2013 oma t\u00f6\u00f6 ja ameti v\u00e4\u00e4rtustamiseks = kutse kui kvaliteedi n\u00e4itaja. Kutsestandard on hea v\u00f5imalus oma t\u00f6\u00f6 anal\u00fc\u00fcsiks ning eneset\u00e4iendamise planeerimiseks, kutsetunnistus v\u00f5imaldab ka palgal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel oma kompetentsust t\u00f5endada.
* \u00fchiskonnale \u2013 sellel osal Eestimaa \u00fchiskonnast, keda reaalselt \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel huvitab \u00f5petajat\u00f6\u00f6 spetsiifika, sh \u00fclikoolid: \u00f5petaja kutsestandard on kokkuv\u00f5ttev dokument \u00f5petajat\u00f6\u00f6 spetsiifikast ning selle ameti juurde k\u00e4ivatest kompetentsusn\u00f5uetest, mida saab arvestada tulevaste \u00f5petajate ettevalmistamisel.<\/p>\n\n\n\n
\u2013 t\u00f6\u00f6maailma kutse omistatakse reaalselt t\u00f6\u00f6tavale \u00f5petajale ning tulevikus peaks kutse kandma professionaali imid\u017eit;
\u2013 \u00fclikooli l\u00f5petanud \u00f5petaja saab diplomile m\u00e4rke \u2013 \u00f5petaja esmakutse;
\u2013 kutse taotleja on kuni kutse saamiseni kas esmakutsega (noorem)\u00f5petaja v\u00f5i tunniandja;
\u2013 alatest aastast 2017 peaks koolis t\u00f6\u00f6tavatest \u00f5petajatest olema v\u00e4hemalt 2\/3 kutsega \u00f5petajad;
\u2013 teatava \u00fcleminekuperooodi l\u00f5pus, nt 3-4 aasta p\u00e4rast, peaks iga kutsega \u00f5petaja pangakontole j\u00f5udev palganumber olema (v\u00e4hemalt) neljakohaline.<\/p>\n\n\n\nMiks kutsestandardi teema?<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 22 aprill 2013 <\/p>\n\n\n\nKutsetunnistus kui professionaali kompetentsusmudel<\/h1>\n\n\n\n
Avaldatud: 11 aprill 2013\n\n<\/p>\n\n\n\n
\u00d5petajaamet on \u00fcha olulisem, kuna kool saab aidata majanduslikest erinevustest jms tulevat ebav\u00f5rdsust tasandada. Professionaalsel \u00f5petajal peab seet\u00f5ttu olema koolis t\u00f6\u00f6tamiseks lisaks kutsumusele ka kutse ja kutsetunnistus.
Eesti \u00d5petajate Liit pakub, et KUTSESTANDARD on hea mehhanism \u00f5petaja professionaalse arengu planeerimiseks.
Eeldame, et \u00f5petaja, kes on kutse omandanud ei pea k\u00fcll iga teatud aja tagant end taas kellelegi v\u00e4ljastpoolt t\u00f5estama, kuid peab ikkagi end t\u00e4iendama ja arendama, nt teatud aja jooksul teatud hulga t\u00e4iendkoolituskursustel osaledes v\u00f5i \u00f5petajate professionaalseid tegevusi juhtides (riiklikul tasandil aine- v\u00f5i \u00f5ppekava eksperdi t\u00f6\u00f6s, mentorina noori \u00f5petajaid v\u00f5i kolleege juhendades, \u00f5petajaharidusse panustades, jne) .
Kutsetunnistuse omandab oma ala spetsialist seda taotledes ja oma portfooliot tutvustades ning esitades, mis on \u00f5petajale hea v\u00f5imalus oma t\u00f6\u00f6d ja m\u00f5tteid tutvustada \u2013 see on auasi.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"