{"id":1552,"date":"2015-04-06T22:39:41","date_gmt":"2015-04-06T19:39:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.opetajateliit.ee\/?page_id=1552"},"modified":"2016-10-18T10:25:26","modified_gmt":"2016-10-18T07:25:26","slug":"vaimne-tervis-koolis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/opetajateliit.ee\/?page_id=1552","title":{"rendered":"Vaimne tervis koolis"},"content":{"rendered":"<p><strong>KOOLI JA LASTEASUTUSE MIKROKLIIMA<\/strong><\/p>\n<p>Toivo Niiberg<\/p>\n<p>Vaata esitlust <a href=\"http:\/\/www.opetajateliit.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/KOOLI-JA-LASTEASUTUSE-MIKROKLIIMA.pdf\">KOOLI JA LASTEASUTUSE MIKROKLIIMA<\/a><\/p>\n<p><strong>KOOLIV\u00c4GIVALLA KAKS TASANDIT, KOLM TEED JA NELI V\u00c4LJUNDIT<\/strong><\/p>\n<p>Toivo Niiberg<\/p>\n<p>Kooliv\u00e4givalla kaheks tasandiks <strong>on pseudov\u00e4givald ehk s\u00fc\u00fcdimatu agressiivne k\u00e4itumine<\/strong>, mille taga on sageli meedias n\u00e4htu matkimine tegelikus elus ja <strong>t\u00f5eline ettekavatsetud v\u00e4givald<\/strong>, mille eesm\u00e4rgiks on oma viha ja probleemide maandamine n\u00f5rgema nn. klassi peksukoti v\u00f5i t\u00f5rjutu peal.<\/p>\n<p><strong>\u00a0T\u00f5elisel kooliv\u00e4givallal on ka kolm teed<\/strong>: \u00f5pilaste omavaheline v\u00e4givald, \u00f5petajapoolne v\u00e4givald \u00f5pilase (\u00f5pilaste) suhtes ja \u00f5pilase (\u00f5pilaste v\u00e4givald) \u00f5petaja suhtes.<\/p>\n<p><strong>V\u00e4ljundid<\/strong>:<\/p>\n<p>OTSESED JA M\u00c4RGATAVAD:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5petaja \u2194 \u00d5petaja<\/li>\n<li>\u00d5petaja \u2194 Lapsevanem<\/li>\n<li>\u00d5petaja \u2194 \u00d5pilane<\/li>\n<li>\u00d5pilane \u2194 \u00d5pilane<\/li>\n<\/ul>\n<p>VARJATUD, AGA OLULISED:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5petaja\u2194 Juhtkond<\/li>\n<li>Lapsevanem\u2194 Laps<\/li>\n<li>\u00d5petaja\u2194 \u00dchiskondlik arvamus (meedia)<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kooliv\u00e4givald v\u00f5ib esineda mitmel kujul: see v\u00f5ib olla <strong>f\u00fc\u00fcsiline <\/strong>(kehavigastuse tekitamine, l\u00f6\u00f6mine, peksmine, togimine, millegagi loopimine), <strong>verbaalne <\/strong>(s\u00f5nadega \u00e4hvardamine, alandamine), <strong>sotsiaalne <\/strong>(ignoreerimine, p\u00f5lastamine, asjade peitmine, rikkumine v\u00f5i varastamine) v\u00f5i <strong>ps\u00fchholoogiline <\/strong>(suhetega manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, kurjade pilkude heitmine, j\u00e4litamine).<\/p>\n<p>Pseudov\u00e4givalda m\u00e4rgatakse rohkem ja sellega tegeldakse enam,\u00a0 samas j\u00e4\u00e4b t\u00f5eline v\u00e4givald varjatuks. \u00dcsna sageli t\u00f5mbab just s\u00f5ber s\u00f5bralt tooli alt, annab tunnis \u00f5pikuga m\u00f6\u00f6da pead, t\u00f5ukab koridoris v\u00f5i trepil ja viskab teda kooli l\u00f5ppedes koolimaja ees lumepalliga.\u00a0\u00a0 K\u00f5rvaltvaatajale j\u00e4tab selline k\u00e4itumine jahmatava mulje- vaata kui v\u00e4givaldsed on selle v\u00f5i tolle kooli lapsed&#8230;<\/p>\n<p>Ka tunnis ei pruugita alati kiusata just seda \u00f5petajat, keda vihatakse, vaid sageli noort ja kogenematut pedagoogi, et teda lihtsalt proovile panna. Samas ei pruugi ka vahete-vahel kurjustav \u00f5petaja olla lapsi vihkav, vaid hoopis nendest hoolivinimene.<\/p>\n<p>Vaadakem TV-s \u201dnaljakaid\u201d koduvideosid ja muid nn. \u201dnaljasaateid\u201d, mis kubisevad valusatestckukkumistest, \u00f5nnetustest, roppustest ja irooniast- liiatigi on neile veel naer\u00a0 peale keeratud, v\u00f5ttes vaatajalt \u00f5iguse oma emotsioonide v\u00e4ljendamiseks. Lastele m\u00f5eldud filmides on headust kehastavad kangelased peamiselt naiivsed lollikesed, kes v\u00f5idavad alles viimases seerias, olles teiste seeriates negatiivsete kangelaste poolt jalgupidi \u00fcles riputatud, kinni seotud, l\u00e4bi kolgitud, kiviks muudetud v\u00f5i hakklihaks \u00f5hitud.<\/p>\n<p>Siiski ei tahaks ma pseudov\u00e4givalla \u00fcha s\u00fcvenevas ilmnemises s\u00fc\u00fcdistada ainult meediat. Kui selliseid \u201dabsurdi\u00f5udukaid\u201d vaataksid vanemad koos lastega ja m\u00f5testaksid n\u00e4htut-kuuldut, ei tekitaks see mingeid t\u00f5sisemaid tagaj\u00e4rgi ega soovi n\u00e4htut s\u00f5prade peal j\u00e4rele proovida. Kahjuks aga j\u00e4\u00e4b vanematel \u00fcha v\u00e4hem aega laste jaoks ja pigem on nad \u00f5nnelikud, et lapsed \u00f5htud (vahel ka \u00f6\u00f6d) teleka ja arvuti taga veedavad ning neid asjatult ei sega.<\/p>\n<p><strong>Agressiooni v\u00f5ib defineerida kui k\u00e4itumisviisi, millel on harilikult teistele pealet\u00fckkiv, n\u00f5udlik ja vastikusttekitav m\u00f5ju<\/strong>. <strong>Agressioon on ps\u00fchholoogias kaasas\u00fcndinud neutraalne tung, millele hilisemas elus tugineb korraliku kasvatuse-arendatuse juures enesekehtestamisoskus, terve minatunne, konkurents ja aus v\u00f5itlemissoov, halva kasvatuse-arendatuse juures aga agressiivne k\u00e4itumine kui kurjus nii teiste kui enda vastu<\/strong>. Teiste s\u00f5nadega &#8211; agressiivsed on need k\u00e4itumisviisid, mis on teistele haiget- ja kahjutegevad.<\/p>\n<p><strong>Agressioon, mida on v\u00f5imalik k\u00f5rvalt vaadelda, nt surveavaldamise, s\u00f5imamise v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilise hirmutamise ja \u00e4hvardamisena, on n\u00e4htav<\/strong>. Agressioon, mis ei ole vaatlusel m\u00e4rgatav, nagu valetamine v\u00f5i varastamine, on varjatud. Agressioon v\u00f5ib olla otsene (\u00e4hvardamine, r\u00f6\u00f6kimine, solvamine, s\u00f5imamine, narrimine, l\u00f6\u00f6mine, t\u00f5ukamine, l\u00fckkamine, peksmine v\u00f5i isikliku vara h\u00e4vitamine) v\u00f5i mitteotsene (tuntud sotsiaalse agressioonina v\u00f5i agressioonina suhtlemisel ja suhetes, nagu v\u00e4ltimine, ignoreerimine, tagar\u00e4\u00e4kimine, valede kuulujuttude levitamine v\u00f5i teise isiku isikliku saladuse kolmandatele isikutele avaldamine). Avalikku , kehalist ja otseselt v\u00e4ljapoole suunatud agressiivsust esineb peamiselt poistel. Uurimisandmed n\u00e4itavad, et t\u00fcdrukud ilmutavad k\u00f5rgemat mitteotsese agressiooni m\u00e4\u00e4ra igas eas v\u00f5rreldes poistega, samas suuereneb mitteotsese agressiooni m\u00e4\u00e4r\u00a0 ea kasvades nii poistel kui t\u00fcdrukutel. T\u00fcdrukutest koolikiusajad kalduvad manipuleerima sotsiaalsete gruppidega verbaalselt ja kuulujuttude levitamise kaudu, kahjustades teiste s\u00f5prussuhteid v\u00f5i j\u00e4ttes valitud t\u00fcdrukud v\u00e4lja sotsiaalsetest suhtluskontaktidest. Seet\u00f5ttu kalduvad koolikiusajatest t\u00fcdrukud kasutama rohkem mittef\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda kui f\u00fc\u00fcsilist. Poisid seevastu kasutavad rohkem f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda.<\/p>\n<p><strong>\u00a0Arusaama agressiivsusest kujundab ka aeg, asukoht, kultuur, rahvuslik erip\u00e4ra jne<\/strong>. <strong>M\u00f5isted agressioon ja agressiivsus ei ole samased:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Agressioon v\u00f5ib avalduda tungiva toimetulekuvajadusena v\u00f5i v\u00f5istlemissoovina.<\/li>\n<li>Agressioon on p\u00e4rilik ja tema alged on peidus kromosoomides.<\/li>\n<li>Agressiivsus (kurjus) on sotsiaalne n\u00e4htus ja tema alged on peidus \u00fchiskonnas.<\/li>\n<li>Agressiivsus on millegi saavutamise vahend.<\/li>\n<li><strong>Agressioon areneb f\u00fc\u00fcsilisest kaudse suunas:<\/strong> f\u00fc\u00fcsiline\u2192s\u00f5naline\u2192kaudne.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Maaja Vadi (1995) \u00fctleb tsiteerides Barry Reece`i ja Rhonda Brandti, et <strong>kehtestava k\u00e4itumise kirjeldamiseks tuleb m\u00f5ista kolme k\u00e4itumisalternatiivi:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>passiivne<\/strong> (oma soove m\u00f5tteid, tundeid mahasuruv v\u00f5i eitav, alluv ja konflikte v\u00e4ltiv);<\/li>\n<li><strong>agressiivne<\/strong> (domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esilet\u00f5stev, isegi pealet\u00fckkiv)<\/li>\n<li><strong>kehtestav<\/strong> (endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav, koos teiste vajaduste arvestamisega.)<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Eric Fromm agressiivususest<\/strong>:<\/p>\n<ol>\n<li><strong>Pseudoagressiivsus <\/strong> on k\u00e4itumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei saada tavaliselt negatiivsed tunded teise vastu.<\/li>\n<li><strong>Kaitseagressiivsuse<\/strong> eesm\u00e4rgiks pole purustada, vaid s\u00e4 Kaitseagressiivsus on k\u00e4itumisviis, kus p\u00fc\u00fctakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada.<\/li>\n<li><strong>Konformne agressiivsus<\/strong> t\u00e4hendab erinevaid agressiivse k\u00e4itumise viise, mis ei ole tingitud k\u00e4ituja soovist, vaid k\u00e4sust nii toimida.<\/li>\n<li><strong>Kuritahtlik agressiivsus<\/strong> on teisele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne. See agressiivsuse liik v\u00f5ib olla nii spontaanne ja ettekavatsetud.<\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>AGRESSIOON<\/strong>:<\/p>\n<ol>\n<li><strong>F\u00dc\u00dcSILINE AGRESSIOON<\/strong>:<\/li>\n<\/ol>\n<ul>\n<li>L\u00f6\u00f6mine<\/li>\n<li>T\u00f5ukamine<\/li>\n<li>Peksmine<\/li>\n<li>L\u00f5hkumine<\/li>\n<li>Sadism<\/li>\n<li>Tapmine<\/li>\n<\/ul>\n<ol>\n<li><strong>VERBAALNE AGRESSIOON<\/strong>:<\/li>\n<\/ol>\n<ul>\n<li>Karjumine<\/li>\n<li>S\u00f5imamine<\/li>\n<li>Ropendamine<\/li>\n<li>Solvamine<\/li>\n<li>Narrimine<\/li>\n<li>Sildistamine<\/li>\n<li>Ironiseerimine<\/li>\n<li>Ps\u00fchhosadism<\/li>\n<\/ul>\n<ol>\n<li><strong>KAUDNE V<\/strong><strong>\u00c4<\/strong><strong>GIVALD<\/strong>:<\/li>\n<\/ol>\n<ul>\n<li>Kuulujutude levimine<\/li>\n<li>Teiste positsiooni alandavad valed, laim<\/li>\n<li>\u00c4ssitamine<\/li>\n<li>Sotsiaalne manipulatsioon<\/li>\n<li>Salgamine<\/li>\n<li>Ignoreerimine<\/li>\n<li>Reetmine<\/li>\n<\/ul>\n<ol>\n<li><strong>SEKSUAALNE V\u00c4GIVALD<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>TEOORIA<\/strong>:<\/p>\n<p><strong> On ka mitmeid agressiivsuse arengulisi teooriaid<\/strong>:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Kognitiivne areng<\/strong>. K\u00f5ik kes on seotud normirikkumisega omavad teatud defitsiiti kognitiivses vallas. Lapsed ei kujuta ette, et saaks ka teisiti. Enne k\u00e4itumist on kontseptsioon, skript, idee. See v\u00f5ib olla emotsioon, mis kuulub ka skripti. See v\u00f5ib olla ka asi, mis on enne emotsiooni. Agressiivsed lapsed lihtsalt t\u00f6\u00f6tlevad sotsiaalset infot teisiti kui mitteagressiivsed. Detailides on asjad keerulisemad. aga kui detailidesse minna, siis selgub, et iga \u00fctlemise taga on terve rida veel alateemasid ja ei pruugi see asi nii lihtne olla. Seega tuleks \u00fchiskonnast eraldada k\u00f5rge agressiivse tasemega lapsed ja tegeleda nendega. Peame v\u00e4ga varakult suutma luua diagnostilise s\u00fcsteemi ja sotsiaalse v\u00f5rgustiku, mis aitaks ja toetaks neid. Ainult koolile loota siin ei tohiks, kuigi selle m\u00f5juj\u00f5ud on siin muidugi v\u00e4ga suur.<\/li>\n<li><strong>Fustratsiooniagressiivsuse h\u00fcpotees. <\/strong> aastal esitasid antropoloog J.Dollard ja tema kolleegid inimese agressiivsuse n\u00e4iva vastuolulisuse kohta teistsuguse seletuse: agressiivne k\u00e4itumine tekib siis, kui inimesi frustreeritakse nende j\u00f5upingutustes saavutada m\u00f5nd eesm\u00e4rki v\u00f5i rahuldada m\u00f5nd vajadust. Selle v\u00e4ite kohaselt ei k\u00e4itu inimesed agressiivselt kui nende p\u00f5hivajadused on rahuldatud. Ning nad on suutelised oma eesm\u00e4rke saavutama. Inimese loomulik seisund on mitte agressiivne. Selle vaate kohaselt tuleneb inimese pikaajaline v\u00f5i intensiivne agressiivsus stressi tektavatest sotsiaalsetest tingimustest.<\/li>\n<li><strong>Agressiivsus kui \u00f5pitud k\u00e4itumine. <\/strong> Bandura (1977) v\u00e4itis, et agressiivne k\u00e4itumine on \u00f5pitud. Inimesed k\u00e4ituvad agressiivselt kuna nad on aru saanud, et see tasub \u00e4ra. Nad v\u00f5ivad olla seda \u00f5ppinud lapsep\u00f5lves v\u00f5i noorukieas j\u00e4ljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal v\u00f5i niisama teisi vaadeldes. Bandura mudeli kohaselt on meid \u00fcmbritsevate inimeste k\u00e4itumine oluline meie oma k\u00e4itumise suunamise v\u00f5i alternatiivsete tegutsemisviiside \u00f5ppimise seisukohalt. Kui nii siis muutub televisioonis n\u00e4idetava v\u00e4givalla probleem oluliseks, kuna televisioon kujutab endast laste ja noorukite jaoks \u00fcmbritseva elu \u00f5ppimiseks olulist meediumi. Kuigi k\u00fcsimus televisioonis n\u00e4idatava v\u00e4givalla m\u00f5just on alati olnud vastuoluline, leidub k\u00fcllalt palju uurimis andmeid mis osutuvad sellele, et sellel v\u00f5ib arvestatav m\u00f5ju olla.<\/li>\n<li><strong>Agressiivsuse ja keskkonna m\u00f5ju. <\/strong>Reas t\u00f6\u00f6des on uuritud kuidas keskkonna tegurid v\u00f5ivad agressiivsust suurendada ja v\u00e4hendada. Nii n\u00e4itasid E.Donnerstein ja B.Wilson (1979), et inimesed muutuvad agressiivseks t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00fcrarikkamas kui vaiksemas keskkonnas. Asjasse puutuvaks teguriks oli kontrolli m\u00e4\u00e4r, mida nad m\u00fcra \u00fcle omasid v\u00f5i arvasid omavat: kui inimesed arvasid, et saavad m\u00fcranivood kontrollida, tundus see neile v\u00e4hem stressitekitavana ja nad reageerisid sellele v\u00e4hem agressiivselt. Baron ja Bell n\u00e4itasid 1975. Aastal, et inimesed reageerivad provotseerimisele agressiivselt t\u00f5en\u00e4olisemalt kuumas keskonnas kui jahedas; kuumas oli ka agressiivse eeskuju imiteerimine t\u00f5en\u00e4olisem. Uurijad leidsid, et kuumust v\u00f5ib lugeda agressiivsusesse panustavaks teguriks, otsustades, et m\u00e4ssud jaf\u00fc\u00fcsilised r\u00fcnded tekivad t\u00f5en\u00e4olisemalt pikkadel kuumadel suve\u00f5htutel linnasisestes oludes.<\/li>\n<li><strong>Agressiivsus ja m\u00f5jude kombinatsioon.<\/strong> Zillman(1979) arvas, et k\u00f5igi \u00fclaltoodud keskonna tegurite \u00fchiseks jooneks on see, et nad t\u00f5stavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus ja teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud f\u00fcsioloogilise aktivatsiooniga, teeb aktiveerituse t\u00f5us inimese vihaseks muutumise h\u00f5lpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul on olemas. Seda m\u00f5tet toetab kuulus Schachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis n\u00e4itas, et asjakohane sotsiaalne stiimul(teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane v\u00f5i \u00f5nnelik) v\u00f5ib tekitava kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikutel tugevnes kogetud emotsioon, kui neid f\u00fcsioloogiliselt aktiveeriti.(adrenaliinis\u00fcstiga), aga ainult siis kui nad ei oodanud selliste f\u00fc\u00fcsiliste s\u00fcmptomite ilmnemist. Nad pidasid oma aktivatsiooni tunde p\u00f5hjuseks l\u00e4bielatavat emotsiooni ja seet\u00f5ttu tajusid emotsiooni intensiivsemana.<strong><br \/>\n<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Agressiivne k\u00e4itumine tunnistab ainult oma \u00f5igusi ja eitab t\u00e4iesti teiste inimeste \u00f5igusi ning tundmusi. <\/strong> Sellised inimesed tunnevad hirmu (tegelikult on nad sageli n\u00f5rgad), kardavad ka v\u00f5rdseid suhteid, teiste kontroll piirab enda vabadust, nad armastavad asju ja kasutavad inimesi (mitte vastupidi). K\u00f5ik see v\u00f5ib viia eraldatuseni, mis halvemal juhul v\u00f5ib l\u00f5ppeda tugevalt ilmnevate sotsiaalsete h\u00e4irete ja hiljem ka haigustena.<strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p><strong>Agressiivne inimene v\u00e4ljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul<\/strong>:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00dcldiselt v\u00f5imukas, enesekeskne.<\/li>\n<li>Ei usalda naljalt teisi inimaesi, ka oma l\u00e4hedasi.<\/li>\n<li>Keeles tihti \u00fcler\u00f5hutatud h\u00fcperegoismi r\u00f5hutavad \u201cmina- v\u00e4ljendid\u201c.<\/li>\n<li>Oma arvamust esitab k\u00f5ikumatu ja kompromisse eirava faktina.<\/li>\n<li>P\u00fc\u00fcab hoida k\u00f5ik kontrolli all, ei oska v\u00f5i ei julge delegeerida (vastutust jagada), vaid p\u00fc\u00fcab k\u00f5ike ise teha ja otsustada, t\u00f5estades pidevalt teistele nende rumalust, k\u00fc\u00fcndimatust ja abitust.<\/li>\n<li>Kaldub \u00fcle t\u00f6\u00f6tama ja \u201cl\u00e4bi p\u00f5lema\u201c.<\/li>\n<li>Kasutab k\u00f5nes \u00e4hvardusi, manipulatsoiini ja demagoogigat.<\/li>\n<li>K\u00f5ne on pigem valjuh\u00e4\u00e4lne, ahistav, j\u00e4me, sarkastiline monoloog, kui vastastikune teineteist arvestav dialoog.<\/li>\n<li>Sageli kasutab s\u00f5nu peab, tuleb teha, arusaadav, niigi m\u00f5istetav,\u00a0\u00a0 jutul l\u00f5pp, ei tahagi kuulda, see ei ole minu probleem, see ei puuduta mind, tean niigi, t\u00fchi loba jne.<\/li>\n<li>V\u00e4ljendab oma tundeid, ideid ja vajadusi teistest hoolimata.<\/li>\n<li>Kalduvus teist vestluskaaslast alahinnata ja mitte l\u00f5puni kuulata.<\/li>\n<li>Taotleb viimase s\u00f5na \u00f5igust vestluses, mis on talle t\u00e4htsad, ega oska kaotada ja oma vigu tunnistada. V\u00f5it v\u00f5i kaotus peab olema t\u00e4ielik \u2013 kas k\u00f5ik v\u00f5i mitte midagi&#8230;<\/li>\n<li>Tema nali on pigem iroonia.<\/li>\n<li>Endas erilisi vigu ja puudusi ei leia, k\u00fcllaldaselt aga teistes; peab ennast igati eksimatuks ja heaks inimeseks, kes suudab teisi aidata ja \u00f5igele teele suunata \u2013 seega kaldub ps\u00fchhopaatiasse v\u00f5i ongi juba ps\u00fchhopaat.<\/li>\n<li>Omab palju vaenlasi, aga v\u00e4he s\u00f5pru, v\u00f5i puuduvad viimased \u00fcldse.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Paljud inimesed k\u00e4ituvad agressiivselt mitte seep\u00e4rast, et nad on tugevad, vaid nad tunnevad end n\u00f5rgana.<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Neil on palju vaenlasi<\/li>\n<li>Nende agressiivsus teeb nad haavatavaks ja hirmunuks<\/li>\n<li>Palju agressiivsust tuleb hirmust kaotada kontrolli<\/li>\n<li>Agressioon toodab oma eneseh\u00e4vitamist<strong><br \/>\n<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Kuidas iseloomustada ps\u00fchhopaati:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>oma agressiivsuse eitamine<\/strong><\/li>\n<li>\u00fchiskonnavastane k\u00e4itumine<\/li>\n<li>kestev negatiivne meelestatus nii oma \u00fcmbruse kui teiste inimeste suhtes<\/li>\n<li>tunnete k\u00fclmus<\/li>\n<li>madal emotsionaalne intelligentsuse v\u00f5i selle t\u00e4ielik puudumine<\/li>\n<li>headuse kartus-p\u00f5lgus<\/li>\n<li><strong>t\u00e4ielik hoolimatus teiste inimeste suhtes<\/strong>:<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>KOOLI JA LASTEASUTUSE MIKROKLIIMA Toivo Niiberg Vaata esitlust KOOLI JA LASTEASUTUSE MIKROKLIIMA KOOLIV\u00c4GIVALLA KAKS TASANDIT, KOLM TEED JA NELI V\u00c4LJUNDIT Toivo Niiberg Kooliv\u00e4givalla kaheks tasandiks on pseudov\u00e4givald ehk s\u00fc\u00fcdimatu agressiivne k\u00e4itumine, mille taga on sageli meedias n\u00e4htu matkimine tegelikus elus ja t\u00f5eline ettekavatsetud v\u00e4givald, mille eesm\u00e4rgiks on oma viha ja probleemide maandamine n\u00f5rgema nn. klassi peksukoti v\u00f5i t\u00f5rjutu peal. \u00a0T\u00f5elisel<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":6,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1552","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1552"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1552\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1869,"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1552\/revisions\/1869"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opetajateliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}